Obsah (8)

§ 318§ 65§ 199§ 4231§ 120§ 64§ 68§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsembril 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-6242 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuot

§ 318

alusel vangistusega 1 kuu,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 11 kuud 15 päeva, vabanes 17.09.2019.

Elukoht: X 10b-9, Tallinn, viibib vahi all alates 20.05.2020.a süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 7, 9,

§ 4231

ja

§ 120

lg 1 järgi RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava E.I (E.I) apellatsioon Harju Maakohtu

1. novembri
2. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. novembri 2020 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti süüdi E.I

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.

Mõisteti süüdi E.I

§ 4231järgi ja karistada vangistusega 8 kuud.

Mõisteti süüdi E.I

§ 120

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.04.2020, s.o 1 päev, seega kandmata karistus on vangistus 2 aastat 2 kuud 29 päeva. 2. E.I mõisteti süüdi selles, et tema, tema isikuna, kes omab kehtivat karistust röövimise, väljapressimise ja varguse eest, vabanedes 17.09.2019 karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt, pani toime järgmised süstemaatilised vargused: Nimelt tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 23.11.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX territooriumile pargitud, K OÜ-le kuuluva veoki MAN, riiklik registreerimismärk SSSSSS kütusepaagist kütusepaagi korgi luku lõhkumise teel 270 liitrit diiselkütust turuväärtusega 252.45 eurot (270x0,935), tekitades K OÜ-le varalist kahju koos korgi parandamise kuluga kokku 352.45 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ajavahemikul 28.11.2019 kell 17:00 kuni 03.12.2019 kell 09:00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas QQQ territooriumile pargitud, P OÜ-le kuuluva veoki Volvo, riiklik registreerimismärk DDDDDD kütusepaagist 286,60 liitrit diiselkütust, tekitades P OÜ-le varalist kahju 357.67 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 29.11.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas WWW hoone lähistele sõiduteele pargitud, AS-le E kuuluva veoki Scania P420, riiklik registreerimismärk TTTTTT kütusepaagist 247,86 liitrit diiselkütust, tekitades AS-le E varalist kahju 300.90 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 01.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas WWW/W territooriumile pargitud, V OÜ kasutuses oleva veoki Scania, riiklik registreerimismärk XXXXXX kütusepaagist 828,91 liitrit diiselkütust, tekitades V OÜ-le varalist kahju 1167.93 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 01.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas QQQ territooriumile pargitud, AS-le E kuuluva veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk VVVVVV kütusepaagist 107,86 liitrit diiselkütust väärtusega 132.55 eurot, veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk XXXXXX kütusepaagist 109,37 liitrit diiselkütust väärtusega 134.41 eurot ning veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk RRRRRR kütusepaagist 128,52 liitrit diiselkütust väärtusega 157.95 eurot, tekitades AS-le E varalist kahju kokku 424.91 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 02.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas QQQ territooriumile pargitud, AS-le E kuuluva veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk MMMMMM kütusepaagist 140,23 liitrit diiselkütust, tekitades AS-le E varalist kahju 172.34 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Dmitrii Boldyrev`iga, võtsid nad ööl vastu 09.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas PPP hoone juurde pargitud, S OÜ kasutuses olevalt sõidukilt Scania, riiklik registreerimismärk LLLLLL kaks tootekoodiga 1926223 Scania akut (seerianumber 7MD26C1) koguväärtusega 400.00 eurot, millise varguse käigus lõhkusid nad ka 200-eurose väärtusega akukasti kaane, tekitades S OÜ-le varalist kahju 600.00 eurot. Samuti tankis E.I 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52-07:55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas registreerimismärgiga XXXXXX sõidukisse Volvo 7,26 liitrit mootorikütust 95miles väärtusega 10.00 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C AS-le varalist kahju 10.00 eurot. Samuti tankis E.I 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas registreerimismärgiga XXXXXX sõidukisse Volvo 21,50 liitrit mootorikütust 95miles väärtusega 30.51 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C AS-le varalist kahju 30.51 eurot. Samuti võttis E.I 11.04.2020 kella 23:49 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Viru 24 asuva McDonalds restorani juurest CC`ile kuuluva 600eurose elektrijalgratta EFLOW koos 30-eurose rattalukuga, tekitades CC`ile varalist kahju 630.00 eurot. Samuti tankis E.I 30.04.2020 ajavahemikul kell 16:10-16:13 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga KKKKKK sõidukisse Peugeot 3008, millele selleks hetkeks olid paigaldatud sõidukile Chrysler väljastatud registreerimismärgid NNNNNN, 45,53 liitrit mootorikütust 95milesPlus väärtusega 56.41 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C AS-le varalist kahju 56.41 eurot. Samuti tankis E.I 06.05.2020 ajavahemikul kell 09:41-09:44 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga KKKKKK sõidukisse Peugeot 3008, millele selleks hetkeks olid paigaldatud teisele sõidukile Peugeot väljastatud registreerimismärgid KKKKKK, 45,42 liitrit mootorikütust 95milesPlus väärtusega 54.00 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C AS-le varalist kahju 54.00 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani E.I isikuna, kes on toime pannud röövimise ja väljapressimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning süstemaatiliselt, s.o

