Obsah (17)

§ 428§ 429§ 432§ 150§ 168§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 4842§ 175§ 177§ 445§ 463§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-122031 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTON

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2/6 10. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus ei tuvastanud

§ 429lg-s 4 märgitud asjaolusid.

11.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine 12. Seoses hagist loobumisega palub hageja tagastada riigilõiv summas 17,50 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot. 13.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150

lg 4).

§ 150

lg 3 tulenevalt ei tagastata menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 14.

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt kuulub tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 17,5 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-122031, riigilõivu osaline tagastamine“ ja kasutades viitenumbrit 6781051. Menetluskulud 15.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

16.

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Hageja on hagist loobunud, sest kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja on avaldanud, et kostja tasus võlgnevuse 29.10.
2. Kostja esitatud seisukohast ja tõendist nähtuvalt tasus kostja võlgnevuse 21.10.
3. Kuivõrd hageja esitas hagi 16.10.2025, on võlgnevus igal juhul tasutud pärast hagiavalduse esitamist.
4. Kostja hinnangul ei ole menetluskulude tema kanda jätmine põhjendatud, sest kostjale ei olnud enne kohtumenetluse algatamist leppetrahvi teadet ega kohtueelset nõudekirja kätte toimetatud, mistõttu puudus kostjal võimalus varem seisukohta esitada.
5. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et auto numbrimärgiga XXX esiklaasile kojamehe vahele oli 06.09.2024 jäetud leppetrahvi nõue. Seega on hageja enne kohtusse pöördumist teavitanud kostjat leppetrahvi nõudest. 3/6
6. Riigikohtu praktikast johtub, et kui tahteavalduse tegija tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi, kannab lepingut rikkunud isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski (RKTKo 14.06.2017, 3-2-1-53-17, p 13; RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146/31, p 12).
7. TsÜS § 70 eesmärgiks on kaitsta enam lepingupoolt, kelle suhtes on teine lepingupool oma kohustusi rikkunud. Niisuguses olukorras pannakse TsÜS § 70 järgi tahteavalduse hilinemise või kaotsimineku risk rikkunud lepingupoolele (RKTKo 14.06.2017, 3-2-1-53-17, p 13; RKTKo 25.04.2012, 3-2-1-151-11, p 12).
8. Riigikohtu praktikast johtuvalt võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17117146/31, p 12).
9. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid erandlike asjaolude kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et lepingu rikkumist ja leppetrahvi puudutava nõude paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis vastava tahteavalduse edastamiseks. Seetõttu kannab vastava tahteavalduse kättesaamise riski kostja.
10. Kuna hageja teavitas kostjat lepingu rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest kooskõlas TsÜS §-ga 70, ei oleks alust menetluskulusid teisiti jaotada ka juhul, kui kostja ka ei oleks hageja saadetud meeldetuletuskirja kätte saanud.
11. Kohtu hinnangul ei esine seega asjaolusid, mis annaks alust jaotada menetluskulud

§ 168lg 5 ette nähtust teisiti.

Eeltoodust johtuvalt tuleb

§ 168lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

26. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (

§ 174lg 1, lg 2).

27. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 372,50 eurot, mis koosnevad tasutud ja tagastamisele mittekuuluvast riigilõivust 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja lepingulise esindaja tasust 290 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 120 eurot. 28.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 17,50 eurot, tagastamisele ei kuulu riigilõiv summas 82,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivust 82,50 euro väljamõistmine kostjalt. 29. Kohtuväliseks kuluks on

§ 144

p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt. 4/6 30. Kohtuväliseks kuluks on

§ 144

p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).

1. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
2. Hagiavalduse ja 10.01.2026 taotluse kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele 2 tundi ja 15 minutit, sealhulgas hagiavalduse ja lisade koostamine 2 tundi, 10.01.2026 taotluse esitamine 15 minutit.
3. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
4. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 15 minutit hagist loobumise avalduse koostamisele ja esitamisele.
5. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund ja 15 minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 150 euro ulatuses.
6. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 252,50 eurot, sh riigilõiv 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot.
7. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (

§ 174lg-st 10).

38. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. 39.

§ 445

lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 463

lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

1. Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus kindlaks, et kostjalt välja mõistetud menetluskulud tuleb 82,50 euro ulatuses tasuda EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EEXXX, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit
2. 41.

§ 433

lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 5/6 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 6/6