TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev 3-25-1487 28. veebruar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi K.A (K.A) kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks väljastada kaebajale

) § 3 lõike 1 tähenduses. Haigla (tööandja) ja psühhiaatri (töötaja) vahel on eraõiguslik töösuhe, millele kohaldub töölepingu seadus. Psühhiaatri ametijuhendi näol on tegemist töölepingu lisaga, millega reguleeritakse töötaja tööülesandeid, vastutust, pädevust ja töökorraldust. Tegemist on asutusesisese töökorraldusliku dokumendiga, mis on loodud üksnes tööandja ja töötaja vahelise õigussuhte reguleerimiseks. Ametijuhend sisaldab töötajaga seotud andmeid ning on seega käsitatav isikuandmeid sisaldava dokumendina isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 4 punkti 1 tähenduses. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punkti 6 kohaselt on tööandja kohustatud kaitsma töötaja isikuandmeid. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktidest a ja c tulenevalt peavad isikuandmete töötlemine ja edastamine olema seaduslikud, eesmärgipärased ja minimaalsed. Psühhiaatri ametijuhendi väljastamiseks kolmandale isikule puudub IKÜM artikli 6 tähenduses õiguslik alus. Haiglale laienevad

§ 5

lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 kohased teabevaldaja kohustused üksnes selles ulatuses, mis puudutab tervishoiuteenuse sisulist osutamist. See ei tähenda, et kõik haigla valduses olevad dokumendid oleksid avalik teave. Arsti ja haigla vaheline eraõiguslik töölepinguline suhe ei puuduta tervishoiuteenuse osutamist sisuliselt, vaid ainult töötaja ja tööandja sisesuhet. Seega ei ole haigla eelmainitud sätte alusel kohustatud ametijuhendit kinnipeetavale väljastama, kuna selline dokument on sõlmitud eraõiguslikus suhtes ning see teave ei puudutada ka tervishoiuteenuse sisulist osutamist ega selle kvaliteeti. KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja avaldas
2. jaanuari
3. a seisukohas, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna tema teabenõue on täitmata. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on saada Sihtasutuselt Viljandi Haigla teave, mida ta palus väljastada
4. mai
5. a pöördumisega nr 2-25/2-2/
6. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebaja vastust oma
7. mai
8. a pöördumisele kätte saanud. Sisuliselt on kaebaja soovinud
9. jaanuari 2026 avaldusega oma kaebust muuta, kuna kohtumenetluse kestel selgus, et haigla keeldus
10. mai
11. a ja
12. detsembri
13. a vastustega kaebajale Viljandi haigla psühhiaatri ametijuhendi väljastamisest. Kohus tõlgendab eeltoodut arvestades ja lähtudes kaebaja tahtest, et kohtule on esitatud kohustamiskaebus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõike 2 punktile
14. Kohus nõustub kaebuse muutmisega ja loeb kaebuse nõudeks Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamine väljastada kaebajale
15. mai
16. a pöördumises nr 2-25/2-2/5547 soovitud teave.
17. Kohus leiab, et K.A kaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 1 Kättesaadav: SA-Viljandi-Haigla-pohikiri-08.2025.pdf 3 3-25-1487
18. Sihtasutus Viljandi Haigla on vastavalt põhikirjale1 eraõiguslik juriidiline isik.

§ 5

lõike 1 punkti 3 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks üksnes

§ 5

lõikes 2 sätestatud tingimustel.

§ 5

lõike 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Põhikirja kohaselt on Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärgiks oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides. Sihtasutus Viljandi Haigla struktuuriüksus Tartu meditsiinikeskus osutab tervishoiuteenuseid Tartu Vangla kinnipeetavatele ja vahistatutele, kellele pakutakse keskuses järgmiseid teenuseid: erakorraline ja vältimatu abi ööpäevaringselt, esmatasandi arstiabi, ambulatoorset eriarstiabi (psühhiaatria, nakkushaigused, radioloogia, oftalmoloogia, neuroloogia, ortopeedia, kirurgia, hambaravi) ning statsionaarset psühhiaatrilist abi. Riigikohus selgitas

