← Eesti

2-25-13666/8

Obsah (4)§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 5.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ta on töötu, kuid kostja avaldas kohtule, et ta ei tugine sellel alusel elatise vähendamisele. Kohus märgib siiski, et elatise vähendamiseks ei 3

(5)anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).
  1. Kostja vastuväidete kohaselt ei pea ta elatise väljamõistmist põhjendatuks, sest ta on järjepidevalt panustanud hageja ülalpidamisse nii rahaliste maksete kui ka muude kulutustega. Kostja on andnud hagejale taskuraha ja reisiraha ning korraldanud hageja transporti. Samuti on ta kandnud hageja ema kasutuses olnud sõiduki hooldus- ja remondikulud ning algatanud sõiduki üleandmise hageja emale, pidades seda oluliseks varaliseks panuseks hageja ülalpidamisse. Kostja väitel oli pooltel suuline kokkulepe, et
  2. aasta juunis, juulis ja augustis ta eraldi elatist ei maksa, kuna sel ajal kattis ta olulisi kulusid hageja ja tema ema kasuks, andes hagejale reisiraha ja remontides hageja ema autot.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19).

§ 100

lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha tasumisega. Seega lapsele tehtud kulusid (sh reisi eest tasumist) ja lapse emale tehtud kulusid (sh auto hooldust ja remontimist) ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda. Seega ei võinud kostja

  1. aasta märtsi, juuni, juuli ja augustikuu eest jätta elatist maksmata. Samuti ei võinud kostja alates
  2. aasta septembrist vähendada elatise tasumist. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja rikkus ülalpidamiskohustust, jättes
  3. aasta märtsi, juuni, juuli ja augustikuu eest elatise maksmata ning tasudes elatist alates septembrist ebapiisavas suuruses.
  4. Samuti leiab kostja, et ta on alates
  5. aasta septembrist täitnud ülalpidamiskohustust sellega, kui ta on tasunud hageja pangakontole 50 eurot kuus taskurahaks. Kohus märgib, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Praegusel juhul sellist kokkulepet vanemate vahel ei nähtu ja hageja on avaldanud, et tegemist ei ole elatise maksmisega perekonnaseaduse tähenduses. Asjas ei nähtu, et hageja ema oleks ülalpidamiskohustuse täitmisena heaks kiitnud hageja pangakontole kantud summasid, samuti ei nähtu, et hageja ema on asunud hageja kontole kantud raha kasutama hageja igapäevaste kulude katmiseks. Kostja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära. 4

(5)8.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena perioodi 01.03.2025–31.03.2025 eest 287,72 eurot ja 01.06.2025–21.08.2025 eest 807,88 eurot, s.o kokku 1096,60 eurot.

  1. aasta märtsis oli hageja osas perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks 287,72 eurot. Alates 01.04.2025 on hageja osas perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et
  2. aasta märtsis kostja hagejale elatist ei tasunud (dtl 40). Samuti ei ole kostja elatist tasunud perioodil 01.06.2025–31.08.2025 (dtl 42). Hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.03.2025–31.03.2025 eest 287,72 eurot ja 01.06.2025– 21.08.2025 eest 807,88 eurot, s.o kokku 1096,60 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1096,60 eurot. Kostja on alates
  3. aasta septembrist elatist tasunud hageja ema pangakontole järgmiselt: 23.09.2025 200 eurot; 18.10.2025 200 eurot; 18.11.2025 200 eurot; 08.12.2025 200 eurot ja 05.01.2026 200 eurot (dtl 65). Perioodil 22.08.2025–31.08.2025 eest on elatise võlg 97,34 eurot, arvestades, et sel kuul kostja elatist ei tasunud. Perioodil 01.09.2025–31.01.2026 eest on elatise võlg 508,70 eurot, arvestades, et kostja on sel perioodil tasunud igakuiselt hageja ema pangakontole 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatisena välja perioodi 22.08.2025–31.01.2026 eest 606,04 eurot. Alates 01.02.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 30.12.2027) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise summa muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda
  5. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.