← Eesti

1-18-98/83

K O HT U MÄ Ä R U S Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kaitsja Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-18-98

  1. juuli 2019 Jõhvi kohtumaja Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson 19.06.2019, 26.07.2019 avalikul kohtuistungil Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 31.05.2019 erakorraline ettekanne Z.W-le Viru Maakohtu 31.01.2018 kohtuotsusega mõisutetud karistuse täitmisele pööramiseks Z.W, isikukood XXX, elukoht: xxx, viibib vahi all Jõhvi arestikambris alates 24.07.2019, enne vahistamist ei töötanud, on arvel töötukassas Arvo Suuban Tiiu Terentjeva Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus MÄÄRAS: Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele Z.W-le Viru Maakohtu 31.01.2018 kohtuotsusega nr 1-18-98 mõistetud karistus, s.o 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päevavangistust. Karistuse kandmise algus on alates Z.W kinnipidamisest 24.07.
  2. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 120 eurot, s.o tasu 100 eurot j a käibemaks 20 eurot. Mõista kaitsjatasu 120 eurot Z.W-lt riigituludesse välja. Z.W’il tasuda menetluskulud 120eurot ositi 12 kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99918700006261 ning selgitus „ Z. W 1 -18-98 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Määruse ärakiri edastada Z.W-le , tema kaitsjale (A.Suuban), Viru Vanglale ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 31.05.2019 taotluse, milles palub pöörata Z.W-le tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Z.W tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 2 aasta 11 kuu ja 28-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi Z. W täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2¹, 7, 8, 9 alusel Z.W-le määrati täiendavad kohustused: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema isikutega, kel on narkosõltuvus ja/või kes tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega; osalema sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul. Viru Maakohtu 6.06.2018 määrusega Z.W-le määrati katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi katseaja kestel ning pikendati katseaega 6 kuuks. Viru Maakohtu 5.04.2019 määrusega Z.W-le määrati katseajaks täiendav kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 21.06.
  3. Erakorralise ettekande kohaselt ei allu Z.W kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Samuti on rikkunud registreerimiskohustuse. 13.04.2019 kell 12:00 avaliku korra tagamisel politseiametnikud kontrollisid aadressil xxx Z.W-l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorivahendiga AlcoQuant, mille tulemuseks oli 1,33 mg/l. Koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. 25.04.2019 kell 16:12 avaliku korra tagamisel, patrullpolitseinikud kontrollisid Z.W-l aadressil xx pargis alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, ning selle tulemus oli 0,74 mg/l. Koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. 29.04.2019 kell 08:30 kontrollitud Z.W-l registreerimise käigus alkoholijoovet aadressil Kooli 2a, Jõhvi. Kontrolli käigus tuvastati Z.W-l tõendusliku alkomeetr iga ALCOVISOR Mark X2 SN:120355 alkoholisisaldus 1,073 mg/l (indikaatorivahendi järgmine kontrollimise kuup äev 31.07.2019) kohta. Isik oli tulemusega nõus, allkirjastas protokolli. 03.05.2019 politsei poolt on kontrollitud Z.W-l alkoholijoovet. Alkomeetri AlcoQuant 6020 seeria nr A418786 tulemus näitas, et Z. W väljahingatavas õhus oli 1,51 mg/l alkoholi. 29.04.2019 antud omakäelises kirjalikus seletuses Z. Wselgitab rikkumisi järgnevalt: 25.04.2019 peatas teda politsei ning kontrollis alkoholi tarvitamise kohustust ning selle tulemus oli 0,74 mg/l. Peale kontrolli teostamist läks koju. 29.04.2019 tuli vastuvõtule alkoholijoob es. Tunnistab, et vahetult enne registreerimisele tulekut oli öö jooksul ära joonud 2 liitrit õlut. 2 21.05.2019 antud kirjalikus seletuses Z. W kirjutab, ei mäleta, et ta oleks 03.05.2019 olnud alkoholijoobes., võimalik, et see oligi nii. Edasi sõidab keskusesse. Esmakohtumine Z.W-ga käesoleva kohtuotsuse raames toimus 14.03.2018.a. Isikule on kriminaalhooldusalastel kohtumistel korduvalt selgitatud kohtuotsusest tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, nende täitmise korda ja tingimusi. Hooldusalune allkirjastas kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehe 14.03.2018.a. 30.05.2018.a. esitati kohtule esimene erakorraline ettekanne kuna Z.W jätkas elektroonilise valve kohustuse rikkumist. Kohus pikendas 06.06.2018.a. määrusega katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 31.07.2021 ja määras täiendava kohustuse – mitte tarvitada alkoholi katseaja kestel. 