KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringko n nakohu s
- veebruar 2021 1-18-98 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus , Ingeri Tamm K.V (isikuko od XXX ) karistusjärgse käitumisko ntrolli ko haldamin e Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus Süüdimõistetu kaitsja vand eadvokaat Mirjam Frey Viru Ringko n naprokuratuuri abiprokurörAin Tali RESOLUTSIOON
- J ätta K.V kaitsja mä äruskaebus Viru Maakohtu
- veebruari
- a mää ruse peale läbi vaa tamata. Määrata
- OÜ le Advokaadibüroo Lion Law K.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õig usabi eest maksta va tasu suuruseks45 (nelikümmend viis eurot).
- Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõi stetu advokaadist kaitsja esit ada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul , alates päevast, mil isik sai vaid lustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 otsusega tunnistati K.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning teda karistati vangi stusega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 19.09 .
- Kohtuotsus jõustus 07.03.201
- Viru Vangla taotles maakohtult K.V-le karistusjärgse käitumiskontrolli koh aldamist.
- Maakoht u 5 . veebruari
- a määrusega kohaldati K.V suhtes pärast Viru Maakohtu
- jaanuari 20 1 8 otsusega mõistetu d karistuse ära kandmist karistusjärgset käitumisko ntrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakon na kriminaalhooldaj a järelevalve all tähtajaga 1 aasta. Ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2,12, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõu deid ja koh ustusi.
- Kohus märkis, et D. K.V puhu l on KarS § 87 1 lg 1 kohaldamise eeld used täidetud.T a kannab käes oleval ajal Viru Maak ohtu
- jaanuari 2018 ot susega mõistetu d liitkaristust (muu hulgas KarS § 200 lg 2 p -de4,7,9 järgi) 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust . Tegemist on Karistusseadustiku
- peatüki
- jao
- jaotises sätestatud tahtlik u kuriteog a, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Karistuse kandmise lõpp saabu b eeldusli kult 19 . märtsil 20
- Seega kanna b kinnip eetav ära talle mõistetud karistuse täies ulatuses.
- D. Goka lot on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Seega ei ole uute kuritegu de toimepan emine olnud juhuslik. Arvestades kinnipeeta va kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orient eeritud isikuga. Reaal set vang istust kan nab isik samuti kolmand at korda. Soodusteguriks on sõltuvusai nete tarvit amine, grupi mõju ning materiaalse kasu saamine.
- detsembri
- a seisuga on isikul 2 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnip eetavat on korduval t karistatud vanglateenistuse ametn ike seaduslike le korraldustele mitt eallumise ja ebaviisak a käitumise eest noomituste, lühi - ja p ikaajaliste kokkusaamiste keelamise ning kartserisse pa igutamiseg a kuni 35 ööpäevani. Samuti on teda üh el korral karistatud kambris ravimi hoidmise eest noomituseg a. Seega ei ole K.V käitumine van glas olnud seaduskuu l ekas. Kui süüdimõist et u ka van glas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikk u miste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et t ema käitumin e vabadu ses saab olema seaduskuulekas.
- Positiivsek s peab kohu s asjaolu, et K.V on täitnud talle määratud indiv iduaalse täitmiskav a: kinn ipeetav on osalenud tööhõives koristajana ja köög itöölisena, läbis sotsiaalprog rammi „Eluviisitreen ing “, osales „Anonüü msete narkomaanid e“ ja sõltuvu st emaatilises „Corrigo“ tugigrupis. Samuti on kinnipeetav vii binud vestlustel ühiskon nas aktsepteerit ud väärtushi nnangu te teemal ning ka psühho loogil isel nõustamisel. Seega on isik vanglas viibitud aeg a kasutanud otstarbekalt enese harimise huvides.
- Käitumiskontrolli kohaldamine eel dab isikul elukoha olemasolu. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majan dusliku ja isiklik u elu korraldamisega seond uv ate küsimuste lahendamisel. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskon trolli kohald amise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Käesoleval juhul on vangla täitnu d seadusest tulenev a abistamiskohustuse ning selgitanu d välja, et peale vanglast vabanemist on K.V-l võimalik elama asuda ühi selamusse XXXKoht la-Järvel. Kriminaal hooldaja on vestelnu d J.OÜ juhat ajaga ja viimane on kinnitan ud, et D . K.V-le tagatakse vabanemisjärgne elukoht. Asjaolu, et. K.V sellega nõus ei ole, ei oma tähtsust.
