Obsah (4)

§ 440§ 444§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2026, Rakvere Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-26-1272 Ü.A

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. Ü.A (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi M.A (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ja täpstuse kohaselt soovib hageja abielu lahutada kohtu kaudu, kuna pooltevaheline abielu ja kooselu on pöördumatult lõppenud aastast
2. Hageja elab uues kohas uue kaaslasega juba seitse aastat ning ei soovi abileusuhteid taastada. Kostja on öelnud, et ta ei soovi abielu lahutamisega tegeleda ja selleks perekonnaseisuametisse tulla ning hagejaga kohtuda. Ta on edastanud info poolte ühisele pojale, Ü.A-le. Samuti puudub hagejal selge arusaam sellest, kas kostja vaidleb abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle, kuna sel teemal pole pooled saanud mõistlikku arutelu pidada. Kostja pole soovinud pidada mõistlikku arutelu kõnealusel teemal. Sellest tulenevalt on selge, et kostja keeldub hagejaga perekonnaseisuametisse tulemast, mistõttu taotleb hageja abielulahutust kohtu kaudu. Ainult kohtu kaudu lahutamine on hageja jaoks reaalne variant abielu lahutamiseks ja eluga lõplikult edasi liikumiseks, sest hagejal pole võimalik kostjat sundida perekonnaseisuametisse tulemast, küll aga ei saa kostja ignoreerida abielulahutamise eesmärgil esitatud hagiavaldust.
3. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kinnitab kostja, et on abielu lahutamisega nõus ning abielu on pöördumatult lõppenud. Abikaasade vahel ei ole vaidlusi ühiste laste, elatise ega vara jagamise osas. Palub lahendada asi kirjalikus menetluses ja kostja kohtusse ilmumise kohustuseta. Kohtuotsuse põhjendused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (lg 3). 4. Kohus on võtnud menetlusse Ü.A hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes. Kostja on 02.02.2026 vastuses nõustunud abielu lahutamisega, so hagi tunnistanud/hagi nõude õigeks võtnud. Seega,

§ 440lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus rahuldab

§ 440

lg 1 alusel hagi ja lahutab Ü.A ja M.A abielu, mis on sõlmitud xxxx Rakvere rajooni RSN TK PSO-s (dokumendi number xxxx). 5. Kohus selgitab, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktile 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 2 7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3