Obsah (6)

§ 30§ 44§ 151§ 121§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-1218 Haldusasi X X X kaebus Päästeameti 12

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Päästeamet (vastustaja) koostas 12.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2023-2364-1 (dtl 1416) pärast paikvaatlust Harjumaal, Saue vallas, Xxxxxx külas, Xxxxx xxx x (Xxxxxx xxxx) ja kohustas ettekirjutuse adressaati, X X X (kaebaja), seda täitma.
2. Vastustaja teavitas 26.03.2025 kaebajat sunniraha tasumise kohustusest.
3. Kaebaja esitas 23.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes vastustaja 12.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2023-2364-1 (11.11.2024 muudetud kujul) tühisuse tuvastamiseks ja vastustaja 26.03.2025 sunniraha tasumise rakendamise keelamiseks.
4. Vastustaja esitas 07.08.2025 kaebusele vastuse.
5. Kohus määras 19.01.2026 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses.
6. Kaebaja andis 04.02.2026 kohtule teada, et on vaidlusaluse kinnistu osa (Harjumaa, Saue vald, Xxxxxx küla, Xxxxx xxx x korteriomandi M1) võõrandanud. Alates 06.01.2026 on 3-25-1218 Xxxxxx xxxxi mitteeluruumi M1 omanik X X. Kuivõrd korteriomand on võõrandatud, siis on tekkinud eriõigusjärglane, kellele lähevad üle kaebaja õigused ja kohustused. Kaebajal puudub võimalus täita ettekirjutust. Kaebajale ei ole teada kas X X soovib vastustajaga pidada õigusvaidlust või loobuda kaebusest. Kuivõrd ettekirjutus on tehtud X X X-le kui korteriomandi omanikule ja X X X enam omanik ei ole, siis kaebaja seisukohad ja vastuväited ei saa omada enam kaalu ning kaebajal ei ole enam põhjendatud olla käesolevas asjas menetlusosaliseks.
7. Kohus tühistas 09.02.2026 määrusega menetlusosalistele antud vastuste esitamise aja ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus palus X X-l teatada, kas ta soovib kaebajana menetlusse kaasamist ja halduskohtumenetluse jätkumist ning kas ta jääb kaebuse juurde.
8. X X teavitas kohut 02.03.2026, et ei soovi kaebajana menetlusse kaasamist ja halduskohtumenetluse jätkumist. X X ei jää kaebuse juurde. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 30

(eriõigusjärglus eseme võõrandamisel) lg 1 kohaselt ei mõjuta vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata.

§ 30

lg 2 alusel võib õigusjärglane

§ 30

lg-s 1 nimetatud juhul astuda menetlusse õiguseelneja asemel, kui õiguseelneja sellega nõustub, samuti kui kohtuotsus ei saaks kohtu hinnangul ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi. Õigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes.

§ 30

lg 3 järgi kui õigusjärglane ei saa eseme võõrandamise korral

§ 30

lg 2 kohaselt menetlusse astuda, kaasab kohus õigusjärglase menetlusse kolmanda isikuna. Sellisel juhul peab kaebusest loobumisel olema menetluse lõpetamiseks ka kaebaja õigusjärglase nõusolek.

1. Korrakaitseseaduse § 15 lg 7 kohaselt on korrakaitse ülesanne ka kohustatud isiku õigusjärglasel, kui tegemist ei ole isikuga lahutamatult seotud kohustusega.
2. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 5 lg 2 p 1 põhjal kehtivad ettekirjutuse adressaadi kohustused ka eriõigusjärglase suhtes, sest kohustuse täitmine oli suunatud Xxxxxx xxxxi omanikele ega olnud seotud ettekirjutuse adressaadiga lahutamatult. ATSS § 5 lg 3 järgi on ATSS § 5 lg 2 p-s 1 märgitud isiku suhtes lubatud sunnivahendit rakendada pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi rakendamise võimalusest teada saanud.
3. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 44

lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 151

lg 2 p 1 alusel jätab kohus pärast kaebuse menetlusse võtmist kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. X X kui Xxxxxx xxxxi vaidlusaluse korteriomandi uus omanik ei soovi eriõigusjärglasena menetlusse kaebaja asemel astuda. 13. Kuna kaebaja on võõrandanud vaidlusaluse ettekirjutusega seotud korteriomandi ja tal ei ole enam võimalik ettekirjutust täita, siis ei saa tal ka olla enam kaebeõigust praeguses haldusasja menetluses. Seetõttu tuleb talle kaebus tagastada

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. 2

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmine ei ole üldjuhul põhjendatud (v.a juhul kui vaidlus väljub haldusorgani igapäevase töö raamest), siis tuleb ka menetluskulud jätta nende enda kanda. 15.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse, v.a

§ 151lg 2 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 151lg 2 p 1 alusel, siis riigilõivu ei tagastata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3