← Eesti

2-23-6658/32

Obsah (13)§ 3141§ 329§ 331§ 238§ 436§ 438§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6658 Tsiviilasi Tsiviilasja hind A.B hag

) § 442 lõike 5 järgi esmalt hageja 14.10.2025 (dtl 394-396) taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja on 14.10.2025 taotlenud tunnistajatena üle kuulata

  1. i)patrullpolitseinikud, sest nende otsus oli esitada hagi ning
  2. ii)juhatuse esimees A H, et esitada video, kus V.K ütles laim A.B vastu, et mina varastasin 15000 eur ja ei andnud hääletada ega osaleda üldkoosolekus. 9. Kohus on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele ning on teinud ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väited nõuetekohaselt varasemalt esitatud tõenditega seostada (dtl 263-265, 360-361 ja 377). Kohus selgitas sealjuures 31.07.2025 ja 05.08.2025 hagejale, et vastava taotluse esitamise tähtpäev on 01.09.2025. Sealjuures viitas kohus 05.08.2025 e-kirjas selgelt, millistele tingimustele peab tunnistajate ülekuulamise taotlus vastama, kui hageja soovib vastava taotluse esitada (dtl 377). Kohus viitas selgitamiskohustuse korduvale täitmisele ka enda 03.09.2025 kirjas, millega määras eelmenetluse viimaseks päevaks 16.09.2025 (dtl 388-390). Kohtu kiri edastati 08.09.2025

§ 3141

lõigete 1 ja 2 alusel meiliaadressile XXX, mida hageja oli kasutanud kohtuga suhtlemiseks (vt nt dtl 266, 365, 379), ning kohtu kiri loeti 12.09.2025 hagejale kättetoimetatuks (dtl 391). Hageja ei reageerinud kuidagi kohtu kirjadele perioodil 03.09.2025-13.10.2025 ning ei esitanud perioodil 19.08.202513.10.2025 ühtegi seisukohta, taotlust ega tõendit. Täiendavalt sai hageja kohtu 03.09.2025 kirja ka KÄPO vahendusel kätte 08.10.2025 ehk taotlus ei ole esitatud ka vahetult pärast kohtu 03.09.2025 elektrooniliselt kättetoimetamist. 10. Hageja taotlus on esitatud hilinenult. Kohus on varasemalt selgitanud, et hageja peab esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja vastavat taotlust ei esitanud kohtu määratud tähtajaks ehk hiljemalt 01.09.2025. Lisaks lõppes eelmenetlus 16.09.2025. Järelikult on hageja taotlus esitatud

§ 329ja § 330 rikkudes.

Arvestades kohtu põhjalikke selgitusi 05.08.2025 e-kirjas (dtl 377), ei saa olla mõistlikku põhjust, miks hageja ei saanud enda 18.08.2025 menetlusdokumendis (dtl 380-382) või hiljemalt 01.09.2025 seda taotlust esitada. 11. Kohus jätab eeltoodust lähtuvalt

§ 331

lõike 1 alusel hageja 14.10.2025 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks taotluse rahuldamata, sest taotlus on esitatud hilinenult ja põhjustaks asja lahendamise viibimise. 12. Kohus eemaldab ja tagastab

§ 238

lg 1 punkti 2 alusel toimikust hageja poolt korduvalt esitatud dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 81-84, 120-128, 144-146, 204-216, 243-244, 250-254, 271-274, 280-283, 298-327, 368-376 ja

  1. Hageja on esitanud eemaldatud tõendid juba varasemalt ning nende vastuvõtmine ei ole põhjendatud (dtl 4, 8-11, 36-41, 44-55, 129-131, 230-234, 255, 259-260, 275-277). (II) Hagiavalduse sisuline lahendamine
  2. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
  3. Hageja on nõudnud kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kahju põhjustanud sündmus seisnes hageja väitel selles, et kostja avaldas 27.04.2023 toimud xxxx 3

(5)üldkoosolekul au teotava väite: V.K /…/ ütles vene keeles LAIM, et mina varastasin 15000 eur /…/ (dtl 3). Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel.
  1. Nõudes eeltoodud olukorras kahju hüvitamist ebaõige faktiväite avaldamisega, kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 punkt 4, § 1046, § 1047 ja §
  2. Tegemist on süül põhineva deliktilise vastutusega, millest tuleneb kolmeastmeline delikti üldkoosseis. Koosseisu esimeseks astmeks ehk elemendiks on objektiivne teokoosseis, mille alaelemenditeks on i) tegu, ii) kahjulik tagajärg (kahju) ning iii) teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos. 16.