04.04.2019.a. esitati kohtule teine erakorraline ettekanne kuna Z.W rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus 05.04.2019 määrusega määras Z. W-le täiendava kohustuse läbida alkoholivastane võõrutusravi hilje malt 21.06.2019.a (kohtumäärus jõustus 25.04.2019). Kogu senine katseaeg on kulgenud probleemidega. Katseaja jooksul Z.W-l on tuvastatud alkoholijoove 27.02.2019; 01.03.2019; 13.04.2019; 25.04.2019; 29.04.2019 ja 03.05.2019.a, mida isik on ka ise tunnistanud. 13.04.2019 alustas Politsei- ja Piirivalveamet Z. W ’i suhtes väärteomenetlust nr. 244019001680, karistusseadustiku § 262 lg 1 tunnustel selles, et 13.04.2019 kell 12:00 aadressil xxx, viibis Z.W avalikus kohas, sooritas laske pneumaatilisest relvast "Borner" s.n 17A62165 õllepurgi pihta, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise. Patrullpolitseinikud kontrollisid Z.W alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga AlcoQuant, mille tulemuseks oli 1,33 mg/l. 25.04.2019 avaliku korra tagamisel, xxx piirkonnapolitseinikud xx xx ja xx xxx märkasid kell 16:08 aadressil xxx pargi pingil istuvaid isikuid Z.W ja tema elukaaslast, kes nähes politseid panid ühe pudeli kotti. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli alkohoolse joogiga. Isikute alkoholi tarvitamist avalikus kohas ei olnud võimalik tõestada. Kell 16:12 piirkonnapolitseinik xx xx kontrollis Z.W-l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, ning selle tulemus oli 0,74 mg/l. Koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. 29.04.2019 registreerimisel teostatud kohustuse kontroll, tuvastatud alkoholijoove 1,073 mg/l kohta. Z.W selgitas, et jõi öisel ajal 2 liitrit õlut. Mõistab, et rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja lubab, et enam see ei kordu. 21.05.2019 kriminaalhooldusalasel kohtumisel Z.W ütles, et ei mäleta millisel päeval on tarvitanud alkoholi, kuid ei eitanud selle tarvitamist. Lubas minna rehabilitatsiooniteenusele. Z.W asus rehabilitatsiooniteenusele SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Viljandi osakonnas 09.05.2019, kuid 15.05.2019 katkestas ravi. Telefonivestluses selgus, et tuli rehabilitatsioonilt ära kuna soovis kodule lähemat teenust. Alates 24.05.2019 asus rehabilitatsiooniteenusele Sillamäe osakonnas. Enne rehabilitasioonile asumist Z.W oli OÜ xxxasendusravi igapäevane patsient ala tes 14.03.
  4. Z.W on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Vaatamata sellele korduv alkoholi tarvitamine selgelt näitab Z. W hoolimatut ja vastutustundetud suhtumist tema üle kehtestatud korda. Z.W-ga korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestluste ajal on isik väitnud, et mõistab alkoholi tarvitamise 3 negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi. Probleemide ilmnemisel ja kartusest sattuda vanglasse Z.W asus rehabilitatsiooniteenusele Viljandisse, kuid suutis seal olla vaid nädal aega. Oma taolise käitumisega Z. W rikub järjepidevalt talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldus ametnik ettepaneku pöörata Z.W-le määratud reaalne vangistus täitmisele. Z.Woma käitumise ja suhtumisega on näidanud, et ta ei ole võimeline täitma talle pandud kohustust. Z. W on teadlikult rikkunud alkoholikeeldu, teades, millised on võimalikud tagajärjed. Z.W on varasemalt viibinud rehabilitatsiooniteenusel kuid katkestas ravi. Seetõttu ametnik ei ole veendunud, et Z .W ravi läbib ning uuesti seda ei katkesta. 29.05.2019 vastuses päringule teatab SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonna juhataja xx xxx, et Z.W viibib rehabilitatiooniteenusel alates 24.05.2019 ja selle kestvus on orienteeruvalt 5-9 kuud (tl 92). 12.