1. veebruari
2. a lahendis asjas nr 3-25-144 (p 24), et alates
3. juulist 2024 ei osuta riik enam vangla kaudu ise tervishoiuteenust. Riik delegeeris kinnipeetavate ravi vahetu osutamise haiglatele ehk eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on sõlminud selleks Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu. Selline leping on haldusleping. Halduslepinguga võtab haigla endale kohustuse osutada avalikes huvides teenust, mille toimimise eest vastutab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõike 1 ja VangS §-de 49, 52 ja 53 alusel lõppkokkuvõttes riik. Järelikult täidab haigla kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisel enda nimel avalikku ülesannet (vrd RKEKm 3-3-4-1-10, p 5; RKHKo 3-3-1-1914, p 11).
4. Eeltoodust tulenevalt täidab Sihtasutus Viljandi Haigla kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisel avalikku ülesannet. Haigla on teabevaldajaks

§ 5lõike 2 mõttes.

Kohus ei pea kaebuse rahuldamist aga tõenäoliseks. Haigla keeldus kaebajale psühhiaatri ametijuhendi väljastamisest, kuna tegemist on töölepingu lisaga. Kohtule esitatud vastuses leiab haigla, et ei ole kohustatud ametijuhendit kinnipeetavale väljastama, kuna selline dokument on sõlmitud eraõiguslikus suhtes ning see teave ei puudutada ka tervishoiuteenuse sisulist osutamist ega selle kvaliteeti.

§ 23

lõike 2 punkti 2 kohaselt võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest, kui füüsiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist. Kohus nõustub haigla seisukohaga, et tervishoiuteenuse osutaja tööleping ja selle lisa (psühhiaatri ametijuhend) ei ole avalik teave. Psühhiaater osutab vanglas tervishoiuteenust eriarstina, kellele on Terviseamet väljastanud tegevusloa (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 20 lõige 2, sotsiaalministri

1. novembri
2. a määruse nr 110 § 3 p 23). Kohtu hinnangul saab avaliku teabena käsitada nimetatud tegevusluba, kuid arsti ja haigla vahel sõlmitud tööleping vahetult avalike ülesannete täitmist ei käsitle. Kui kinnipeetav kahtleb eriarsti pädevuses, siis on õigus pöörduda Terviseameti poole, kes teostab järelevalvet tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle (TTKS § 60 lõige 1). Kinnipeetaval on patsiendina õigus saada teavet vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 1, kuid sellest sättest ei tulene õigust saada juurdepääs arsti ja haigla vahel sõlmitud töölepingutele või nende lisadele. TLS § 42 lõike 2 järgi peab tööandja tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule. Kohus leiab, et kaebajale on 4 3-25-1487 õiguspäraselt keeldutud tema soovitud teabe väljastamisest, tuginedes IKÜM artiklile
3. Kohtule ei nähtu, et psühhiaatri ametijuhendi väljastamine kinnipeetavale on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks (IKÜM artikli 6 alapunkt e).
4. Kohus leiab, et haigla tegevus ei saanud praegu põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks kaebaja õiguste intensiivse riive. Kaebaja soovis tutvuda psühhiaatri tööjuhendiga, et teada saada, missugused ülesanded ja õigused on psühhiaatril Tartu Vanglas, kui ta ravib patsienti, ja missugused õigused on psühhiaatril kinnipeetava suunamiseks tsiviilhaiglasse. Haigla selgitas kohtunõude vastuses, et patsientide ravimine ei toimu ametijuhendi alusel. Ametijuhendi eesmärk ei ole määratleda patsientide õigusi, ravivõimalusi ega tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise kriteeriume, vaid üksnes töötaja ülesannete ja vastutuse määratlemine tööandja ja töötaja vahelises sisesuhtes. Kohtule on edastatud Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tervisekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise leping nr 2024rrl1-60571 ning Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tartu Vangla vahel sõlmitud koostöökokkulepe. Nimetatud dokumentidest nähtub muu hulgas, kuidas on kinni peetavate isikutele tagatud tervishoiuteenuste osutamine vanglas. Kohus nõustub haigla seisukohaga, et ametijuhendi väljastamine ei täidaks kaebaja soovitud eesmärki. Seetõttu ei saa psühhiaatri ametijuhendile juurdepääsu piiramine olla intensiivne kaebaja põhiõigustesse sekkumine ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
5. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus K.A kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel.
6. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
7. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5