§ 436

lõike 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning

§ 438

lõike 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Kohus lähtub

§ 5

lõike 1 järgi hagi menetlemisel poolte esitatud asjaoludest ning kohus ei saa teha oletuslikke järeldusi, mis ei põhine ühelgi poole välja toodud asjaolul ega tõendil (RKTKo 11.11.2020, 2-15-9117/160, p 17). 17. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud esmast eeldust – hageja ei ole tõendanud hagiavalduses väidetud kostja teo toimepanemist.

§ 230

lõike 1 järgi on hagejal kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Lähtudes VÕS §-st 1043 ja

§ 230

lõikest 1 lähtuvalt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt ka RKTKo 30.01.2019, 2-17-8492/28, p 14). 18. Kostja on vastuses vaielnud hagiavaldusele vastu ning on väitnud, et hageja väide laimamise kohta ei vasta tõele (dtl 95). Järelikult ei ole tegemist ka

§ 231lõikes 2 sätestatud olukorraga, kus hageja oleks tõendamisest vabastatud.

  1. Kohus on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele ning on teinud ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väited nõuetekohaselt juba esitatud tõenditega seostada (dtl 263-265, 360-361 ja 377).
  2. Kohus tuvastab xxxx 27.04.2023 üldkoosoleku registreerimislehe järgi, et kostja osales sellel üldkoosolekul, kus kostja olevat hageja väitel avaldanud ebaõige faktiväite (dtl 53). Hageja ise sellel üldkoosolekul registreerimislehe järgi ei osalenud (dtl 50). Samas ongi hageja väitnud, et tal keelati koosolekul osalemine ehk see väide on tõendiga kooskõlas.
  3. Hagiavaldusest võib järeldada, et tõendiks, millest võiks kohus tuvastada hageja väidetud kostja teo ehk ebaõige faktiväite avaldamise, on hagiavalduse lisa 1 ehk hooneühistu 27.04.2023 päevakord (dtl 4). Olles tõendit kogumis teiste tõenditega hinnanud jääb kohus 21.07.2025 selgitustes esitatud seisukohale (dtl 263-264). Sellest tõendist ei ole võimalik tuvastada kostja poolt mistahes väite avaldamist.
  4. Hagiavalduses on tehtud viide ka sellele, et üldkoosolekust eksisteerib videosalvestis (dtl 3). Kohus tuvastab A H kirja (dtl 44) ja xxxx 27.04.2023 üldkoosoleku protokolli väljavõttest (dtl 276), et üldkoosolekut videosalvestati. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada see videosalvestis tõendina ning selgitas, et kui avaldamine toimus vene keeles, siis peab videosalvestisel avaldatu ka tõlkima (dtl 264). 4

(5)Hageja on selgitanud, et kuigi videosalvestamine toimus, siis tema seda äriregistrist ei leidnud ning leidis, et maakohus võiks äriregistri vastu esitada hagi (dtl 268). Kohus on selgitanud hagejale juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise võimalusi ning kohtu rolli hagimenetluses (dtl 360-361).
  1. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud ühtegi täiendavat tõendit, ei ole viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega ei ole taotlenud tõendite kogumist, sealhulgas ei ole hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Kuigi pool peab ise konkreetselt viitama, millise tõendiga ta vaidlusalust asjaolu soovib tõendada ning kohus ei otsi tõenditest asjaolusid (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17), ei olnud kohtul ka teiste tõendite kogumis hindamisel võimalik tuvastada kostja poolt väite avaldamist.
  2. Kohus jätab hageja hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostja poolt õigusvastase teo toimepanemist.
  3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale ei ole põhjendatud anda hinnangut delikti üldkoosseisu teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele. Hagi tuleb jätta hagi aluseks olevate asjaolude tõendamatuse tõttu täies ulatuses rahuldamata. (III) Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine
  4. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse. 27.

§ 162lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. Lähtudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Kostja on 10.09.2025 kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad (dtl 392-393)
  2. Kohus määrab, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.