  5. 2019 vastuses päringule teatas rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonna juhatajaxx xxx, et keskuse reeglite rikkumise tõttu lõpetati Z.W-ga rehabilitatsioonileping alates 12.06.2019 (tl 97). 17.06.2019 vastuses päringule lisatakse, et 24.05.2019 Z.W keskusesse vastuvõtul tehti narkootiliste ainete tarvitamist tuvastav kiirtest ning tulemused olid positiivsed (BZD ja MET). 12.06.2019 tehti korduvtest, mis oli positiivne BZD suhtes (tl 100). 19.06.2019 kohtuistungi le süüdimõistetu ei ilmunud, teatamata kohtule mitteilmumise põhjust. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks edastati talle läbi rehabilitatsioonikeskuse töötaja kohtukutse (tl 102-a). Kohtuistungi toimumise ajast teavitas teda ka kriminaalhooldusametnik 10.06.2019 kohtumisel ning .Z Wlubas istungile tulla. Ka rehabilitatsioonikeskus töötajad kinnitasid, et Z.W on kohtuistungist teadlik (tl 102-b). Viru Maakohtu 20.06.2019 määrusega (tl 104) kohadati Z. W’i suhtes sundtoomine 27.06.2019 kohtuistungile, mis aga ei õnnestunud kuna süüdimõistetu ei ole kättesaadav oma viimases elukohas aadressil xxx . Korteri ust keegi ei avanud. Naabri sõnul ei ole ta korteri xxx elaniku näinud juba umbes nädal aega (tl 113-115). 27.06.2019 kohtuistungil taotles kriminaalhooldusametnik kuulutada Z. Wtagaotsitavaks ning võtta teda vahi alla, sest ta hoidub menetlusest kõrvale (tl 117). Kohtu 27.06.2019 määrusega kuulutati Z.W tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamine (tl 119) . 11.07.2019 Ida prefektuurist laekunud info järgi viibib isikxx, xxx (tl 126). 15.07.2019 tegi kohus Euroopa vahistamismääruse (tl 128). 24.07.2019 teatas Ida prefektuur, et Z.W peeti kinni Jõhvis 24.07.2019 (tl 133). 26.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik lisainformatsiooni, et 8.05.2019 ei ilmunud Z.W registreerimisele ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest, tema mobiiltelefon oli välja lülitatud ning tegemist on registreerimiskohustuse rikkumisega (tl 135). 26.07.2019 kohtuistungil 4 Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. Lisas, et isik rikkus ka registreerimiskohustuse, ei ilmunud registreerimisele 8.05.2019, samuti on Eestist lahkunud selleks luba küsimata. Süüdimõistetu Z.W selgitas, et lahkus xxx enne esimest istungit 19.06.2019 ja tagasi tuli neli päeva enne kinnipidamist. Oli võetud aeg 20.05.2019 psühhiaater xxx juurde. Käis seal, aga öeldi, et järjekord neli kuud. 20.05.2019 on siis esmane registreerimine, aga ravile saab alles nelja kuu pärast. Ei mäleta, vist ei määranud mingit tähtaega, millal peab tulema . Siis täpsustas, et ei käinud xxx juures, helistasja öeldi, et nelja kuu pärast võib saada ravi. Siis läks Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Rehabilitatsioonikeskusest arvati välja, sest läks tülli sigarettide pärast kellegagi või oli veel midagi, ei mäleta. Ei oska seletada, miks 24.05.2019 Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse vastu võtmisel tuvastati temal narkootikumide tarvitamine. Ei mäleta, kas on maakohtu 5.04.2019 määruse kätte saanud, võib olla oli joobes. Alkoholi tarvitamist põhjendab sellega, et on alkoholisõltlane ja sooviks, et teda paneks sundravile. Kriminaalhooldusametnik on pidevalt ähvardanud saata ta vanglasse. Läks tütarlapsega riidu, seetõttu läks närvi, läks xxx . Lubab minna tagasi rehabilitatsioonikeskusesse tagasi. Tütarlapsega suhted on nüüd korras, tema ja perekond hakkavad toetama. Palju aastaid veedetud vanglas. Soovib läbida ravi lõpuni. Kaitsja A.Suuban arvates tuleb arvesse võtta, et Z. W’il on ilmselgelt probleeme alkoholiga ja sellest on tingitud kõik rikkumised. Isik tegi sammud selle lahendamiseks, pöördus rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtul on võimalus pikendada katseaega. Ühel korral on seda tehtud. Võib seda kohaldada ka praegu, mis annaks Z.W-le võimaluse tõestada, et ta suudab katseaega läbida. Isegi kui Z. W sai 5.04.2019 kohtumääruse kätte, sii s eesti keelt ta ei oska. Tuleb pikendada katseaega. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu seletused, tema kaitsja ja kriminaalhooldusametniku arvamuse ning tutvunud kohtutoimiku materjalidega, leiab, et erakorralises ettekandes käsitletud rikkumised on leidnud aset.
