1-18-98/143

KOHTUMÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkon nak ohus Määruse tegemise ae g ja koht

1. märts 2021 . a, Tartu (kirjalikus menetlu ses) Kriminaala sja number 1-18-98 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakoh tu (Jõgev a kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus A.O vangistu sest tingimisi enne tähtaeg a elekt roonilise järeleval ve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistet u A.O määruskaebus (ik XXX ), RESOLUTSIOON Jätta A.O määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsj a esitada kirjalik u määruskaeb use Tartu Rin gko nnakohtule 15 päev a jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlu statavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakoht u
5. jaanuari
6. a otsusega tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7 ja 9 järgi , mille eest mõist eti karistuseks 4 kuu d vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7 j a 9 järgi nin g karistusek s mõisteti 3 aastat van gistust. Lugedes kergema karistuse k aetuks raskemaga, mõisteti A.O-le liit karistuseks 3 aast at v angistust. Eelvang istuses viib itud aeg arvati karistusaja hulka ja kan dmisele kuu luvak s liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 p äeva vang istust. Mõiste tud vangi stus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, ku i A.O e i pane kolme aasta joo ksul toime uut taht likku kuritegu ja täidab kontrol lnõud eid- ja ko hustusi. Viru Maakohtu
7. juuli
8. a määrusega pöörati A.O-le tingimisi mõistetud vangistus täit misele, kuna viimane rikkus korduv alt kontrollnõudeid ja lisakohu stusi. A.O karistusaeg algas
9. juulil 20
10. a ja lõpp eb
11. juulil 2022 . a.
12. Tartu Vangla esitas 13 . jaanuari l
13. a Tartu Maakoh tule materjali d kinnipeetav A.O vangistu sest tingimisi enne tähtaega elektroonil ise järelevalv e alla vabastami se otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. veebruari 202
16. a määrusega jäeti A.O vangistusest tingimisi enne tähtaeg a vabastamata.
17. A.Oon kriminaalko rras korduvalt k aristatud. Ta v iibib vangistuses juba mitmendat korda. Tema kuriteod on ette plane eritud ja ajendatud majandusliku kasu saamise eesmärgist. Praegune vangistu s ei ole oma eesmärki täitn ud. A.O-l on kolm k ehtivat d istsipl inaarkaristust. Ise ta nendes mingisugust probleemi ei näe. Samuti ei aitaks tema õiguskuulekust tagada kriminaalh ooldusal ane järelevalve, kuna esial gu võimaldati A.O-l vangistust kan da tingimisi vabaduses, kuid see pöörati ko ntrolln õuete rikku mise tõt tu täitmisele . Vangistuses on I. A.O-l omak orda probleeme individuaalse täi tmiskava läbimisega. Ta on täitnud „Viha ja kriitika “ töövihiku, kuid lohakalt ja peal iskaudselt. Majandu stöödel on ta osal enud, a ga on tö öst ka keel dunud . Vabanemise korral on tal olemas kin del el ukoht, ku id puudub tööko ht. Lähedased on tal olemas. Kuigi I. A.O vabanemisjärgsed elu ti ngimused on rahuld avad, ei erine n eed olulisel t varasemast ja ei ole seega en netähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. A.Otut vusringkonda ku uluvad valdavalt krimina alse taustaga isikud ja k un a tema puh ul on kuritegude toimepanemist muuhulgas soodustanud grupi mõju, tõstab ka seegi uute ku ritegude toimepanemise riski. A.O ei o le vangi stuses motiveeritud oma kuritege like hoiaku te muutmisega tegelema, mida n äitab kohu setundet u suhtumine tegevuste sse, mida vangla kuriteoriskide maandamiseks pakub. Kohtu istungil avald as ta, et sattus vanglasse pahatahtliku kriminaalhoold usametniku tõttu, mitte iseenda tegevuse tagajärjel . A.O ei võta enda tegude ja rikk umiste eest vastu tust. A.O suhtu mine koosmõjus tema varasema elukäiguga loob ohu uute kuritegude toimepanemiseks.
18. Maakoht u määruse peale esitas kaebu se süüdimõistetu A.O , kes taot leb maakoht u määruse tühistamist ja end a vangistu sest tingimisi enne tähtae ga vabastamist.
19. A.O rikkus k üll kriminaalh ooldu stingimusi, kuid ei pan nud toime uut k uritegu. Tal on probleeme käit umise ja alkoho liga. Ta on jätkuvalt seisukoh al, et tal ei õnnestunud luua kriminaalh ooldusametn ikuga häid suhteid. Talle öeldi juba esimesel kohtu misel kriminaalh oolduso sakonn as, et ta peaks hoop is vanglas karistust kandma. Ta viibis alkoho liprobl eemiga seoses Sillamäe rehabilit atsioonikeskuses ravil. Sealt käis ta kriminaalh oolduso sakonn as registreerimisel. Pärast erakorralise ettekande esitamist sõitis ta Saksamaale, et tuua sealt tööleping. Ta arvas, et see n-ö pehmend ab ametniku suhtumist temasse. Vangistuses ebaõnnestunud sotsiaalprogrammide läbimine ei ole tema süü. Ta kuu lub covid-19 riskigruppi ja p eab seetõttu vi ibima teistest eraldi. Tema distsiplinaarrikkumised ei ole pa hatahtlikud . Ta ei ole t ööst keeldunud j a ei toeta subkul tuuri. Vangistu se eesmärgiks ei ole tema isikust tuleneva id riske maand ada, vaid see on puhtalt k aristuslik. Tal on olemas tööko gemus k eevitajana ja ta sooviks jätk ata haridusteed . Ta alluks elektroonilisele järele valve ja täidak s kriminaalhooldustingimusi. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
20. Kriminaalkoll eegium leiab üksmeelselt, et maak ohtu määrus on seaduslik ja A.O on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu . Seetõttu jätab ringkonnak ohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 32 6 lg 3 alusel läbi va atamata. (allkirjastat ud digit aalselt) Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus 2