4-25-4360/5

4-25-4360 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4360 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Riina Mendelmani kaebus kohtuvälise menetleja 11.11.2025 otsuse peale väärteoasjas nr. 2302,25,
2. Kaebuse esitaja Riina Mendelman (isikukood 45812090289), elukoht xxx Volitatud esindaja Merli Laur Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata Riina Mendelmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 11.11.2025 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2302,25,013621, millega karistati Riina Mendelmani LS § 202 lg 1 järgi väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot.
4. Tühistada 11.11.2025 otsus nr 2302,25,013621 Riina Mendelmani karistamises LS § 202 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot karistuse kandmise viisi osas.
5. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.
6. Kohustada Riina Mendelmani tasuma mõistetud rahatrahv kokku 400 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 40 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“. Kohustuslik on märkida viitenumber
8. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
9. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 12.02.
10. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 12.03.
11. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.03.
12. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
13. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp koostas 11.11.2025 otsuse väärteoasjas nr 2302,25,013621, mille kohaselt karistati R. Menedelmani LS § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot selle eest, et ta 18.10.2025 kell 16:12 Tallinna mnt 2, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond mootorsõiduki valdajana lubas juhtida mootorsõidukit isikul X (ik XXX), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik § Liiklusseadus § 90 lg 2 sätteid, millega pani toime LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
14. 23.11.2025 esitas menetlusaluse isik R. Menedelman ja tema volitatud esindaja Merli Laur Harju maakohtule kaebuse milles palub menetluse lõpetamist kas VTMS § 132 lg 3 alusel ning lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 järgi. Kaebuse kohaselt R. Mendelmanil puuduvad kehtivad karistused ning karistust raskendavaid asjaolusid käesoleva menetluse käigus tuvastatud ei ole. Menetluse läbi viimisel tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada menetluse kulgu. Kaebaja ei ole nõus kohtuvälise menetleja väitega, et tegu pandi toime tahtlikult. Kaebaja xxx elab xxx, kes tuli xxxle üheks päevaks külla. R. Mendelmanil oli õigus õppesõitu läbi viia, sest ta vastas õppesõidu läbiviimise nõuetele liiklusseaduse § 109 lg 2 p 1, p 2 alusel. Tema rikkumine seisnes selles, et tal ei olnud esitada juhendaja tõendit, kui politsei auto peatas. Peale juhtumit sai juhendaja tõend vormistatud, mis hakkas kehtima 18.10.
15. a. Kohtu tähelepanu juhitakse asjaolule, et nimetatud sündmusega ei ole mitte kellelegi kahju tekkinud. Kaebaja süü ei olnud suur ja esindaja hinnangul puudub avalik huvi menetluse jätkamiseks.
16. Kaebaja asus kaebuses ka seisukohale, et täielikult on jäänud karistuse määramisel analüüsimata R. Mendelmani majanduslik olukord. Karistuse määramisel ei ole sellega arvestatud ega ka põhjendatud, kuidas sellises summas trahvi on menetlusalune isik võimeline tasuma. Menetlusosalise sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav riiklik pension summas 789.
17. Määratud trahv on rohkem kui pool kaebajale makstavast pensionist. Kaebaja leiab, et karistus peab olema proportsionaalne toimepandud teoga.
18. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega. Kaebaja hindab kohtuvälise menetleja püüdlust mitte määrata R. Mendelmanile maksimaalset trahvisummat kuid siiski ei nõustu kaebaja üldse rahatrahvi määramisega kuivõrd see ei ole vajalik. Kaebaja põhjendas kaebuses, et ta on esmakordselt hooletusest rikkunud liiklusseadust ning see ei olnud tahtlikult põhjustatud tegu. R. Mendelmanil on B-kategooria juhiload aastast
19. a, see teeb kokku
20. aastat. Ei saa kuidagi nõustuda määratud karistusega, mis ei arvestada üldse inimese eeskujulikku käitumist liikluses. Kaebuse kohaselt on kaebaja 2 näidanud oma õiguskuuleka käitumisega, et ta austab Eesti riiki ja õiguskorda. R. Mendelman on läbi oma kahetsuse lubanud olla tähelepanelikum. Ja juba selle juhtumi kaudu on ta aru saanud, et liiklusseaduses olevaid reegleid tuleb teada ning neid ka jälgida. Kaebaja palub inimlikult mõista, et õppesõit kestis
21. km ja enne auto peatamist, oligi plaan koju sõita. Seda kinnitavad ka tunnistused. Xxx võeti peale XXX talust.
