Obsah (5)

§ 120§ 132§ 123§ 15§ 133

Väärteoasi nr 4-25-4743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2026, Tartu Väärteoasja number 4-25-4743 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Menetlu

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 7.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku
3. detsembril 2025 koostatud väärteoprotokolli AB1647214 kohaselt juhtis Rasmus Rebane
4. detsembril 2025 kella 23.42 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee
5. km mootorsõidukit kiirusega 153 km/h +/-9km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas Rasmus Rebane lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h. Rasmus Rebane rikkus sellega liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 ja pani oma tegevusega toime liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud süüteo.
6. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse on aset leidnud ja selle on pannud toime Rasmus Rebane. Eeltoodule ei vaidle kaebuses vastu ka menetlusalune isik ise. 2
7. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist on näha, et
8. detsembril 2025 kell 23.42 teostas patrullpolitseinik Tanel Paavel riikliku järelevalve korras Rasmus Rebase juhitud sõiduki Audi A4 Avanti registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist Tartu-Jõgeva-Aravete tee
9. km. Sõiduk liikus suunaga Tartusse. Suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kuid Rasmus Rebase sõiduk liikus kiirusel 153 +/- 9 km/h ületades sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h.
10. Tunnistajana üle kuulatud abipolitseinik Juss Vilk kinnitab, et eelpool kirjeldatud sündmus on kirjeldatud viisil aset leidnud. Oma ütlustes lisab ta, et sõidukit juhtinud Rasmus Rebane oli kaine ja omas juhtimisõigust.
11. Väärteotoimikus on kiirusemõõtur Stalker II MDR AS008361 taatlustunnistus TTRS25/00087, mis kinnitab, et mõõtevahend taadeldi
12. mail 2025 ja see vastas kiiruse mõõtmise ajal esitatud nõuetele.
13. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse
14. jaanuari 2020 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse Jõgeva patrulligrupp II patrullpolitseinik Tanel Paavel läbinud
15. augustil 2015 pädeva mõõtja ja
16. märtsil 2016 kiirusemõõtur LaserCam4 koolituse.
17. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.
18. Kohus loeb seega tõendatuks, et Rasmus Rebane juhtis
19. detsembril 2025 kella 23.42 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas, Tartu - Jõgeva - Aravete tee
20. km mootorsõidukit kiirusega 153 km/h +/-9km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas Rasmus Rebane lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.
21. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

1. Kohtu hinnangul pani Rasmus Rebane süüteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Rasmus Rebane selgitas kaebuses, et kiirustas Rakverest Tartusse, kuna tundis muret XXX. Rasmus Rebane selgitas, et tema eesmärk ei olnud kellegi ohustamine ega liiklusseaduse tahtlik rikkumine. Samas otsustas ta siiski sõidukiirust ületada, millega kaasneda võivad ohud jäid tema jaoks tahaplaanile. Suur kiirus ei saanud jääda talle ka märkamatuks, st sedavõrd suur kiirus oli kindlasti tajutav. Sellega on täidetud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Rasmus Rebane õigesti rikkumises süüdi tunnistatud. 20.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3

1. Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel saab mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistada inimest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (1600 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks võimaldab liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 kohtul või kohtuvälisel menetlejal kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Rasmus Rebasele karistuseks rahatrahv 97 trahviühiku ulatuses, ehk 776 eurot, mis on veidi madalam kui sanktsiooni keskmine määr.
3. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et Rasmus Rebasele väljastati esmased juhiload alles
4. augustil 2024 ehk et tegemist ei ole kuigi suure kogemusega juhiga. Ta pani rikkumise toime reedel hilisõhtusel ajal Tartu maakonnas asuval keskmise liiklussagedusega Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel. Karistuse määramisel on kohtuväline meneleja arvestanud sedagi, et Rasmus Rebane on karistamata isik. Seega võib uskuda, et tegemist ei ole tema harjumuspärase käitumisega. Menetlusalune isik põhjendas rikkumist vajadusega jõuda kiiresti XXX juurde, XXX. Nii kohtuväline menetleja kui kohus mõistavad, et menetlusalune isik püüdis lahendada olukorda võimalikult hästi. Kui uskuda, et menetlusaluse isiku XXX nagu on kaebuses kirjeldatud, oleks pidanud olukorra lahendamiseks leidma ikkagi viise, mis ei pane ohtu menetlusalust isikut ennast ega teisi liiklejaid, nende tervist, elu või vara. Ehk et usaldama XXX hoolde.
5. Rasmus Rebane pidas enda sõnul suurel kiirusel liigeldes silmas enda ja teiste liiklejate ohutust, kuid kohtu arvates sellega nõustuda ei saa. Rasmus Rebane otsustas juhtida sõidukit kiirusel 153 km/h +/- 9 km/h. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h jättis ta tahaplaanile nii enda kui teiste liiklejate ohutuse. Suure kiiruse korral on lihtne kaotada kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et kiiruse tõttu ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on tegemist ohtliku liikluskäitumisega.
6. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü kõiki asjaolusid arvestades keskmisest suurem. Talle määratud rahatrahv jääb aga suuruse poolest seaduses sätestatud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole ja seega ei vasta süü suurusele. Seega pole põhjust seda veelgi vähendada. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes, ükskõik millisel põhjusel, võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Igasugune piirkiiruse ületamine on riigi poolt rangelt karistatav tegu.
7. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
8. detsembri 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,017395 muutmata ja Rasmus Rebase kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 4