← Eesti

1-20-9437/9

Obsah (8)§ 3312§ 121§ 331§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-9437 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Me

) § 121 lg 2 p 2, 3 ja

§ 3312

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav J.B , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; hetkel viibib vahistatuna Tartu Vanglas; elukoht vabaduses: XXX; tel. XXX; e-post XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.08.

  1. Uuesti kahtlustatavana kinni peetud 20.10.2020 ja Tartu Maakohtu 22.10.2020.a määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist. Kaitsja Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada J.B

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada J.B

§ 331vangistust.

2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta

§ 64

lg 1 alusel mõista J.B-le üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2020 kuni 26.08.2020, s.o 3 (kolm) päeva ning kandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb J.B-l koheselt ära kanda 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluva 5 (viie) kuu pikkuse vangistuse kandmise algust J.B viimatisest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.10.2020.

§ 74

lg -te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui J.B ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata J.B katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata J.B-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata J.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine – jätta J.B suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. KrMS § 310 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada J.B-le lähenemiskeeld M. P. i (P., isikukood XXX) suhtes 3 aastaks, keelates J.B-l: viibimise M. P. i teadaolevates elukohtades (käesoleval ajal XXX ja XXX kinnistu); lähenemise M. P. i teadaolevatele elukohtadele (käesoleval ajal XXX ja XXX kinnistu) lähemale kui 100 (ükssada) meetrit. Lähenemiskeeld kuulub täitmisele pööramisele kohtuotsuse jõustumisel. Selgitada J.B-le , et lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi. 3. Menetluskulu: 2

(6)KrMS § 180 lg 3 alusel jätta J.B sundrahast 438 eurot, ekspertiisikulu 109 eurot ja kaitsjatasu 912 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista J.B-lt menetluskuluna riigituludesse:  sundraha 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et J.B-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700002061 ning selgituse “J.B, otsus nr 1-20-9437, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaaltoimiku juures asuvad CD-R ja DVD-R plaadid pakendites nr AT1, HK2, AT2 ja SAP
  3. Kannatanu M. P. (ik. XXX; e-post XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks J.B vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.B süüdistatakse selles, et tema: 12.08.2020 kella 15-16.00 paiku XXX asuva eramu juures kasutas füüsilist vägivalda XXX M. P. ’i suhtes. J.B lükkas kannatanu pikali, misjärel kannatanu kukkus vastu jalgratast. Sellise tegevusega tekitas J.B M. P. ’ile füüsilist valu ja sääre pindmised hulgivigastused ning vasaku küünarvarre muud pindmised vigastused. 23.08.2020 kella 19.20 paiku XXX asuva eramu juurde pargitud sõid ukis kasutas füüsilist vägivalda XXX M. P. ’i suhtes. J.B võttis käega kinni kannatanu parema jala pahkluust ja väänas seda, misjärel lõi jalaga kannatanule parema puusa piirkonda. Seejärel 3
(6)võttis J.B kinni kannatanu vasakust käsivarrest ja pigistas seda. Sellise tegevusega tekitas J.B M. P. ’ile füüsilist valu. Sellega pani J.B toime

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse J.B selles, et tema rikkus korduvalt 26.08.2020 Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-20-5977 kohaldatud lähenemiskeeldu. J.B rikkus lähenemiskeeldu sellega, et tema suhtles ajavahemikul 29.08.2020 – 20.10.2020 abonentnumbri XXX kaudu telefoni teel M. P. iga kannatanu valduses olevate telefoninumbritega XXX ning XXX kokku 361 korda. Veel rikkus J.B lähenemiskeeldu sellega, et tema: Ajavahemikul 31.08.2020 õhtupoolik kuni 09.09.2020 hommikupoolik ööbis igal ööl M. P. i elukoha XXX kinnistu aias olevas aiamajas. Ajavahemikul 25.09.2020 – 29.09.2020 viibis J.B iga päev ning öö M. P. i elukohas XXX. Ajavahemikul 01.10.2020 – 05.10.2020 viibis J.B iga päev ning öö M. P. i elukohas XXX. Ajavahemikul 07.10.2020 – 15.10.2020 viibis J.B iga päev ning öö aadressil M. P. i elukohas XXX. Ajavahemikul 16.10.2020 õhtupoolik kuni 20.10.2020 viibis J.B iga päev ning öö M. P. i elukohas XXX. 2 kuriteod, s.o kohtulahendiga kohaldatud Sellega pani J.B toime

§ 331lähenemiskeelu korduva rikkumise.

Kokkuleppe sisu

§ 121

lg 2 p 2, 3 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 2 J.B-le karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 331

kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.B-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.08.2020.a, s.o 3 päev karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 27 päeva pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui J.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on J.B kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 68

alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse, s.o 5 kuu pikkuse vangistuse aja algust alates J.B kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.10.2020.a. 4

(6)Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada J.B-le lähenemiskeeldu M. P. i (isikukood XXX ) suhtes 3 aastaks, keelates J.B-l viibimise M. P. i teadaolevates elukohtades (käesoleval ajal XXX ja XXX kinnistu) ja lähenemise M. P. i teadaolevatele elukohtadele (käesoleval ajal XXX ja XXX kinnistu) lähemale kui 100 meetrit. Menetluskuludeks on advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabiteenus summas 879,60 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist, ekspertiisitasu 109 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Menetluskulud kohtueelsel uurimisel kokku on 1864,60 eurot ning sellele summale lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. J.B avaldas, et XXX. Vabaduses tegi juhutöid. Tema ülalpidamisel on XXX last. Kogu menetluskulude tasumine käib isikule üle tema majanduslike võimalustele. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb J.B , et kohus vähendaks menetluskulusid selliselt, et isik tasub pool sundrahast – 438 eurot. Ülejäänud menetluskulude osa – pool sundrahast 438 eurot, ekspertiisitasu 109 eurot, advokaadi õigusabiteenus kohtueelsel uurimisel summas 879,60 eurot ning advokaadi osavõtt kohtuistungist, jätta riigi kanda. Lisaks taotleb J.B , et kohus annaks temale võimaluse tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.B aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.B 2 süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja 331 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.B menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 879,60 eurot, kohtumenetluses makstud tasu 32.40 eurot, ekspertiisikulu 109 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). 5

(6)J.B taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine käib J.B-le, arvestades asjaolu, et ta on alates käesoleva aasta oktoobrikuu lõpust olnud kinnipidamisasutuses ning peab käesoleva kohtuotsuse alusel jääma veel lühiajaliselt kinnipidamisasutusse reaalsele ärakandmisele kuuluvat vangistusosa kandma ning samuti tema sissetulekuid ning kohustusi, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sundrahast 438 eurot, ekspertiisikulu 109 eurot ja kaitsjatasu kokku 912 eurot riigi kanda ja annab talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 438 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.