← Eesti

3-26-515/11

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-515 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X Asja läbivaatamine Lihtmenetlus, kohtuistung 24.02.2026 RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
  3. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.04.2026 (k.a).
  4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
  5. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) taotleb Tallinna Halduskohtult luba Etioopia kodaniku X. X, sündinud xx.xx.xxxx (edaspidi ka isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 36´2 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 36´1 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36´1 lg 2 p 3, 4 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 36’1 lg 2’1 esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 6’8 p 6 ja 9 nimetatud asjaolud.
  6. 22.02.2026 kell 21.35 (taotluses ekslikult 06.20) peatas tööülesandeid täitev piirivalvur Tallinna Vanasadama D – terminalis, aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, dokumentide kontrolliks isiku, kes soovis minna Soome laevale Mystar. Kontrollimisel esitas isik Läti Vabariigi poolt Etioopia kodaniku X. X, sündinud xx.xx.xxxx nimele väljastatud ID-kaardi numbriga FA0006888, kehtivusega 07.11.2025 kuni 06.11.2026 (LVA mittekodanikule väljastatav siseriiklik ID-kaart). Lisaks oli isikul telefonis ette näidata tema nimele väljastatud laevapilet. Rohkem dokumente isikul kontrollimisel esitada ei olnud. Isik reisis koos kahe teise Etioopia kodanikuga, kelleks olid Y. Y, sündinud xx.xx.xxxx ja F. F, sündinud xx.xx.xxxx. Kuna isikul ei olnud esitada ühtegi kehtivat reisidokumenti, peeti isik kinni tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluste kontrollimise eesmärgil VSS § 15 lg 1 alusel kell 21:36 aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn.
  7. Isiku kinnipidamisel ja isiku asjade läbivaatamisel tuvastati isiku asjade hulgast Läti Vabariigi varjupaigakaart nr
  8. Sellest tulenevalt saatis PPA 22.02.2026 isiku kohta päringu Läti ametivõimudele, et selgitada välja isiku viibimisalus Läti Vabariigis. 23.02.2026 hommikul saadeti Läti kolleegidele teine, täiendatud ja täpsustav päring. Läti kolleegidelt 23.02.2026 saadud vastuse kohaselt on isik hetkel rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Isiku taotluse läbivaatamine oli küll lõpetatud seoses isiku lahkumisega pagulaskeskusest, kuid 18.02.2026 võeti taotlus uuesti menetlusse. Isikul on lubatud pagulaskeskusest viibida eemal kuni kolm päeva, kuid ei ole lubatud lahkuda Lätist. Isikul on lubatud pöörduda tagasi Liepna pagulaskeskusesse Lätis.
  9. PPA on tuvastanud, et X. X saabus Eestisse 22.02.2026 Riia-Tallinn rongiga ja soovis lahkuda 22.02.2026 õhtul laevaga Mystar Soome. Dokumentide kontrollimisel esitas isik Läti Vabariigi poolt väljastatud siseriikliku ID-kaardi ja lisaks leiti isiku isiklike asjade hulgast Läti Vabariigi varjupaiga kaart. Antud asjaoludest lähtudes järeldab PPA, et isik on Lätis rahvusvahelist kaitse taotleja. Sellest tulenevalt pidas PPA vajalikuks muuta kinnipidamise aluseid. 23.02.2026 kell 13:43 peeti isik kinni VRKS § 36´1 lg 2 p 7 alusel.
  10. 23.02.2026 viisid Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnikud isikuga läbi vestluse eesmärgil välja selgitada tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolud ning sooviga anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid. Vestlusel selgitas isik, et lahkus Etioopiast 2025 aasta veebruaris ja jõudis toimetaja abil Euroopasse 2025 aasta suvel, varjates end esmalt Venemaal ja seejärel liikudes läbi Valgevene Lätti. Lätis esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isikule oli peale taotluse esitamist selgitatud, et taotluse läbivaatamine võtab aega 6 kuud. Kuna isik 7 kuu jooksul oma taotlusele Lätis vastust ei saanud, otsustas ta neljaliikmelise seltskonnaga toimetaja vahendusel Lätist lahkuda läbi Poola Saksamaale. Poolas peeti seltskond kinni ja isikud saadeti tagasi Läti pagulaskeskusesse. Seejärel otsustas isik uuesti pagulaskeskusest lahkuda tuttavate soovitusel Soome, kus pidi olema hea ja rahulik. Isik oli teadlik, et temale Läti Vabariigis väljastatud dokumendid ei anna luba reisimiseks, kuid isik arvas, et see ei kehti seni, kuni ta viibib Euroopas.
  11. VRKS § 36’1 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui isik on vaja üle anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb põgenemise oht. Põgenemisohtu tuleb tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 6’8 nimetatud asjaoludega. Kuna isik on rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses Lätis, siis on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik ja tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 sätestatud korrale soovib Eesti isiku üle anda Läti Vabariigile.
  12. Käesoleval hetkel käsitleb PPA isikut kui Läti varjupaigataotlejat. Kuna 48 tunni jooksul ei ole võimalik Läti ametivõimudelt täit selgust isiku varjupaigataotluse seisundist saada ja isiku väljasaatmine 48-tunni jooksul ei oleks ka võimalik, taotleb PPA kohtult luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Samuti esineb isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA põhjendab isiku põgenemisohtu VSS § 6’8 punktidega 6 ja
  13. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on lahkunud, ilma loata, kolmandate isikute abi kasutades teisest Schengeni liikmesriigist Lätist, esmalt ebaseaduslikult Poola ja seejärel ka Eestisse. Vastavalt Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse reeglistikule ei olnud isikul õigust Lätist lahkuda, kuid isik tegi seda siiski ja korduvalt. Arvestades isiku Euroopasse saabumise asjaolusid, näitab isiku käitumine, et ta on võimeline kasutama ebaseaduslikke võimalusi Schengeni alal liikumiseks, sh leidma isikuid, kelle abi selleks kasutada. Võttes arvesse isiku senist käitumist, leiab PPA, et VRKS § 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva) ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, milleks on isiku kättesaadavuse tagamine tema Läti Vabariigile üleandmiseks. Seda enam, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid, seaduslik alus riigis viibimiseks ning ta on sisenenud riiki ebaseaduslikult ja näidanud üles soovi reisida ebaseaduslikult edasi teistesse Euroopa riikidesse. Olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, kuna ta tema varasem käitumine viitab sellele. PPA2

