) § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 4181 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Külli Saks Marek Sinimets, isikukood: 38011152738; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX; tel. XXX; epost: XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 14.06.2017. a otsusega nr 1-17-5444
lg 2 p-de 1, 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi
lg 1 alusel 4-aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse 4 kuud ja 10 päeva karistusaja hulka ja kanda jäi 3 aastat, 7 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat, 7 kuud ja 5 päeva vangistust kandmise algusega 14.06.
Süüdi tunnistada Marek Sinimets
Süüdi tunnistada Marek Sinimets
1 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkarisustest raskeima suurendamise teel, mõista Marek Sinimetsale liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-29.11.2024, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel jätta 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Marek Sinimets ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Marek Sinimets katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal
lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 21 ja lg 4 alusel on Marek Sinimets kohustatud käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alluma vabatahtlikult Politsei- ja Piirivalveameti teostatavale joobekontrollile.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. 2. KrMS § 421 ja
lg-te 1, 4 alusel konfiskeerida Marek Sinimetsale kuuluv ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol BLOW F92 nr Z2IBLMAYS04-2300699 koos salvega (relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 67/25 alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Marek Sinimetsale ekspertiisist allesjäänud paukpadrunid (10 tükki), mis asuvad relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 67/25 alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise. Samuti süüdistatakse Marek Sinimetsa korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisneb selles, et 23.11.2024 kella 18.30 paiku peale XXX, Tartu maakond asuvasse korterisse omavolilist sissetungimist panid J. P. ja Marek Sinimets seal toime eeluurimisel täpselt tuvastamata viisil V. O. peksmise, mh löödi kannatanut relvataolise esemega. Kehalise väärkohtlemisega põhjustasid J. P. ja Marek Sinimets kannatanule füüsilist valu peapiirkonnas ja õlas ning kehavigastused: pea piirkonnas paremal otsmikul ja kulmu piirkonnas u 1-1,5 cm pikad lahtiste sakiliste servadega haavad kogupikkusega 5 cm, mis paiknevad hulgiti; paremal pool kuklal u 1 cm haav; alahuule haavad. Marek Sinimets mõisteti 14.06.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-5444 süüdi
lg 2 p 3 järgi ning see karistus oli 23.11.2024 kehtiv, mistõttu pani ta kehalise väärkohtlemise toime korduvalt. 3 Sellega pani Marek Sinimets ühiselt koos J. P. toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Marek Sinimetsa selles, et 27.11.2024 kella 21.57 paiku aadressil Riia tn 2, Tartu linn, Tartu maakond tema, omamata relvaluba ja olles tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, valdas ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud käsitöönduslikult hoiatus- ja signaalpüstolist ümberehitatud tulirelva BLOW F92 nr Z2IBLMAYS04-2300699 koos salvega, milles 12 paukpadrunit, ja 1 omavalmistatud püstolipadrunit, millel markeerimistähis UMA 9mm P.A.Knall, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. RelvS § 1¹ lg 2 järgi on relva käitlemine muuhulgas relva valmistamine, omamine, valdamine ja kandmine. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Püstoli peal olevad valmistaja markeeringud ja seerianumbrid viitavad hoiatus- ja signaalpüstolile, kuid ümberehitatuna on tegemist tulirelvadega ja markeeringud ei ole enam püstoli liigiga kooskõlas. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on RelvS § 31 lg 1 p 6 kohaselt tegevusloa alusel lubatud relva mh valmistada, hoida ja ümber teha. Sellega pani Marek Sinimets toime
tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kokkuleppe sisu Prokurör palub tunnistada Marek Sinimets süüdi
Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. Prokurör palub tunnistada Marek Sinimets süüdi
Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Prokurör palub tunnistada Marek Sinimets süüdi
Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus karistuseks üksikkaristustest raskeima, s.o
lg 2 p 3 alusel mõistetava karistuse suurendamise teel 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta
lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama 4 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Lisaks on süüdlane
lg 2 p 2 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kohustust mitte tarvitama alkoholi. Lisaks on süüdlane
lg 2 p 2 1 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kohustust mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks on süüdlane
lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma vabatahtlikult Politsei- ja Piirivalveameti teostatavale joobekontrollile. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 3216,96 eurot, s.o sundraha summas 1329,00 eurot, tulirelvaekspertiisi tasu summas 672,00 eurot, DNA-ekspertiisi tasu summas 420,00 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 795,96 eurot (131,76+131,76+153,72+43,92+133,92+89,28+66,96+44,64 eurot). Arvestades, et uue kokkuleppe sõlmimisega tekkinud kaitsjatasu on tekkinud sõltumata süüdistatava tegevusest, ei oleks õiglane jätta seda süüdistatava kanda, mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul kaitsjatasu summas 44,64 eurot riigi kanda.
lg-te 1 ja 4 alusel konfiskeerida Marek Sinimetsale kuuluv ja Politsei- ja Piirivalveameti valduses olev tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol BLOW F92 nr Z2IBLMAYS04-2300699 koos salvega ja 1 omavalmistatud püstolipadrun. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada äravõetud 12 paukpadrunit kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale Marek Sinimetsale. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Marek Sinimets aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Marek Sinimets süüdi tunnistada
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 418 1 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Marek Sinimetsa menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku 1092 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 795,96 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub neile kuludele teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.