  6. Tõendatud on, et Z. W rikkus registreerimiskohustuse, nimelt ei ilmunud registreerimisele 8.05.2019, mida on näha ka registreerimislehelt (tl 63). Järgmise registreerimise aeg oli talle teatavaks tehtud, kuid registreerimisele jättis Z. Wilmumata. Mõjuvat põhjust tal selleks ei olnud. Sõltuvusravile SA-sse Viljandi Haigla läks ta 9.05.2019 (tl 138). Seega rikkus Z.W registreerimiskohustuse. 5
  7. Võrreldes eelmisega on aga tunduvalt raskemad Z.W ’i poolt alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised. 13.04.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt tuvastati Z.W-l 13.04.2019 alkoholijoove 1,33 mg/l (tl 136p). Samuti nähtub PPA Ida prefektuuri Jõhvi piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku xx.xxx 23.04.2019 kirjast, et 13.04.2019 alustati Z.W’i suhtes väärteomenetlust KarS § 262 lg 1 tunnustel, et 13.04.2019 viibis Z.W avalikus kohas, kus sooritas laske pneumaatilisest relvast õllepurgi pihta, pannes sellega avaliku korra rikkumise. Patrullpolitseinikud tuvastasid Z. Wväljahingatavas õhus alkoholisisalduse 1,33 mg/l (tl 136). 25.04.2019 indikaatorvahen di kasutamise protokollist nähtub, et 25.04.2019 tuvastati Z.W-l alkoholijoove 0,74 mg/l (lk 77-78). Ida prefektuuri Jõhvi piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik xxx 30.04.2019 kirjast nähtuvalt 25.04.2019 avaliku korra tagamisel politseinikud xx ja xxx märkasid pargi pingil istuvaid Z.W ’i ja xx xx, kes nähes politseid panid ühe pudeli kotti. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli alkohoolse joogiga. xx kontrollis Z.W’il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, tulemus oli 0,74 mg/l (tl 76). 29.04.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt tuvastati Z.W-l 29.04.2019 alkoholijoove 1,073 mg/l. Z .W ’i seletus, mis sisaldub samas protokollis on selline, et jõi paar liitrit õlut ehk ta tunnistab alkoholi tarvitamist (lk 73-74 ). Kahe viimase juhtumi kohta kirjutab Z.W oma 29.04.2019 seletuses, et 25.04 teda peatas politseipatrull ja kontrollis alkoholisisalduse, näitas 0,74 mg/l, öeldi minna koju, mida tegigi. 29.04.2019 tuli registreerimisele ja näitas 1,073 mg/l (tl 75). 3.05.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja PPA Ida prefektuuri piirkonnapolitseiniku I.Hindreus 20.05.2019 kirjast (tl 85) nähtub, et 3.05.2019 Z.W-l tuvastati alkoholijoove 1,51 mg/l (lk 87-88). Oma 21.05.2019 seletuses kirjutab Z.W, et ei mäleta millal ja kas 3.05.2019 oli ta alkoholijoobes, võimalik, et see leidis aset. Kavatseb minna rehabilitatsioonikeskusesse 24.05.2019 (tl 91). Paraku ei jäänud Z. Wrehabilitatsioonikeskusesse kauaks.
  8. SA Viljandi Haigla kirjadest nähtub, et Z.W on viibinud haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Viljandi osakonnas alates 9.05.2019 (tl 81) kuni 15.05.2019 (tl 83) ning Sillamäe osakonnas alates 24.05.2019 (tl 92) kuni 12.06.
