Obsah (6)

§ 384§ 326§ 318§ 3§ 339§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringko n nakohu s Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2018 , Tartu (kirjalik menetlu s) Kriminaalasja number 1-18-98 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Vi

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega tunnistati H.S kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algus on 19.09.
2. 1.
3. Kohtuotsusega rahuldati VÕS § 1043 alusel kannatanute tsiviilhagid kokku 3768,72 eurot.
4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.S , kes palub tühistada kohtuotsuse temalt hagid e väljamõistmise osas. Põhjenduseks tuuakse see, et summa on li iga suur ja hagid tuleb uu esti arvutada või jätta need riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooni õigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 3

18 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsioo ni ka juhul, kui kokkulepp es kirjeldatud tegu ei ole kuritegu , see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistat avale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitl eb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolek ute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. H.S on vaidlustanud temalt välja mõistetud hagide suuruse ja palub neid vähendada või jätta riigi kanda. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et kõik H.S-ilt välja mõistetud tsiviilhagid tulenevad 31.01.201 8 kokkul eppest, mille kohaselt toimun ud läbirääkimiste käigus H.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga nõustusid kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suu rusega. Kokkulepp est nähtub, et H.S võttis hagid õigeks ja o maks. Ta oli nõu s, et temalt mõistetakse välja järgmised tsiviilhagid: OÜ S. kasuks 820,20 eurot, G. OÜ kasuks 131 eurot, Jõhvi Vallaval itsuse kasuks 622 eurot, OÜ A kasuks 383 ,96 eurot, N.T. kasuks 265, 68 eurot, OÜ N kasuks 13 0 eurot, G OÜ kasuks 130 eurot, M OÜ kasuks 63,33 eurot ja 147,77 eurot, AS E kasuks 35,72 eurot ja 63,06 eurot, D.G. kasuks 976 eurot (V kd lk 78-79). 5.
3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt H.S vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu täielik ult arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkulepp e juurde ning kokkuleppe sõlmimine ol i tema vaba tah e. Kohtu küsimusele, kas võtate õigeks tsiviilhagid kogusummas 3768,72 eurot, vastas H.S jaatavalt (V kd lk 85 pöördel). 5.
4. Eel toodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.4. Ringkon nakohus leiab, et H.S puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

§ 245

lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagid. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele ka tsiv iilhagidesse puutuvas osas. Kohtuistungi protokollist nähtuvaltH .S , tema kaitsja ja prok urör jäid selle juurde, et H.S on nõus hüvitama kõik kokkulep pes toodud hagid. -2- Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellat sioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetlusku lude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkulepp emenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulud e hüvitamise otsust use peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhimõte kohaldu b ka tsiviilhagi suhtes. Antud juhul apellatsioonis selline viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohu s.

§ 318

lg-s 4 nimetatu d aluse puudumise korral tuleb ringko nnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohu s H.S apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-