← Eesti

2-24-12297/39

Obsah (6)§ 150§ 428§ 430§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-12297 Tsiviilasi U.D hagi X.Q vastu tahteavalduse andmise kohustuseks ning

§ 150

lg 2 p 1 alusel U.D poolt tasutud pool riigilõivust ehk riigilõiv summas 210 eurot,

  1. Jätta kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlust lõpetava kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. U.D (hageja) esitas 13.08.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse X.Q (kostja) vastu tahteavalduse andmise kohustuseks ning tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. Pärnu Maakohus võttis 28.04.2025 määrusega hagi menetlusse.
  3. Hageja ja kostja esitasid 19.03.2026 kompromisslepingu. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kinnitada poolte ühisest huvist lähtudes esitatud kompromiss ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
  4. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, tutvunud esitatud kompromissiga, on seisukohal, et kompromissi saab kinnitada kohtu poolt kohandatud redaktsioonis. Kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
  6. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5.

§ 430

lg 3 sätestab, et kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-ga 1 kooskõlas kompromissi punktis 1.

  1. tulevikku suunatud piirav tingimus „ega esita“ teineteise suhtes „ühtegi“ kaebust või avaldust või muud dokumenti järelevalve-, väärteo- või mistahes muu 2 menetluse läbiviimiseks. Kuna selline ebamäärane klausel piirab poolte õigusi ülemääraselt ning kokkuleppest ei nähtu, et piirang on seotud käesoleva vaidluse esemega ning sellist tagajärge ei saaks pooled ka hagi lahendamise korral, kohus redigeerib punkti 1.5 selliselt, et võtab kokkuleppest ära sõnapaari „ega esita“.
  2. Kohus selgitab pooltele, et  kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;  tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;  kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel;  kompromissi saab

§ 430

lg 9 kohaselt pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada;  kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 7. Pooled on leppinud kokku, et välistavad tsiviilasjas nr 2-24-12297 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. Sellise kokkuleppe õiguslik alus on sätestatud

§ 661lg-s 4.

Menetluskulud 8. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 1).

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissi punktis 1.2. kokku leppinud, et U.D tasub ise või oma lepingulise esindaja vahendusel X.Q-le menetluskulud osaliselt, summas 210 eurot. Kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotlusel ja

§ 150

lg 2 p 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.