1-18-98/131

KOHTUMÄÄ RUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2021, Rakv ere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-98 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Prokurör Ain Tali Kaitsja Mirjam Frey (määratud korras) Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu L.H , isikukoo d XXX , kann ab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel : xxxx ; Karistuse kandmise algus 19.09.2017 ja lõpp 19.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.02.2021 , avalikul videokohtu istungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 87 1, § 75 ja KrMS § 426 1, 432 lg 3, 32 , 4 RESOLUTSIOON Kohaldada L.H suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades L.H Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 87 1 lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada L.H -d käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhool daja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva lo a elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada L.H suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 järgmised kohustused: - 1, 4 ja 8 alusel mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kaitsetasu vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt õigusabi osutamise eest jätta riigi kanda. Välja mõista riigieel arve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 173,70 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt süüdimõistetu L.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse välja trükk saata Viru Vanglale, prokurörile, L.H-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 18.01.2021 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.H suhtes karistusjärgse käitu miskontrolli kohaldamisek s. L.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.01 .2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 19.09.
3. Kohtuotsus jõustus 07.03.2018 . Kinnipeet avat on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, nei st kaks on arhiveeritud, vanglas viibib isik kolmandat korda. Kolmest kuriteost kaks o n vägivaldsed kuriteod. Esimesel korral karistati isiku t varguse eest, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning dokumendi võltsimise eest. Teisel korral karistati teda varguse eest, mis oli toi me pandud avalikult, kuid vä givalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt , samuti rööv imise eest, mis oli toime pandud grupi poolt. Käesolev kuritegu on vargus, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt , sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning röövimine, mis oli toime pand ud grupi poolt ja sissetungimisega. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumiseg a, tal on väljakujunenud 2 kriminaalne käitumismuster, millele v iitab see, et ta ei õpi oma varasematest vigad est ja kordab neid. Vägivald suse raskusaste ei ole suurenenud. Kuritegude kavandamise muster kordub kuriteod on toime pandud etteplaneeritult ja teadlikult. Ohvreid on ta valinud enamasti juhusli kult. Toimepandud kuritegude l äbivaks soo dustegurik s on materiaalse kasu saamise soov, sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. Kuritegusid iseloomustab ka isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, samuti ükskõik sus oma tegude tagajärgede suhtes. Arvestades kin nipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav L H . suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist12-ks kuuks koos lisakohustuste määramisega. Kohtuistung L.H avaldas koh tuistun gil, et tal ei ole Eestis elukohta, ta ei hakka üldse Eestis elama ja xxxx aadressil ta elada ei kavatse. Selgitas, et tema ema elab xxxx, töötab seal postkontoris ja ta hakkab esialgu ema juures elama. Elukut set tal küll eiole, aga ta saab xxxx ehituse peale tööle, kõik olla juba kokku lepi tud. Arvas, et on vangistusest järeldused teinud, tahab alustada uut elu , minna tööle ja luua oma pere. Kinnitas, et tervis on tal korras ja tulevikus ei kavatse alkoho li ega narkoo tikume tarvitada. Teiste kohtuasjade kohta mainis, et prokuröriga kokku leppel ei toimu koht uistungeid enne suve või sügist. Prokurör Ain