199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti mõisteti E.I selles, et tema, olles karistatud Põhja Prefektuuri 02.01.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010182 LS § 201 lg 2 järgi 21.11.2019 toime pandud väärteo eest ning kes juhtis ka 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52-07:55 Tallinnas XXX asuvas C AS Mustakivi teenindusjaamas mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas registreerimismärgiga XXXXXX sõidukit Volvo, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema, olles karistatud Põhja Prefektuuri 02.01.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010182 LS § 201 lg 2 järgi 21.11.2019 toime pandud väärteo eest ning kes juhtis Tallinnas XXX asuvas C AS Mustakivi teenindusjaamas nii 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:5207:55 kui ka 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 30.04.2020 ajavahemikul kell 16:10-16:13 Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga KKKKKK sõidukit Peugeot 3008, millele selleks hetkeks olid paigaldatud sõidukile Chrysler väljastatud registreerimismärgid NNNNNN, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema, olles karistatud Põhja Prefektuuri 02.01.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010182 LS § 201 lg 2 järgi 21.11.2019 toime pandud väärteo eest ning kes juhtis Tallinnas XXX asuvas C AS Mustakivi teenindusjaamas nii 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52- 07:55 kui ka 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga XXXXXX, samuti 30.04.2020 ajavahemikul kell 16:10 kuni 16:13 registreerimismärgiga KKKKKK sõidukit Peugeot 3008, millele selleks hetkeks olid paigaldatud sõidukile Chrysler väljastatud registreerimismärgid NNNNNN, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 06.05.2020 ajavahemikul kell 09:41-09:44 Tallinnas XXX asuvas, C AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga KKKKKK sõidukit Peugeot 3008, millele selleks hetkeks oli paigaldatud teisele sõidukile Peugeot väljastatud registreerimismärgid KKKKKK, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Oma tahtliku tegevusega pani E.I toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti mõisteti E.I selles, et tema 20.05.2020 kella 09:45 paiku Tallinnas X tänaval maja nr X juures ähvardas OO multitööriista noaga, milline ootamatu rünne koostoimel ründaja E.I `i tugeva kehaehituse ja nähtavate, käelabadel olevate tätoveeringutega tekitas kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu oma tervise ja elu pärast. Oma tahtliku tegevusega pani E.I toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis süüdistatav vaidlustab Harju Maakohtu 12.11.2020 otsuse enda tegevuse kvalifitseerimise osas

§ 120lg 1 järgi ning palub selles osas enda õigeksmõistmist.

Süüdistatav leiab, et tema tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud, kuna tema ei ole kannatanut ähvardanud, mis on tõendatud ka kõnega Häirekeskusesse. Süüdistatava arvates kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed. Kui kaassüüdistatav V.J tegevus on ümber kvalifitseeritud

§ 200

pealt

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi, siis ei saa tema tegevus olla kvalifitseeritav

§ 120lg 1 järgi.

Kuna ta pole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud, siis palub ta enda õigeksmõistmist

§ 120lg 1 järgi ning liitkaristuse vähendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava E.I ’i apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
2. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis ("kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu") peetakse silmas olukorda, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Sama lause teine alternatiiv (kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud) käsitleb aga juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt) (vt RKKK nr 3-1-1-80-13). Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav sellistele asjaoludele oma apellatsioonis ei viita. Tema küll väidab, et tema tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud, kuid apellatsiooni sisust nähtuvalt, ei tunnista süüdistatav tegelikult oma süüd kuriteo toimepanemises

§ 120

lg 1 järgi, kuna see pole tõendatud (sisuliselt vaidlustab faktilisi asjaolusid) ning palub end selles kuriteo episoodis õigeks mõista, seega ei ole süüdistatav isikuks, kellel on õigus apellatsiooni esitamiseks.

1. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav E.I , tema kaitsja Margus Viira ja prokurör Natalia Miilvee 11.11.2020 sõlmisid kokkuleppe, milles oli muuhulgas tutvustatud kahtlustatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi. E.I on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud, et tal on õigus jätta kokkulepe sõlmimata või loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus (Kd VII lk 68). Samal päeval toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja seletab, et sõlmis selle vabatahtlikult (Kd VII lk 74). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
2. septembri
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki
6. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
7. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3, § 318 lg 3 p 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava E.I apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt