Tsiviilasi nr 2-25-6346 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-6346 Tsiviilasi U.A maksejõuetusavaldus

) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud U.A kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
3. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
4. U.A (avaldaja/võlgnik) esitas 24.04.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-6436), milles palus algatada võlgade ümberkujundamise menetluse. 10.07.2025 täiendusi arvestades ei välista võlgnik pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust. Avalduse kohaselt on võlgnik töötu ja käib Töötukassas täiendkoolitusel. Tööle peaks ta saama 6 kuu pärast. U.A-l on üks ülalpeetav, kes poole ajast elab koos isaga. Pangakontol on raha 43,30 eurot. Igakuised sissetulekud on 80 eurot sotsiaaltoetuse näol ja väljaminekud on 1156,76 eurot. Kohustused võlausaldajate ees on kokku 130 523,80 eurot, sh sissenõutavaks on muutunud 77 823,80 eurot. Võlgniku makseraskused said alguse 28.06.2024, kui Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-22-208 jäeti rahuldamata võlgniku apellatsioonkaebus maakohtu otsusele, millega mõisteti võlgnikult välja T.C kasuks 51 000 eurot, kahjuhüvitis 4270,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 312,99 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras 55 270,12 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Tegemist oli müügilepingu tagasitäitmisest tuleva nõudega – võlgniku eelnimetatud kohustuste täitmisel kohustati T.C-d andma võlgnikule üle Kalevi 46–1, Viljandi (registriosa nr 2440339) korteriomandi omandiõigus vabana seda koormavatest asjaõigustest. Võlgniku majanduslik olukord ei ole võimaldanud omapoolse kohustuse täitmist. T.C avalduse alusel alustati võlgniku kohustuse sundtäitmiseks täitemenetlust nr 171/2024/1045, mille käigus mh arestiti võlgniku pangakonto. 2 Võlgnik kinkis 30.07.2024 oma tütrele Tuule tee 15 kinnisasja omandi (1/4 suurune mõtteline osa Tuule tee 15, Peetrimõisa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond asuvast kinnistust) koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 3203339). Omandit koormavad hüpoteegid summas 75 402,29 eurot võlgniku ja Andrus Esnale kuuluvatele mõttelistele osadele, laenujääk on 52 700 eurot. 23.03.2025 esitas T.C võlgniku vastu hagi Tuule tee 15 kinke kehtetuks tunnistamise ja tahteavalduste asendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-25-4521). Võlgniku kohustusteks on võlgnevused T.C ees summas 55 270,12 eurot, millele lisanduvad viivised, niisamuti menetluskulud 5407 eurot, s.o kokku on võla suuruseks 77 523,80 eurot. Lisaks on võlgnikul laenukohustus Coop Pank AS ees 52 700 eurot, mis ei ole sissenõutavaks muutunud. Võlgnik on enda hinnangul makseraskustes, kuid ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku varalised õigused (või sarnased positsioonid) ületavad tema kohustusi. Võlgade ümberkujundamise menetlus koormab võlgnikku vähem kui pankrot ja samas on nii tema kui ka võlausaldajate huvides, et vara realiseerimine toimuks võimalikult kõrge hinnaga. Võlgnikul on vaja aega vara müügiks ning kohustusi on võimalik tasuda osade kaupa vastavalt sissetulekutele – vara müügist ja hiljem töötasust.
5. 26.06.2025 ärakuulamisel leidis võlgnik, et ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ta jätkab Töötukassa pakutavate koolitustega ning saab töötu abiraha. Võimalusi võlgade tasumiseks isik ei näe ning ta on nõus pankrotimenetlusega koos võlgadest vabastamise menetlusega. Seda on võlgnik üle kinnitanud ka 10.07.2025 kirjalikus täienduses kohtule.
6. Kohus võttis 26.08.2025 määrusega U.A maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks B.V , peatas U.A vara suhtes praegu ja tulevikus toimuva võimaliku sundtäitmise, sh täiteasjas nr 171/2024/1045, ja kohtumenetluse, milles on U.A vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. U.A-l keelati ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld) ning vararegistritesse kanti U.A-le kuuluva vara käsutamise keelumärked ja arestiti võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes. Kohus kohustas usaldusisikut hiljemalt 25.09.2025 kohtule esitama

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ning makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. 4. Usaldusisik esitas 23.09.2025 kohtule

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi valiku kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

1. 08.12.2025 ärakuulamisel selgitas usaldusisik, et võlgnikul on omandiõiguse üleandmise nõue T.C vastu, samal ajal on võlgnikul tuvastatud kohustusi ca 147 000 eurot ning temale kuuluvate asjade ja õiguste arvelt ei ole võimalik täita kõiki kohustusi. Kõige suurema nõudega võlausaldaja on T.C, kellel on kohtuotsusega tunnustatud nõue nimekirja koostamise seisuga summas ca 82 500 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei esine aluseid, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise kõrval kohustustest vabastamise menetluse algatamise. T.C ei ole valmis omandiõiguse üleandmise nõuet täitma enne, kui tema kogu nõue on täies ulatuses täidetud. Kui T.C omandiõiguse üleandmise nõuet pankrotivarasse arvata ei saa, siis oleks võimalik võlgniku ülejäänud vara arvelt täita kohustust T.C ees. Kohus andis võlgnikule ja võlausaldajale tähtaja asjas kompromissi saavutamiseks hiljemalt 12.01.
3. Võlausaldaja esindaja teatas 11.01.2026, et võlgnikuga kompromissi ei saavutanud. Võlausaldaja on nõus nõuet vähendama ja pakkus, et nõudesummaks võiks olla umbes 75 000 eurot. Samuti on võlausaldaja valmis andma nõusoleku Kalevi 46–1, Viljandi korteriomandi müügiks, mille suhtes on võlgnikul omandiõiguse üleandmise nõue pärast rahalise kohustuse täitmist. Võlgnik teatas, et ta ei näe muud alternatiivi, kui pankroti väljakuulutamine. Kohtu põhjendused 3
4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgniku varaline seisund U.A puhul esinevad järgmised nõuded kolmandate isikute vastu: 1) T.C, Tartu Maakohtu 18.08.2023 otsusest tsiviilasjas nr 2-22-208 tulenev korteriomandi registriosa nr 2440339 üleandmise nõue, mis on usaldusisiku hinnangul tingimuslik ostuhinna 51 000 eurot ja kahjuhüvitise 4270,12 eurot, viivise 312,99 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras võlgniku poolse täitmise kohustusega; ainuomand; nõude suurus on eelduslikult 50 000 eurot; 2) Coop Liising AS, varaline õigus Coop Liising AS-ga 17.08.2022 sõlmitud liisingulepingust omandada sõiduk Mercedes-Benz CLA 200 D registreerimisnumbriga 536XHH

§ 45

lg 3 p-s 4 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise alus.

§ 45

lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemise korral on kohtul võimalik kaaluda, kas võlgniku poolt taotletud menetluste algatamine on siiski põhjendatud. Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et soovib pankroti- ja 4 kohustustest avaldamise menetluste algatamist. Usaldusisik leiab, et menetluste algatamine on põhjendatud. Peamise võlausaldaja T.C huve ei ole kahjustatud oluliselt, kuivõrd tal on säilinud korteriomandi registriosa nr 2440339 omandiõigus kuni võlgniku poolsete kohustuste täitmiseni. Võlgnik oli enne maksejõuetusavalduse esitamist ning on tänaseni valmis kinnistu registriosa nr 3203339 kaasomandi osa kinke tagasipööramisega. Usaldusisik pöördus võlausaldaja T.C esindaja poole küsimusega, kas võlausaldaja on valmis korteriomandi registriosa nr 2440339 pankrotivarasse üle andma, et see oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida. Võlausaldaja ei ole seda valmis tegema. Seetõttu on võlgnik sisuliselt väljapääsmatus olukorras. Isegi kui võlgnik realiseerib kinnistu registriosa nr 3203339 kaasomandi osa (mis on komplitseeritud, kuivõrd eluruumid on kaasomandis), siis selle tulemist ei piisa T.C nõuete täitmiseks. T.C küll väidab, et võlgnikul on võimalik tegeleda korteriomandi registriosa nr 2440339 müügiga, kuid võlgniku selgituste kohaselt ei ole see talle tagatud, kuivõrd T.C on korteri välja üürinud ning huviliste poolt korteriga tutvumine on seetõttu raskendatud. Eelnev aga muudab korteriomandi müügi lähitulevikus ebatõenäoliseks. Samal ajal suurenevad T.C nõuded viiviste võrra. Usaldusisiku hinnangul on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluste algatamine võlgniku huvide kaitseks vajalik. Pankrotimenetluses on võimalik pankrotivarasse tagasi võita kinnistu registriosa nr 3203339 kaasomandi osa ning asuda seda realiseerima. Võlgnikul ei ole rahalisi vahendeid, et katta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud (

§ 19lg 3 p 6).

Usaldusisik leiab, et vajalik võib olla tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 tõlgendamiseks tuvastushagi esitamine. Ilmselt soovib T.C esitada võlgniku pankrotimenetluses oma jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded, kuid samas keeldub korteriomandit registriosa nr 2440339 pankrotivarasse üle andmast. Kuivõrd võlgnikul ei ole sellises suuruses vara, et T.C nõuded täies ulatuses täita, ning T.C nõuab vastuoluliselt, et korteriomand registriosa nr 2440339 tuleb võlgnikul endal müüa, kuid seda pankrotivarasse üle andma nõus ei ole, siis on poolte vastastikuste nõuete täitmine sisuliselt võimatu. Usaldusisiku hinnangul jääb ebaselgeks, kuidas tuleks maakohtu otsust täita juhul, kui võlgniku suhtes on algatatud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlused. Usaldusisik leiab, et TsMS § 368 lg 2 tuvastushagiga võiks taotleda maakohtu otsuse tõlgendamist vähemalt järgmistel alternatiivsetel viisidel: 1) võlgniku pankroti väljakuulutamise ja T.C poolt võlgniku pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud Tartu Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahaliste nõuete esitamise korral on T.C kohustatud andma võlgniku pankrotivarasse üle korteriomandi registriosa nr 2440339 omandiõiguse vabana seda koormavatest asjaõigustest, ilma et võlgniku poolt oleks asjaomase otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised nõuded täidetud; kui võlgniku pankrotihaldur nõustub korteriomandi registriosa nr 2440339 pankrotivarasse üleandmisega, ilma et korteriomandit koormav hüpoteek oleks kustutatud, siis vähenevad T.C poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud tsiviilasjas nr 2-22208 tehtud Tartu Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised nõuded ulatuses, milles pankrotimenetluses tehakse väljamakse hüpoteegipidajale; 2) võlgniku pankrotimenetluses on T.C tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised nõuded tingimuslikud PankrS § 98 mõistes ning nende alusel tehakse PankrS § 152 lg 1 alusel väljamakse juhul, kui T.C on andnud võlgniku pankrotivarasse üle korteriomandi registriosa nr 2440339 omandiõiguse vabana seda koormavatest asjaõigustest; 3) kui võlgniku pankrotimenetluses tuleb lugeda T.C tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalised nõuded PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks ja T.C ei anna korteriomandi registriosa nr-ga 2440339 omandiõigust vabana seda koormavatest asjaõigustest võlgniku pankrotivarasse üle ning võlgniku pankrotimenetluses jäävad T.C nõuded täies ulatuses täitmata, siis võlgnikul säilib asjaomase sisuga korteriomandi üleandmise nõue ka pärast pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. T.C on pärast võlgniku kohustustest vabastamist

§ 49

lg 1 mõistes kohustatud andma korteriomandi omandiõiguse võlgnikule üle, isegi kui võlgnik pole tsiviilasjas nr 2-22-208 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud rahalisi kohustusi täies ulatuses täitnud. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest 5 vabastamise menetlus. Sellega on ka võlgnik nõustunud.

1. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku varalisteks õigusteks sissetulekud (hüvitised ja toetused) kokku 839,50 eurot ning nõuded kolmandate isikute vastu 62 000 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on seejuures 147 087,25 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale hüvitiste ja toetuste ning nõuete kolmandate isikute vastu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
2. Kohus, vaadanud U.A maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 10. Kohus nimetab pankrotihalduriks B.V , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab U.A-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86 lg 1 alusel võlgniku vande. 11.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. TMS § 197 lg 1 alusel läheb T.C esitatud 30.07.2024 kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja tahteavalduste asendamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile, tsiviilasi nr 2-25-4521; kostjaks loetakse üksnes tehingu teine pool.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et B.V on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. 6 Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 12.02.2026. Usaldusisiku tasu 13.

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (Pankr

S § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 54lg 5).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16,6 tundi tunnitasuga 135 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 2241 eurot, millele lisandub käibemaks 537,84 eurot, kokku 2778,84 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu hinnangul B.V-le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 2241 eurot, millele lisandub käibemaks 537,84 eurot, kokku 2778,84 eurot. Võlgnikul on nõuded kolmandate isikute vastu ja tagasivõidetavat vara, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo B.V OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7