22. Kaebuses selgitab kaebaja, et karistuse individualiseerimisel on „lai kaalutlusruum“ ja menetlejal puudub kohustus määrata karistus rangelt sanktsiooni keskmise joone järgi. Õiguskorra kaitsmise huvid ei nõua ilmtingimata rangeid karistusi, oluline on riikliku reageerimise vältimatus rikkumisele, olgu selleks karistuslik või mittekaristuslik meede. Kaebaja on seisukohal, et kaebajale oleks piisanud hoiatusest, sest tegemist on õiguskuuleka isikuga, kes sattus olukorda hooletuse tagajärjel. Tal ei olnud esitada sel hetkel juhendaja tõendit. Kaebaja selgitas, et juhendaja tõend oli plaanis teha, see oli sündmuse hetkel veel kinnitamata. Tegemist on inimliku eksimusega, mitte tahtliku teoga.
23. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses nimetatu juurde. Kohtuvälise menetleja leiab, et kaebaja on toimepannud temale inkrimineeritud LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo ning alused menetluse lõpetamiseks või karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.
24. Kohtuvälise menetleja hinnangul on R. Mendelmani kaebuses toodud seisukohad ennastõigustavad ning vastuolulised. Kaitsja on kaebuses selgitanud, et R. Mendelmanil ei olnud esitada 18.10.
25. a juhtumi toimumise kontrollimise hetkel juhendaja tõendit, see oli plaanis teha ning sündmuse hetkel oli toiming veel kinnitamata. Eeltoodule vaatamata on kaitsja kaebuse hilisemas osas leidnud, et R. Mendelmanil oli ikkagi õigus õppesõitu läbi viia, sest ta vastas õppesõidu läbiviimise nõuetele liiklusseaduse § 109 lg 2 р 1 p 2 alusel, mistõttu käesolev õigusrikkumine pandi toime hooletusest. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et vastavalt LS § 109 lg 2 võib isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul ainult siis, kui juhendajal on vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat, juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud.
26. Kohtuväline menetleja selgitab, et juhendaja on saanud Transpordiametilt õiguse juhendamiseks, mida tõendatakse liiklusregistri andmete alusel ning juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et 18.10.2025 kell 16:12 ei omanud R. Mendelman sõidupraktika juhendamise tunnistust. Sõidupraktika läbiviimine on õiguspärane ainult juhul, kui on täidetud kõik LS § 109 lg 2 toodu. Seega ei tohtinud R. Mendelman vastavalt LS § 90 lg 2 anda juhtimist üle isikule, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
27. Kaebuses viidatud pika juhtimiskogemuse omamisele selgitab kohtuväline menetleja vastu, et 37 aastane juhistaaž ei ole sedavõrd oluline tingimus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilitamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega juhtimisõigust omav isik peab olema teadlik nii liiklusnõuetest, juhikohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et R. Mendelmanil oli plaanis teha juhendaja tõend, on kohtuväline menetleja tuvastanud, et kaebuse esitaja on talle etteheidetud õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Liiklusseadus kehtib kõikidele adressaatidele ühtemoodi ning loominguline suhtumine liiklusseaduses sätestatud reeglite järgimisse on rangelt keelatud nii juhi enda kui ka teiste isikute ohutu liiklemise tagamiseks. 3
28. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust, kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärke ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
29. Kohus, tutvunud R. Mendelmani ja tema esindaja poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses.
30. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
31. R. Mendelmanile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta mootorsõiduki valdajana lubas juhtida mootorsõidukit isikul Xl, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 2 sätteid, millega pani toime LS§ 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Nimetatu on ka kohtu hinnangul on tõsikindlalt tuvastatud väärteoasja materjalidega.
32. Tunnistaja politseiametnik Margus Hunt 18.10.2025 antud ütlustega on tuvastatud, et 18.10.2025 Harju Maakonnas Ardu alevikus Tallinna mnt 2 juures suunaga Kesktee peatas ta kell 16:12 sõiduauto Honda HR-V reg: nr: XXX. Antud sõidukit juhtis X, kellel polnud esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba. Andmebaasist kontrollimisel selgus, et tal polnud kehtivat vastava kategooria juhtimisõigust. Antud sõiduki kõrvalistmel istus juhi xxx R. Mendelman, kes andis juhtimise üle Xle, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. R. Mendelmanil ei olnud tehtud juhendaja tunnistust, ta tunnistas oma rikkumist ja vabandas.
33. Menetlusaluse isiku 18.10.2025 ülekuulamise protokollist nähtub R. Mendelmani selgitus selle kohta, et xxxd tulid talle külla, tema läks neile autoga vastu ning lubas tagasiteel autot juhtida oma xxxl Xl. Sõita oli umbes 3 km. R. Mendelaman selgitas oma ütlustes, et tal ei ole juhendaja pabereid tehtud seetõttu, et xxxd käivad harva tema juures ning ta kahetseb, et lubas Xl sõidukit juhtida.