Tali leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetu d. Isikut on karistatud vägivalla kasuta misega kuriteo toi mepanemise eest vangistusega kolm ja pool aastat. Vangla on teda iseloomustanu d kui isikut, kes on juba alaealisena alustanud kuritegu de toime panemist. Ka vanglas on ta rikk unud korduvalt korda, tal on küm neid distsiplin aarkaristusi, tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid ning vangistu se jooksul on ta toime pannud uusi kuriteg usid, nimelt on saadetud kohtusse üldmenetl use korras arutamiseks kriminaalasi,kus talle on esitatud süüdistus ametiisikute suhtes vägivalla kasutamine. Isiku haridus on lünkli k, töökog emus ja majandusliku toimetuleku oskus puu dub, tema käitumine võib olla ettearvamatu ja suhtlemisoskus on puudul ik. L.H on teiste poolt mõjutatav ja tal on narkosõltuvus. Oht uuteks kuritegudeks on täiesti reaalne ja sellele viitab ka asjaolu, et eelmise karistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi enne tähtaeg a, kuid ta ei olnud suut eline järgima kontrollnõudeid ja kohustusi, seegatema kandmata karistus pöörati täi tmisel e. L.H ei ole sisuliselt elus mingit tööd teinud, elukutset tal ei ole ja töök ogemus puudub, seega ei ole tõsiselt võetav teema xxxx tööle asumisest . Prokuröri hinnang ul on vangla omalt poolt teinud kõik ja leidnud isikule Eestis elukoh a xxxx asuv as ühiselamus. Prokurör oli seisukohal, et igati on põhjendatudja vajalik kohaldada L.H-le karistusjärgset käitumiskontrolli koos vangla pakutud lisako hustustega. Prokurör palus vangla taotlus rahuldada ja kohaldada L.H-le karistusjärgne käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ehk pikemana vangla pakutust. Kaitsja Mirjam Frey ei nõu stunud prok uröriga ja leidis, et L.H on ära kandnud oma karistuse 3 aastat ja 5 kuud täies ulatu ses ning see on oln udküllat ki pikk aeg, et järele mõeld a, kuidas ta oma tulevikku tahab kujundada: nimelt tahab isik minna elama xxxx ema juurde, seal ehitusel tööle asuda, luua oma pere ja narkootikumidega ei soovi ta tulevik us tegemist teha. Isik soovib alu stada oma elu uuelt lehelt ja seda ilma täien davate piirangu teta, katseaja ja kontroll nõuetet a. Kaitsja lei dis, et L. H-le tuleb anda võimalu s enda tõestamiseks, et ta suudab õi guskuulekat e lu edaspidi elada. Kaitsja palus Viru Vangla taotlujätta s rahuldamata. 3 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära prokuröri, sü üdimõistetu ja tema kaitsja nin g tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et L.H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumisko ntrolli. KrMS § 426 1 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 87 1 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes p ärast vangistu se ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase van gistusega ning ta on ära kand nud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepan emist samuti karistatud ta htliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistu sega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaol usid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja eluting imusi ni ng käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusi d. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
4. peatü ki 1., 2.,
5. ja
6. jao s,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtl iku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägival la kasutamine, vähemalt kaheaastase van gistusega, ei eelda karistusjärgse käitumisko ntrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 1 L.H puhu l on KarS § 87 lg 1 ko haldamise ldused ee täid etud. L.H kannab käesoleval ajal Viru Maakoh tu 31.01.2018 otsusegamõistetud liitkaristust (muu hulgas KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi) 3 aastat 5 kuud 28päeva vangistu st. Tegemist on Karistusseadustiku
12. peatüki
13. jao