- Vabanemisel ei ole isikule gar anteeritu d töökohta. D . K.V ei ole ka kunagi ametlikult töötan u d ja tal puudub prakt iliselt igasugune töökog emus. Kinnipeetaval on ka vähene haridus ning puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kinnipeet av a enda sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistu st hea, raha sai ta kuritegu sid toime pan nes, seega ei pidanud ta vajal ikuks raha teen imiseks töötada. Isik on vanglas perio oditi küll töötanud, kuid seoses selleg a, et tema suhtes koh ald atakse pidevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta paikn eb kartserirežiimil, ei ole ta hetkel vanglas tööga hõivat u d.
- Eelto o dust tulenevalt ei ole kohtu hinnang ul eluliselt usutav , et K.V vangistu sest vabanemist ametlikult tööle hak kaks ja töök ohta peaks. pärast
- Kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata nõudeid 8841 eurot, vab anemisfondis on aga üksnes 749 eu rot. Samas ei saa jätta märkimata, et isik on varavastaseid kuritegu sid toime 2
(4)pannud majandusliku kasu saamise olukorras ja töökoh a ning legaalse sissetul eku puudu min e või väiksus ja tasumata võlad võivad olla u ue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hinnang ul harrastab isik "parasiteerivat" elustii li.
- Kinnipeetava lähed asteks on ema, vanaemad ja tädi, kel lega on suhted head ning toe tavad. Enamik isiku sõpru ja tuttavaid on aga kriminaalse taustaga ja vangl as suhtleb isik ennekõ i ke kriminaalse mõttevi isiga inimestega. Käitumine vanglas (rohked distsipli naarkaristused) näitab, et kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, sellele viitab ka kuritegu d e toime panemine grupis. Vangla hinnan gul on K.V valmis õi gusrikkumisi toime panema tunnustuse nimel.
- Kinnipeetaval ei ol e probleeme alkohol i tarvitamisega, küll aga on medi tsiinio sakonna andmetel tal diagnoo situd narkosõl tuvus. Ta tunnistab ka ise, et sõltuvuse pärast pani toime kuritegu sid. Ka on kinnip eetav narkootikumid e mõju al l käitunu d vägivald selt. Kinnipeet av viibis vang las ka sõltuvu srehabilitat siooni osakonnas (SRS), kuid tema õigusvastase käitumise ja distsipli inirikkumiste tõttu paigutati ta SRS osakonnast ära. Juhtumiko rraldaja hinnang ul kinnipeetav küll ilmutab mõningast soovi lõpetada narkooti kumide tarvitamin e, kuid samal ajal ei ole ta võimeline seda tegema, sest pisendab probleemid e tõsidust ja hulka. Enne vangi stust oli narkootikumide hankimine ja tarvitamine K.V igapäevane tegevus.
- Eelto o dust tulenevalt on suur tõenäosus, et K.V hakkab uuesti tarvitama narkooti kume, mis on omakorda uue kuriteo toi mepanemise riskifaktoriks.
- Vangla i seloomustusest näh tub, et kinnipeet ava käi tumine on sihipäraselt manipulatii vne (mis seisneb süstemaatilistes enesevig astamistes), mis on tingitud sellest, et ta ei ole pideval t rahul vangla tegevu se ja tema suhtes tehtud otsustega. Kinnipeetava empaatiav õ ime on minimaaln e, ta ärritub kergesti. Isik võ ib vestluse käigus käituda väga ettearvamatu lt, üliagressiivselt ning karjuda kõva häälega teistest üle, tema käi tumine muutub koheselt üleolevaks, ebaviisakak s ja ebastabiilsek s, kui talle ei meeldi mingisugune vastus või uudis. Ta ei oska oma negat iivseid emotsioone vaos hoida, vaid hakkab koh e häält tõstma. Ta ei ole võimeline teadvu stama, et probleemid e lahendamiseks tuleb midagi ette võtt a, sest ei saa aru, et igas olukorras on rohkem tegutsemisvõimalu si kui üks. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajad usi, nõu ab t eistelt tähelep anu ja austu st, realistlik k e plaane tuleviku ks ei oma.