(4)l ei ole põhjust arvata, et isik vabatahtlikult ja vabaduses olles hakkaks korraldama enda lahkumist Lätti. Pigem vastupidi, isik otsib võimalusi edasi liikumiseks järgmisesse liikmesriiki. Isiku suhtes samaaegselt mitme erineva järelevalvemeetme kohaldamine PPA poolt eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, peab PPA vajalikuks isiku liikumisvabaduse piiramist Eestis. PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks. Isiku Lätti tagasisaatmise korraldamine nõuab aega. Võttes aluseks Dublini III määruses sätestatud üleandmise tähtajad, arvestades asjaoluga, et Lätil ei ole kohustust vastata PPA päringule kiiremini kui kahe nädala jooksul ja et isikul on 10 päeva aega otsus vaidlustada, leiab PPA, et sellise pikkusega kinnipidamise tähtaja määramine on põhjendatud ja proportsionaalne. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid kogumis, leiab PPA, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku üleandmiseks Läti Vabariigile.
  1. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
  2. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud ning et taotluse sisu on isikule ka tõlgi vahendusel enne kohtuistungit selgitatud.
  3. X. X midagi küsida ega lisada ei soovinud. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
  5. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
  6. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada nimetatud paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16). 3
(4)VRKS 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.
  1. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 6 8 nimetatud asjaolude esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Isiku senine käitumine ei ole olnud õiguspärane, mistõttu puudub alus isikut usaldada.
  2. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isik on juba kaks korda loata Läti majutuskeskusest lahkunud sooviga reisida muusse riiki Euroopas edasi. Puudutatud isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik Lätile üleandmismenetluse ajaks Eestisse, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus Lätile üleandmiseks.
  3. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu.
  4. Kohus rahuldab PPA taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.04.2026 (k.a.).
  5. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.