14. jaotises sätestatud tahtliku kuriteoga, mille k oosseisutu nnuseks on vägivalla kasutamine. Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 19.03.2021, seega kannab kinnipe etav ära tallemõistetud karistu se täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli koh aldamiseks on oluline ka progn oos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sell ele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäik u ja eluting imusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. L.H-d on kriminaal korras k aristatud 3-l korral, seega ei ole uu te kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käi tumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulek usele orienteeritud isiku ga. R eaalset vangistust kannab isik samuti kolmandat korda. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, grupi mõju ning materiaalse kasu saamine. 22.12.2020 . a seisuga on isikul 22 kehti vat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav at on korduvalt karistatud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise ja ebaviisaka käitumise eest noomituste, lühi- ja pik aajaliste kokkusaamiste keelamise ning kartserisse paigut amisega kuni 35 ööpäevani. Samuti on ted a ühel korral karistatud kambris ravimi hoidmise eest noomitusega. Seega ei ole L.H käitumine vanglas oln ud seaduskuulekas. Kui süüdimõistet u ka 4 vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtu l alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulek as. Positiivseks peab kohus asjaolu, et L.H on täitnud talle määratud individuaa lse täitmiskav a: kinni peetav on osalenud tööhõives koristajana ja köögitöölisena, läbi s sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales „Anonüümsete narkomaanide“ ja sõltuvu stemaatilises „Corrigo“ tugigrupis. Samuti on kinnipeetav viibinud vestlustel ühiskon nas aktsepteeritud väärtushinnangute teemal ning ka psühholoogilisel nõustamisel. Seega on isik vanglas viibitud aega kasut anud otstarbekalt enese harimise huvides. Käitumiskont rolli kohal damine eeldab isikul elukoha olemasolu. VangS § 60 lg 1 kohasel t abistab van gla kinn ipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamisek s vajalikud materjalid ette vangla. Käesoleval juhul on vangl a täitnud eadusest s tulen eva abistamiskoh ustuse ning selgitanud välja, et peale vanglast vaban emist on L .H-l võimalik elama asuda ühiselamusse xxxx. Kriminaalhooldaja on vestelnud JOÜ juhataj aga ja viimane on kinnitanud, et L.H-le tag atakse vabanemisjärgne eluko ht. Asjaolu, et L.H sellega nõus ei ole, ei oma tähtsust. Vabanemisel ei ole garanteerit isikule ud töökohta. L. H ei ole kakunagi ametlikult töötan ud ja tal puudu b praktiliselt igasugune töökogemus Kinnipeetaval . on ka vähene haridus ning p uudub eriala, seega on tema konkurentsiv õime tö öturul p roblemaatiline. Kinnip eetava enda sõnul oli tema majanduslik olukord enn e vangistust hea, raha sai ta kuritegusid toime pannes, seega ei pidan ud ta vajali kuks raha teenimiseks töötada. Isik o n vanglas p eriooditi küll töötan ud, kuid seoses sellega, et tema suhtes kohaldatakse pidevalt täiendavaid julgeo lekuabinõusid ja ta paikneb kartserirežiimil, ei ole ta hetkel vanglas tööga hõivatud. Eeltood ust tul enevalt ei ole kohtu hinnangul eluli selt usutav, et L.H pärast vangistu sest vabanemist ametlikult tööle hakk aks ja töökoh ta peaks. Kinnipeet aval on K-raha andmetel tasumata nõudei d 8841 eurot, vabanemisfondis on aga üksne s 749 eurot.Samas ei saa jätta märkimata, et isik on varavastasei d kurit egusid toi me pannud majandusliku kasu saamise olukorras ja töökoha ninglegaalse sissetul eku puudumine või väiksus ja tasumata võl ad võivad ol la uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hinnan gul harrastab isik "parasiteerivat" elustiili. Kinnipeet ava l ähedastek on s ema, vanaemad ja tädi , kellega on suhted head ning toetavad. Enamik isiku sõpru ja tutt avaid on aga kriminaalse tausta ga ja vanglas suhtleb isik en nekõik e krimi naalse mõttevii siga inimestega. Käituminevanglas (rohked distsiplin aarkaristused) näitab, et kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, sellele viitab ka kuritegude toime panemine grupis. Vangla h innangul on L.H-d valmis õigusrikkumisi toime panema unnustuse nimel. Kinnipeet aval ei ole probleeme alkoholi tarvit amisega, küll aga o n meditsiiniosakonna andmetel tal diagnoositud narko sõltuvu s.Ta tunnistab ka ise, et sõltuvu se pärast pani toime kuritegu sid. Ka on kinnipeetav narkootikumid e mõju all käitunud vägivaldselt.Kinnipeet av viibis van glas ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas (SRS), kuid tema õigusvastase käitumise ja distsipliinirikkumiste tõttu p aigutati ta SRS osakonnast ära. Juhtumikorraldaja hinnangu l kinnip eetav küll ilmutab mõningast soovi lõp etada narkootikumide tarvitamine, kuid samal ajal ei ole ta võimeline seda tegema, sest pisendab probleemide tõ sidust ja hulka. Enne vangistust oli narkoot ikumide hankimine ja tarvitamine L .H igapäev ane tegevus. 