lg 2 - § 22 lg 3; § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi Kokkuleppemenetluses Eve Olesk Süüdistatav R.A Kaitsja Ik: XXX, kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus , töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega 1-16-6452
lg 2 p 6, 7, 9 - § 25 lg 1, § 22 lg 3 järgi vangistus 2 aastat
5 kehtivat väärteokaristust Advokaat Raiko Paas RESOLUTSIOON 1. R.A süüdi tunnistada
lg 2 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (sada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades
2. R.A süüdi tunnistada
lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 120 (sada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades
3.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades
1
lg 1 alusel moodustada käesoleva otsusega mõistetud karistusega liitkaristus Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega mõistetud karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat, milline karistus jäeti
lg 1, 3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata, mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot ja tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, millistest tähtajaline vangistus jäetakse
lg 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata.
lg 2 alusel viiakse käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt ning Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega mõistetud karistus pööratakse täitmisele Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega määratud tingimustel. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse osaks olev rahaline karistus tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse „R.A, 1-19-5281, rahaline karistus“. R.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ R.A , 1-19-5281, menetluskulud“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel R.A poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Salvestised: DVD-R plaat kriminaaltoimiku 13 köite koopiaga ja 17 lisaga (kd 1, tl 225), 2 DVD plaati jälitustoimingute salvestistega (ümbrikud 31 ja 32 kd 2 tagakaanel) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu R.A süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa E N, A S ’i, ning OÜ Xxx, xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ poolt toimepandud soodustuskelmusele s.o pani toime
R.A aitas kaasa E N’le ja OÜ-le Xxx saada pettuse teel toetust Pmajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) projektile „Xxx majakavahi kompleksi peahoone rekonstrueerimine“ summas 171 773,71 eurot ja samuti aitas kaasa E N ja OÜ Xxx katsele 2 saada pettuse teel toetust Pmajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) projektile „ Xxx majakavahi kompleksi peahoone rekonstrueerimine“ summas 57 561,24 eurot. Nimetatud projektile määras PRIA 31.01.2012 OÜ Xxx poolt 12.09.2011 esitatud investeeringutoetuse avalduse nr 310011741281 alusel toetust summas 100 000 eurot. R.A ’i kaasaaitamistegu seisneb selles, et tema koostas OÜ S M nimelt 16.07.2013, 22.07.2014 ja 03.08.2014 OÜ-le Xxx fiktiivsed arved nr 130703, 140705 ja 140707, millised E N esitas koos kuludeklaratsioonidega PRIAle eesmärgiga saada toetust. Fiktiivsete arvete esitamisega lõi E N PRIA ametnikele ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumendis näidatud summa ulatuses. Tegelikkuses OÜ S M ei teostanud arvetel näidatud töid OÜ -le Xxx kuludokumentides näidatud summa ulatuses, kuna kulutusi tehti vaid PRIA-lt saadud toetuse summa ulatuses ja fiktiivsete arvete alusel loodi näiliste tehingute ahela abil PRIAle ebaõige ettekujutus omafinantseeringu kulude katmisest. E N esitas PRIAle kuludeklaratsioonid kokku summas 278 288,89 eurot ilma käibemaksuta ning Rahandusministeerium maksis pettuse tulemusena välja toetuse alljärgnevalt: 26.11.2013 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas 51 634,52 eurot, millise lisana esitas OÜ S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 130703, kuupäevaga 16.07.2013, summas 51 634,53 eurot (koos käibemaksuga 61 961,43 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 26.05.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 18 554,22 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt OÜ Xxx arvelduskontole 29.05.2014; 17.03.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas 87 176,44 eurot, mille tulemusena tegi PRIA 16.06.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 31 325,75 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt OÜ Xxx arvelduskontole 20.06.2014; 12.08.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas 91 510,23 eurot, millise lisana esitas OÜ S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140705, kuupäevaga 22.07.2014, summas 91 510,23 eurot (koos käibemaksuga 109 812,28 eurot), mille tulemusena tegi PRIA 17.11.2014 toetuse väljamaksmise otsuse summas 32 883,05 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi poolt OÜ Xxx arvelduskontole 20.11.2014; 18.09.2014 esitas E N PRIAle toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni summas 47 967,70 eurot, mille lisana esitas OÜ S M poolt koostatud fiktiivse arve nr 140707, kuupäevaga 03.08.2014, summas 47 967,70 eurot (koos käibemaksuga 57 561,24 eurot), millise OÜ Xxx esitas 18.09.2014 kuludeklaratsiooni lisana PRIAle, mille tulemusena tegi PRIA 08.10.2015 toetuse väljamaksmise otsuse summas 17 236,59 eurot, kuid toetuse väljamaksmine peatati PRIA poolt ja toetust välja ei makstud. Kokku maksti PRIA poolt E N esitatud kuludeklaratsioonide alusel toetust välja summas 82 763,02 eurot, kuid toetuse summas 17 236,59 euro väljamaksmine PRIA poolt peatati ja toetust välja ei makstud ning selles osas jäi tegu katsestaadiumi.
