← Eesti

2-25-130170/6

Obsah (7)§ 306§ 423§ 316§ 426§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtujurist Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-130170 Tsiviilasi Osaühing Europark Est

§ 306

lg 5 kohaselt peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, samuti kohtukutse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. 3. Kohus hoiatas 10.02.2026 kohtukirjas, et

§ 423

lõike 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui 1 hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. 4. Kohus märgib, et hagis toodud kostja aadress XXX on rahvastikuregistri kohaselt kehtetu alates 03.05.2025. Varasemas menetluses on XXX omaniku esindaja kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elamisloakaart, elamisõigus ja Eestis viibimise õigus. Isikul on Kameruni kodakondsus. 5.

§ 316

lg 2 tulenevalt menetlusdokumendi võib välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt menetlusdokumendi võib välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama käesolevas seadustikus sätestatud vorminõuetele. Kättetoimetamise tõendamiseks piisab väljastusteate tagastamisest. Menetlusdokumendi võib välismaale kätte toimetada ka käesoleva seadustiku §-s 314 sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 4 alusel kohus võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu või selles riigis Eesti Vabariiki esindava pädeva konsulaarametniku või saadiku vahendusel.

  1. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 10 kohaselt füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust. Kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht, see ei ole Eesti Vabariigis (rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt kostja elukoha andmed puuduvad, elamisload puuduva, isiku andmed on antud arhiivi), kohtule ei ole teada, et isik asuks mõnes muus riigis, siis asub kohus seisukohale, et kostja on suure tõenäosusega naasnud kodukoha riiki (Kamerun). Kohtul ei ole andmeid kostja elukoha aadressi osas Kamerunis.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjale võimalik menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.
  3. Tuginedes eelpool toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbivaatamata

§ 423lg 1 p 8 järgi.

9. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 10. Tulenevalt

§ 173

lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata.

11.

§ 168lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole käesolevas menetluses osalenud, talle ei ole dokumente kätte toimetatud, sh pole ta ühtegi menetlusdokumenti esitanud, seega ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid, mida kindlaks määrata. Kostja menetluskulude rahaline suurus jääb eeltoodu tõttu kindlaks määramata. 2 12. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbivaatamata.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.