34. Seega loeb kohus tuvastatuks, et vaidlust ei ole R. Mendelmani poolt väärteo toimepanemiseks LS § 202 lg 1 mõttes.
35. Kohus ei nõustu kaebaja esindaja väitega, et juhendaja tõend oli kaebajal plaanis teha, kuid see oli sündmuse hetkel veel kinnitamata. Sellekohase väite loeb kohus tagantjärgi ennast õigustavaks. Transpordiameti 11.11.2025 vastusest Politsei- ja Piirivalveameti päringule nähtub, et liiklusregistri andmetel ei omanud R. Mendelman 18.10.2025.a kell 16:12 sõidupraktika juhendamise õigust. R Mendelman on Transpordiameti e-teeninduses esitanud taotluse X sõidupraktika juhendamiseks ja juhendaja tunnistuse väljastamiseks 18.10.2025 kell 21:
36. Seega on kaebaja esindaja väited kohut eksitavad selgitusega, et R. Mendelmanil oli juhendaja tõend plaanis teha ning see oli sündmuse hetkel veel kinnitamata. On tuvastatud, et sündmuste toimumise hetkeks ei olnud R. Mendelmanil sõidupraktika juhendamise õigust ning esitamata oli ka sellekohane taotlus. Asjaolu, et R. Mendelman esitas taotluse Transpordiametile sama päeva õhtul ei muuda toimepandud rikkumise olemust. Sõidupraktika läbiviimine on õiguspärane ainult juhul, kui on täidetud kõik LS § 109 lg 2 4 nõuded. Seega ei tohtinud R. Mendelman tol päeval juhtimist üle isikule, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
37. Ebaõige on ka kaebaja esindaja väide, et sõiduõpet tehes oli X xxx autokooli õpilane, kes oli lubatud liiklusesse 26.08.
38. Kohus selgitab, et sõidukooli õpinguraamat (õpingukaart) ei anna õigust iseseisvalt sõidukit juhtida ja ei ole iseseisev tõend liiklusesse lubamiseks. See tõendab ainult, et isik on autokooli õpilane, kuid iseseisvaks juhtimiseks on vaja siiski väljastatud juhtimisõigust ning seda pidi teadma nii 37 aastat juhtimisõigust omanud R. Mendelman kui X, kes õppis samal ajal autokoolis. Kohtule teadaolevalt ei ole sellist tingimust, et juhtimisõiguseta võiks liikluses sõidukit juhtida kunagi relevantne olnud, seega ei saanud R. Mendelman olla ka eksimuses. On üldteada, et alles pärast sõidueksami sooritamist ja esmase juhiloa kättesaamist võib isik iseseivalt sõita. Enne seda ei anna ükski dokument – ei õpinguraamat, õpingukaart ega koolitõend – õigust iseseisvalt sõita.
39. Seega loeb kohus tuvastatuks, et R. Mendelman lubas oma sõidukit juhtima isiku, kes oli alles mootorsõidukijuhi koolituskursusel õppur ega omanud veel juhtimisõigust. Õppuril ei ole õigust mootorsõidukit iseseisvalt juhtida enne juhiloa saamist. Õppur võib sõidukit juhtida üksnes kehtivate juhendamise tingimuste olemasolul — st juhul, kui tema kõrval viibib seaduses sätestatud nõuetele vastav juhendaja.
40. Käesolevas asjas oli R. Mendelman ise sõidukis juhendaja rollis, kuid tal puudus juhendaja tunnistus ning ta ei vastanud juhendajale kehtestatud nõuetele. Sellest tulenevalt puudus Xl seaduslik alus sõidukit juhtida, sest õppuri juhtimisõigus tekib ainult koos kehtiva juhendamisega.
41. Tulenevalt eelnevast vastutab R. Mendelman kui sõiduki valdaja selle eest, et ta võimaldas mootorsõiduki juhtimise isikul, kellel puudus juhtimisõigus. Õppur vastutab samuti oma õigusvastase tegevuse eest. Igakülgselt on tõendatud LS § 202 lg 1 objektiivsed asjaolud.
42. Kohus asub seisukohale, et R. Mendelman pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades kaebaja pikaajalist juhtimise staaži, mis eeldab liiklusreeglite tundmist, pidi kaebaja olema teadlik juhendaja tunnistuse nõudest, ometi lubas ta Xl sõidukit ise juhtima asuda. R. Mendelman mõistis, et Xl ei tohi ilma nõuetekohase juhendamiseta sõidukit juhtida, seda väljendavad tema antud ütlused, et tal oli plaanis see juhendaja kaart teha.
43. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
44. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 5
45. LS § 202 lg 1 kohaselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest mootorsõiduki omaniku poolt on seadusandja ette näinud karistatuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
46. Kohtuväline menetleja määras R. Mendelmanile LS § 202 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 400 eurot ehk määratud karistus on keskmises määras.