- Kinnipeetav väljen dab kuritegelikke hoiakuid soosivaid arusaamu ning tu gevat anti paatiat õigussüsteemi (eriti vanglasüsteemi) vastu ja ei varja seda. Koostööks vanglaametnikega isik valmis ei ole, suhtub neisse äärmiselt negat iivselt ja tõrjuvalt, suh tleb nendega agressiivselt ja ebaviisakalt ning üritab nen d ega manipulee rida.
- Eelto o dust tulenevalt l eiab kohus, et K.V puhul o n väga suur tõ enäosus t uleneval t tema majanduslikust olukorrast, sõltuvu sainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist to ime panna uue kurit eo. Kohus on seisukohal, et K.V vajab siiski täi endavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuriteg ude toimepan emise vältimiseks. Seega tuleb K.V suhtes koh aldada karistusjärgset käitumisko ntrolli allutades ta kriminaalhoo ldaja järelevalv ele, kus temaga tehakse tööd kriminogeen se käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumisko ntroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbusta da isiku taasühisk o nnastumist. 3
(4)- Kohus peab võ imalikuk s K.V käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuu d, samas ko hustades teda käitumiskont rolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21 ,4 ja 8 sätestatud kohustusi.
- Kuna menetlusk ulude hüvitamine karistusjärgse käi tumiskont rolli menetluses on seadusega reguleerimata, siis leiab kohus, et käesolevas menetluses kin nipeetavale tekkinud õigusab i kulud tuleb jätta riigi kanda Riigikohtu lahendi 3-1-1-1-16 (02.02.2016) ja KrMS § 2 p 4 alusel. MÄÄRUSKAEBUS
- M ääruskaebuses palutak se maakohtu määrus tühistadaja teha uus määrus, milleg a jätta K.V suht es karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata .
- Kohtuistungil kinn itas K.V , et tal ei ole Eestis elukohta ning ta ei kavatse minna el ama aadressileXX X . K.V soovib minna elama ema juurde Soome ning vabanemise ajaks on tal seal nii elu- kui ka töök oht ehitusel. Seega ei saa karistusjärgset käitumiskontrol li K.V-le kohald ada seoses elu koha pu udumisega Eestis. Ta kannab oma vangistuse t äies ulatuses ära ning tal on õigu statud ootus alustada oma elu puhtalt lehelt ning valida endale ise elukoh t. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjen damatu, ja jätab selle seetõttu krimin aalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läb i vaatamata.
- Kohtukolleegiumi hinnang ul on maakoh us K.V -le karistu sjärgset käitumiskontroll i kohald amist p õhjend anud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjen dused, miks maako htus ei pidanu d väiteid elukoha kohta karistu sjärgse käitumisko ntrolli koh aldamiseks põhjend atuks . Uusi väiteid ei ole määruskaebuses esitatud . Ri ngkonnakohtu hinnangu l ei omistanud maakohus K.V -le karistusjärgset käitumisko ntrolli kohaldades ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seeg a ei ole maakohus menetletavas asjas teinu d sellist kaalutlusviga, mis võiks anda rin gkonn akohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu koll eegium on veendunud, et K.V-le on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrol, lisiis edulo otust määruskaebusel apellatsiooni kohtus ei oleks.
- Kaitsja esitas ringkonnakoh tule taotl use riigi õigu sabi tasu kind laksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maak ohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebu se koostamiseks 45 minutit . Kaitsja palub määrata OÜ le- Advokaadi bü roo Lion Law riigi õigusabi t asu 45 eurot. Ringkonn akohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg - st 7, § 23 lg -st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg test - 6 ning 10 ja § 7 lg -st 1, leiab, et kaitsja tao tlus on põhjendatud . Menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allki ri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 4
(4)