  9. Esimesel korral katkestas ravi omal algatusel, Sillamäe osakonnas lõpetati rehabilitatsioonileping temaga reeglite rikkumise tõttu (tl 97). Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et isegi kui see kohtumäärus oli Z. W’i poolt kätte saadud (seda kinnitab väljastusteade tl 41 – kätte saadud isiklikult 9.04.2019), siis eesti keele oskamatuse tõttu jäi selle sisu Z.W-le teadmata. Eesti keel on riigikeel ja kui süüdimõistetu seda ei oska, siis ta pidi tegema vajalikud sammud selle tõlkimiseks, kasvõi taotledes seda kohtult. Z.W pole seda teinud, jäänud ükskõikseks tema suhtes tehtud kohtumäärusesse, mis ei vabasta teda mingil moel kohtumäärusega pandud kohustuse täitmisest, milleks ta on ise vabatahtlikult nõusoleku andnud oma 4.04.2019 seletuses (tl 23). 6 Seega Z.W rikkus ka talle Viru Maakohtu 5.04.2019 määrusega määratud kohustust - läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 21.06.
  11. Tõendatud on ka asjaolu, et Z.W lahkus Eestist selleks kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Nimelt viibis ta 5.07.2019 xxx (tl 126). Seda tunnistas ka Z.W ise 26.07.2019 kohtuistungil. Eeltoodu arvesse võttes põhjendatud on kriminaalhooldusametniku märkus, et kogu senine katseaeg on kulgenud probleemidega, millest kõige suuremaks osutus Z.W ’i suutmatus seista vastu oma alkoholisõltuvusele. Katseaja jooksul Z.W-l on korduvalt tuvastatud alkoholijoove (viimati 13.04.2019, 25.04.2019, 29.04.2019 ja 03.05.2019; enne seda ka 27.02.2019 ja 01.03.2019 – tl 19, 20,). Z.W’i käitumine katseajal ei olnud ka sugugi mitte õiguskuulekas. Teda on korduvalt karistatud väärtegude eest. 5.04.2018 Ida prefektuuri otsusega KarS § 262 lg 1 järgi trahviga 240 eurot; 23.04.2018 Ida prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi trahviga 120 eurot; 23.04.2018 Ida prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi trahviga 200 eurot; 31.05.2018 Ida prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi trahviga 200 eurot (trahvide tasumise kohta info puudub) ning 13.11.2018 Viru Maakohtu otsusega KarS § 262 lg 1 järgi 5 -päevase arestiga (tl 66-67). Seni kasutusele võetud leebemad meetmed ei andnud soovitud tulemust. Läbinud 2018.a sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (tl 26) jätkas Z. W alkoholi tarvitamist ja õigusrikkumiste toimepanemist. Maakohtu 5.04.2019 määrusega pandud lisakohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 21.06.2019 on jäänud täitmata. Z.W senisest käitumisest ja tema suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Kõik tema rikkumised on tahtlikud. Leebemad meetmed on tema suhtes juba kohaldatud, kuid ei andnud tulemusi. Kohus on andnud Z. W-le võimaluse jätkata käitumiskontrolli kandes karistust vabaduses, kuid Z.W ei täitnud täiendavat kohustust ega hoidunud alkoholi tarvitamisest. Lühikese aja jooksul on ta mitu korda (kokku neljal korral) rikkunud alkoholi tarvitamise keelu. Sõltuvusravi jäi läbimata Z.W rikkumiste tõttu, mis näitab et ta ei ole motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ja alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Arvestades Z.W senist käitumist puudub kohtul veendu mus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab k ohus kriminaalhoolduse jätkamistperspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Kohus leiab, et Z.W on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelu, lahkus Eestist selleks kriminaalhooldusametnikult luba küsimata,rikkunud registreerimiskohustuse, aga ka kohustuse läbida alkoholivastane ravi määratud tähtajaks ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestada Z. W ’i kinnipidamisest 24.07.
  12. 7 Tõkendi – vah istamine jätkuv kohaldamine on põhjendatud, sest Z. W hoidus menetlusest kõrvale. Ta ise tunnistas 26.07.2019 kohtuistungil, et enne esimese kohtuistungi toimumist lahkus Eestist xxx kriminaalhooldusametnikult luba küsimata, mistõttu on alust ar vata, et ka edaspidises võib .Z Whoiduda menetlusest kõrvale. Tõkend tuleb jätta muutmata kuni antud kohtumääruse jõustumiseni, selle jõustumisel tühistada. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, määrates menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.