Samuti süüdistatakse R.A
lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so A Õ poolt vahendaja I P kaudu a ltkäemaksu andmisele kaasaaitamises vastutasuna selle eest, et Eesti Vabariigis esmaregistreeritav sõiduk läbib registreerimiseelse ülevaatuse Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo peaspetsialist M R juures ning M R võimaldab 2009.a ja hiljem ka sutusele võetud sõiduauto registreerimist ilma , et sõiduauto dokumendid oleksid eelneva lt läbinud Maksu- ja Tolliameti poolse kontrolli ja saanud sealt positiivse tagasiside, mis võimaldaks sõidukit vastavalt nõuetele registreerida. 17.07.2015.a teosta s M R eelnevalt kokkulepitud tasu eest ja tingimustel I P Maanteeameti angaaris aadressil Mäepealse 19a, Ta llinn registreerimiseelse ülevaa tuse sõidukile xxx (tehasetähis XXX). Sõidukile anti registreerimise järgselt reg.nr xxx ning sõiduki omanikuks vormistati R R. Registreerimiseelse ülevaa tuse läbimiseks pöördus R.A a javahemikul 14.-17.07.2015.a I P poole, kes leppis eelpool nimetatud sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse teostamise kokku M Rga. 17.07.2015.a enne sõiduki xxx (tehasetahi s XXX) registreerimiseelsele ülevaatusele esitamist kohtus I P M Rga Maanteeameti tehnokontrolli teostamise angaari juures, sh I P kasutuses olevas sõidukis xxx reg.nr xxx. Pärast I P ja R.A kohtumist viimase poolt kasutatavas sõidukis xxx (tehasetähis XXX), mis oli pargitud xxx AS parklasse, aadressil xxx, Tallinn, esitas R.A kooskõlastatult I Pga sõiduki xxx (tehasetahis XXX) registreerimiseelsele üleva atusele. Nimetatud sõiduk viibis tehnokontrolli teostamise angaaris ca 19 minutit, millest M R teosta s sõiduki juures tehnonõuetele vastavuse kontrolli ca 2 minutit. Vaa tamata sellele, et M R ei teostanud eelpool nimetatud sõidukile registreerimiseelset ülevaa tust nõuetekohaselt ega veendunud sõiduki tehnilises seisukorras ja nõuetele vastavuses, vormista s M R eelpool nimetatud sõiduki registreerimiseelse üleva atuse läbimise kohta registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollakti nr xxx. Seejärel registreeris R R koos R.A-ga eelpool nimeta tud sõiduki Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo spetsialisti I U e juures ning sõidukile väljastati reg.nr xxx. Sõiduki registreerimisel esitati koheselt taotlus s õiduki registrist kustutamiseks seoses transiidiga ning sõidukile väljastati transiitnumber xxx ning kustutati Eesti registrist. Kuigi Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi eelpool nimetatud sõiduauto dokumentatsioon läbima enne sõiduki registreerimist Maksu- ja Tolliameti kontrolli, mis on mh aluseks sõiduki registreerimiseks, siis selle teostamiseks vastavaid andmeid Maksu- ja Tolliametile ei edastatud ning nõusolekut antud sõiduki registreerimiseks ei ole saadud. M R , tehes sõiduki tehnoseisundi kohta registreerimiseelsel ülevaatusel positiivse otsuse, pidi saa tma registreerimiseelse kontrolli akti liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 ka udu päringusse järgmiselt: dokumentatsiooni otsus - dokumentide kontroll; päringu põhjus - andmete täpsustamine; lisainfo - EMTA. A ntud juhul märkis M R registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile nr xxx otsustusena: vastab nõuetele. 5 Vastutasuna selle eest, et sõiduk xxx (tehasetähis XXX , registrist kustutatud alates 17.07.2015.a ) läbib registreerimiseelse ülevaatuse ning registreeritakse liiklusregistris andis A Õ R.A kaa sabil vahendajale I Ple 1000 eurot, millest I P andis M Rle 200 eurot altkäemaksu sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse teostamise eest ning I Uele 100 eurot altkäemaksu sõiduki registreerimise eest liiklusregistris. R.A osuta s süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaa sabi, eelneva te kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaa sabi altkäemaksu andmisele. Seega, R.A aitas kaasa A Õ poolt I P va hendusel M Rle altkäema ksu andmisele, pannes oma sellise tegevusega toime
MS § 245 sätetest on 26.06.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonna prokurör Eve Olesk , süüdistatav R.A ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas sõlminud järgneva kokkuleppe:
lg 2 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdista tavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o summas 1000 eurot.
lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 120 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o summas 1200 eurot.
lg 1 kohaselt mõista liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 2000 eurot.
lg 1 kohaselt liita Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.08.2018 otsus, millega R.A mõisteti süüdi
lg 2 p 6, 7, 9 –
lg 1 –
lg 3 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga, millest rahaline karistus kuulub
Kriminaalasja juures asuvad järgmised salvestised CD ja DVD plaatidel: 2 DVD plaa ti jälitustoimingute salvestustega (ümbrikud nr 31 ja 32 toimiku tagakaanel) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta salvestised pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu summas 930 eurot. Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosa lised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdista tav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdista tav väljendanud oma tõelist tahet. 6 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; § -st 249; §-st 311; § -st 313) sätteid järgides. Eeltoodu a lusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle
lg 2 - § 22 lg 3 ja
lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.