KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-512 Haldusasi X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 08.01.2026 o

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 04.12.2025 kaebuse vandeadvokaat Y. Y tegevusele peale.
2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 08.01.2025 otsusega 2-15/25/1001 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Y. Y tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
3. Kaebaja esitas 23.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu 08.01.2026 otsuse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene aga 3-26-512 kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid. Advokatuuril on distsiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur otsustusruum (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus asjas nr 3-24-146, p 8).
2. Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2025 määruses asjas nr 3-25-232 (p 10) selgitanud, et huvitatud isiku taotluse sisuliselt lahendamisena (st isik saab esitatud taotlusele põhjendatud vastuse) tuleb käsitleda ka olukordi, kui aukohus lõpetab aukohtumenetluse või teeb aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta motiveeritud otsuse. Sellisel juhul ei ole alust väita, et asi oleks otsustatud huvitatud isiku kahjuks.
3. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid. Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse õigusaktidele vastavust on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 määrus asjas nr 3-22-2528, p 7).
4. Aukohus on kaebaja taotluse neljaliikmelises koosseisus sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse, milles ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid (AdvS § 17 lg 5). Aukohtu otsusest nähtub, et aukohus on analüüsinud kaebaja vandeadvokaadi tegevusele esitatud etteheiteid, kuulanud ära puudutatud vandeadvokaadi, vaadanud asja läbi istungil ja teinud põhjendatud otsuse. Aukohtu seisukoha kujunemine on halduskohtule jälgitav. Kohtule ei ilmne, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi.
5. Kaebaja väidab, et aukohus vältis hinnangu andmist advokaadi tegevusele osaniku ja juhatuse liikme otsese ja ilmselge huvide konflikti tingimustes. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Advokatuuri aukohus on andnud hinnangu huvide konflikti osas oma otsuse p-s
6. Lisaks märgib kaebaja, et advokatuur ei andnud hinnangut asjaolule, et finantsdokumente hoiti advokaadi juures. Kohus märgib, et advokatuur on hinnanud asjaolusid seoses finantsdokumentide advokaadi juures hoidmisega. Aukohtu otsuse p-s 10 on antud hinnang seoses dokumentidele juurdepääsuga ja nende väljastamisega kaebajale. Aukohus on leidnud, et advokaat tegutses enda kliendi Nordkat OÜ nimel, esinduse piirid olid määratud tähtajatu volikirjaga ja juhatuse liikme vahetumine või tagasiastumine ei tähenda automaatselt esindusõiguse lõppemist. Aukohus leidis, et advokaadil oli kehtiva volikirja alusel ligipääs osaühingu dokumentidele ja tal oli õigus need kohtumääruse alusel kaebajale väljastada. Kuna aukohus on leidnud, et advokaadil oli õigus kaebajale dokumente väljastada, siis on aukohus hinnanud asjaolu, et dokumendid olid advokaadi valduses. 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, seetõttu ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 3