5 Eeltood ust tul enevalt suurontõenäo sus , et L H . hakkab uu esti tarvitama narkooti kume, mis on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustu sest nähtub, et k innip eetav a käitumine on sihipäraselt manipulat iivne (mis seisneb süstemaatilistes enesevigastamistes), mis on tingitu d selle st, et ta ei ole pidevalt rah ul vangla tegevuse ja tema suhtes teht ud otsustega. Kinnipeetava empaatiavõime on minimaalne, ta ärritub kergesti. Isik võ b ivestluse käigu s käituda väga ettearvamatult, üliagressiivselt ning karjuda kõ va häälega teistest üle, tema käitumine muutub koheselt üleolevaks, ebaviisakak s ja ebastabii lseks, kui talle ei meeldi ming isugune vastus või uudis. Ta eioska oma neg atiivseid emotsioon e vaos hoida, vaid hakkab kohe häält tõstma. Ta ei ole võimeline teadvustama, et probleemide lahendamiseks tuleb midagi ette võtta, sest ei saa aru, et igas olukorras on rohkem tegutsemisvõ imalusi kui üks. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi, n õuab teistelt tähelep anu ja austust, realistlikke plaane tulevikuks ei oma. Kinnipeet av väljendab kuritegelikke hoiakuid soosivaid arusaamu ning tugevat antipaatiat õigussüsteemi (eriti vanglasüsteemi) vastu ja ei varja seda. Koostööks vanglaametnikega isik valmis ei ole, suhtub neisse äärmiselt negatiivselt ja tõrjuvalt, suhtleb nendega agressiivselt ja ebaviisak alt ning üritabnendega manipuleerida. Eeltood ust tulenevalt leiab kohus, et L.H puhul on väga suur tõ enäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvu sainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vaban emist toime panna uu e kuriteo. Kohus o n seisukohal, et L.H vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohan emisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepa nemise vältimi seks. Seega tuleb L H . suhtes kohaldada karistusjärgset käitumisko ntrolli allutades ta kriminaalhoo ldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeen se käitumise muutmiseks. Lisak s märgib kohus, etkaristusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõ lbustada isikutaasühisko nnastumist . KarS § 871 lg 3 sät estab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks L.H käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 12,4 ja 8 sätestatud kohustusi. 1 KuiL H . ei täida KarS § 75 tulenevaid nõud eid, siis KarS § 87 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle p andud koh ustu si, võib kriminaalho oldusametni k teda k irjalikult hoiatada võ i koh us pikend ada käitumiskont rolli tähtaeg a korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõik es 2 sätestatule. KarS § 331 4 kohaselt karistatakse kontrollnõ ude või käitumiskontrol li raames pandud ko hustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poo lt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kuna menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata, siis leiab kohus, et käesolevas menetluses kinni peetavale tekkin ud õigusabik ulud tu leb jätta riigi kanda Riig ikohtu lahendi 3-1-1-1-16 (02.02.2016) ja KrMS § 2 p 4 alusel. /allkirjastatud digit aalselt/ Anu Ammer kohtuni k 6 Tartu Ringk onnakohtu 19.02.2021 k ohtumäärusega jäeti L.H kaitsja määruskaebus Viru Maak ohtu
15. veebruari
16. a määruse peale läbi vaatamata. Riigik ohtu 09.03.2021 kohtumäärusega jäeti L. H kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määruskaebus menetlusse võtmata. 05.02.2021 kohtumäärus 1-18-98 jõ ustus
17. märtsil 2021 Rii gikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digit aalselt/ Lea Herne referent 7