47. Kohus nõustub igakülgselt kohtuvälise menetleja poolt süü suurust mõjutanud asjaoludega ning märgib täiendavalt, et tegemist ei ole ei ole formaalse ega vähese ohtlikkusega rikkumisega. Ilma nõuetekohase juhendamiseta õppuri juhtima lubamine suurendab liiklusohtu ning mõjutab otseselt liiklusohutust. Olenemata sellest, et kaebaja xxx käis autokoolis tuleb arvestada, et juhtimisõiguseta sõitmine on liiklusseaduses käsitletud väärteona ning riik peab seda tõhusalt ohjama. Kohtu hinnangul on karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestanud nii raskendavate asjaolude puudumist ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning R. Mendelsoni varasemate karistuste puudumist. On õnn, et sõiduki juhtimine jäi tagajärjetuks. Kaebaja enda ütluste kohaselt viibis sõidukis lisaks kaebajale endale ja Xle ka veel üks xxx. Seega olenemata asjaoludest, et R. Mendelmanil võisid olla head kavatsused, asetas ta oma tegevusega ohtu ka sõidukis viibinud teise xxx. Süü suurust iseloomustab veel asjaolu, et juhtimiseks valiti n.ö kõrvaltee, seega oli R. Mendelmanil siiski ohutunne, et midagi võib ka juhtuda ning ta valis sõiduks tema hinnangul ohutuma teekonna. Pole ka välistatud, et R. Mendelman püüdis avalikku ning rohkem kasutatavat teed vältides vältida vastutust kuivõrd teadis, et ta ei tohi lubada lapsel veel sõidukit juhtida.
48. Eeltoodu alusel ei pea ka kohus asjakohaseks rahuldada kaebaja esindaja taotlust lõpetada käeolev menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alustel ehk asjaoludel, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul sellised alused puuduvad. R. Mendelman, lubades juhtima isiku, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus nõustus kaudselt sellega, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juht võib ohtu seada teiste inimeste elu ja tervise. Isik, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, juhib sõidukit olukorras, kus tema võimeid ja teadmisi ei ole riigi poolt mootorsõiduki juhtimiseks veel piisavateks hinnatud, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Liiklusseaduse eesmärk on tagada, et õppur ei oleks liikluses ilma pädeva juhendajata, seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei ole formaalse ega ebaolulise rikkumisega.
49. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühikut mõistetud põhjendatult sanktsiooni keskmises määras.
50. Karistuse määramisel tuleb lähtuda üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ning seda on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul ka teinud. Mis puutub kaebaja esindaja poolsetesse väidetesse, et pole arvestatud kaebaja vähese sissetulekuga selgitab kohus, et määratav karistus ei saagi olla alati mugav. Otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Samuti selgitab kohus, et väärteomenetluses ei lähtuta karistuse suuruse määramisel esmalt eurodest, vaid trahviühikutest. Üks trahviühik on seadusega fikseeritud suurus – 8 eurot. Alles seejärel arvutatakse eurodesse teisendamine -50 trahviühikut × 8 eurot = 400 eurot. Seadusandja on sellise süsteemi loonud just selleks, et tagada ühtlus ja võrdsus karistuste määramisel – kõikide isikute süüd võrreldakse sama baasmõõdu järgi. Kuigi kaebaja võib tajuda 400 euro suurust trahvi isiklikult väga suure koormusena, siis karistuse proportsionaalsust hinnatakse ikkagi süü suuruse ning määratud trahviühikute, mitte eurode 6 järgi ning menetleja ei saa trahviühiku väärtust muuta. Seetõttu ei ole õige kaebaja esindaja väide õige, et menetleja määras karistuseks „liiga suure summa“. Väärteomenetluses määrab menetleja karistuse süü suuruse järgi ning menetleja ei hinda eraldi rikkuja maksujõukust. Tõsi, määratav karistus peab olema proportsionaalne kuid kohtu hinnangul R. Mendelmanile määratud karistus seda ongi. R. Mendemalni süü jäi keskmisesse määra ning kohaldatav rahatrahv samuti, 50 trahivühikut on keskmises määras. Seega R. Mendelmanile mõistetud põhikaristus vastab teosüü suurusele.
51. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus täies mahus muutmata.
52. Kuigi R. Mendelman ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kinnitamaks oma majanduslikku olukorda, on ta seda karistuse mõistmisel palunud arvesse võtta. Kohus järeldab, et määratud rahatrahvi tasumine 45 päeva jooksul on isikule raskendatud, mis omakorda võib kaasa tuua kuluka täitemenetluse. Seetõttu tühistab kohus otsuse määratud rahatrahvi kandmise viisi osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrab rahatrahvi tasumise ositi. Mõistetud rahatrahv kokku 400 eurot tuleb tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 40 eurot.
53. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7