Obsah (9)

§ 53§ 18§ 45§ 46§ 47§ 49§ 8§ 54§ 59

2-25-20131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-20131 Tsiviilasi Võlgniku I.X maksejõuetusavaldus Menetlus

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 11.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse. 2 2-25-20131 4.
2. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule kinnisvara ja sõidukeid ei kuulu. Võlgnikule kuuluvad kahe SEB pensioniosakud kokku eeldatava väärtusega 104,22 eurot, mis on arestitud 16-s täiteasjas alates 01.01.
3. Võlgnikule kuulub CE&Build OÜ 100% osalus, osakapitali suurus 2500 eurot ja ettevõte on asutatud sissemakset tegemata. Aruande kohaselt avalikes andmetes puudub teave, et ettevõte oleks kunagi tegutsenud, alates asutamisest 23.11.2021 ei ole esitatud ühtegi majandusaasta aruanne. Muu oliline vara, vabatahtlik pensionifond puuduvad, samuti puudub sissetulek. Võlgniku sissetulek on ca 360 eurot kuus töövõimetoetuse näol. 4.
4. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad. 4.
5. Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is ning võlgnik on x OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslik isik. Kontode jääk kokku on 0,02 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud. 4.
6. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 16 068,87 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.Eesti Vabariik MTA kaudu 3959,20 eurot;
7. Compensa Vienna Incurance Group 5643,40 eurot, PlusPlus Capital AS 1232,42 eurot, Eesti Tervisekassa 949,85 eurot, kohtutäitur Enno Kermik 124,00 eurot, kohtutäitur Kaire Põlts 803,39 eurot, kohtutäitur Õnne Pajur 268,46 eurot, kohtutäitur Tarvi Söömer 1372,06 eurot, kohtutäitur Rannar Liitmaa 668,57 eurot ja kohtutäitur Rocki Albert 1047,52 eurot. Kokkuvõte on tehtud võlausaldajate ja kohtutäiturite teatatud andmete alusel. Usaldusisiku hinnangul võib täitemenetluse registris olla veel kajastatud võimalikke aegunud täitekulude nõudeid kuni ca 471,01€ ulatuses. Seega võib nõuete kogusumma jääda ca 15 597,86 piiresse juhul, kui ei lisandu täiendavaid viivisenõudeid. Nõuetest ca 26,7% moodustavad täitekulude nõuded. Teadaolevalt puuduvad tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Eesti Tervisekassa nõude, summas 949,85 € puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, kuid kohtuotsusest (tagaseljaotsus) ei selgu, kas tegemist on kuriteoga tekitatud kahjuga, millest pole võimalik kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ajal oli avatud ka täitetoimik 027/2018/221, kuid käesolevaks ajaks on see suletud ja kohtutäitur Risto Sepp on teatanud, et tema menetluses nõudeid ei ole. Sealjuures vastavad täitemenetluse registrist nähtuvad täiturite nõuded haldurile teatatud summadega. Sissenõudjate poolt usaldusisikule teatatud nõude summad on aga 962,80 € võrra suuremad, kui täitemenetluse registri kajastatud. Nõuete lõplik summa selgub pankrotimenetluse käigus. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: Rahvastikuregistri andmetel on I.X : - kehtiva elukohana alates 28.09.2017 registreeritud XXX-i . - Viibimiskohana on ajavahemikul 11.05.2024-25.04.2026 märgitud xxxxxxxxxxxxx - Perekonnaseisult on ta vallaline ja tal puuduvad ülalpeetavad. - Tal on põhiharidus. Võlgniku nimele kinnisvara, sõidukeid ja tulirelvi registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgnik on 23.11.2021 asutanud OÜ x osakapital 2500€, asutatud sissemakset tegemata. Osale on 01.09.2023 seatud keelmärge täiteasjas 176/2018/
8. Võlgnik on nimetatud ühingu ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Ühingu tegevusalaks on elamute- ja mitteeluhoonete ehitus. Ühing pole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Võlgnevus MTA ees on 300€, mis tuleneb 30.12.2022 sunniraha nõudest. Avalikele andmetele tuginedes võib järeldada, et ühing ei ole sisuliselt kunagi tegutsenud. Eeltoodust lähtuvalt on ühingu osa väärtuseks 0 €, kuna sel puudub müügiperspektiiv. Võlgnikul on SEB Pensionifond 55+ ja 18+ (II sammas) osakud, väärtusega praegu ca 104€. Pankrotimenetluses ei ole lubatud II samba osakutele sissenõuet pöörata. Teadaolevalt ei oma ta hetkel s töökohta. Ühekordselt on registreeritud xxx tehtud väljamaksena veebruaris 2025 summa 8,88 eurot. 3 2-25-20131 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik esitanud 2022, 2023 ja 2024 tuludeklaratsioone. Tal ei ole maksuvõlgu ja ettemaksukonto saldo on 0 eurot. 2025-l aastal on tema ainukese tuluna veebruarikuus deklareeritud 8,88 eurot, mis on teenistus xxxxx I.X teadaolevad kohustused on 10-ne võlausaldaja ees kokku kuni 16 068,87€, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Teadaolevalt ei ole kohustuste aluseks tarbijakrediidilepingud. Nõuete aluseks on eelkõige tasumata arved, kriminaalmenetluste kulud ning täitemenetluste kulud. Ühel juhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega summas 949,85 eurot, kuid hetkel pole selge, kas tegemist on kuriteo tulemusena tekitatud kahjuga. Võlgnikul käesoleval ajal sissetulek ja müügiväärtust omav vara puudub. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku hinnangul on I.X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kuritegelik käitumine, mille tõttu on tekkinud menetluskulude nõuded ja nende sissenõudmisest tulenevad täitekulude nõuded. Samuti on tema maksejõuetuse põhjuseks püsiva ja piisavalt tasustatud töökoha puudumine ja sellega kaasnev suutmatust tasuda tekkinuid kohustusi ja jooksvaid arveid. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2018, kui tekkisid nõuded, mille tasumiseks tal vahendid puudusid. Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. I.X on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Isegi juhul, kui selgub, et Tervisekassa nõude aluseks on kuriteoga tekitatud kahju ja sellest kohustustest ei vabastata, siis on ülejäänud ca 15 000 euro osas on kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise korral vabaneda. Hetkel viibib võlgnik kinnipidamisasutuses ja tal puudub sissetulek. Samas vabaneb ta 2,5 kuu pärast ning tal on võimalik asuda tööd otsima ja tulu teenima. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:
9. kuulutada välja I.X pankrot;
10. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud);
11. kohustada I.X-i vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged;
12. algatada I.X kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik

§ 53

lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 13,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku vastu algatatud täitemenetluste sisu ja seisuga tutvumine ja analüüs, sh kronoloogilise ülevaate koostamine 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 177,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1890,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 886,00 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot (kokku 1098,64 eurot) ning hüvitada see riigi vahenditest. 4.7 Usaldusisik palus kohtul, seoses asjaoluga, et võlgnikule aruande allkirjastamiseks edastamine ja vastuse saamine on komplitseeritud ja ajamahukas, kuna see saab toimuda ainult tavaposti teel ja läbi vahendaja, edastada usaldusiski koostatu aruanne võlgnikule kohtule sobivate kanalite kaudu. 4 2-25-20131 5. Kohus 11.02.2026 kohtunõudega edastas võlgnikule usaldusisiku koostatud aruande ning määras võlgnikule tähtaja teatada kohtule kas tal on vastuväiteid vara- ja võlanimekirjas toodud andmetele. Kohtunõue ning vara- ja võlanimekiri toimetati võlgnikule kätte AETi kaudu 19.02.2026 ja isiklikult allkirja vastu 23.02.2026. Kohtu määratud tähtpäevaks võlgnik vara- ja võlanimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht 6. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 11.02.2026 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt on I.X-il hetkel sissetuleku puudub, seda on võimalik hakata teenima peale karistuse kandmiselt vabanemist (ca 2 kuu pärast). Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 16068,87 eurot ning kõik kohustused on sissenõutavaks muutunud. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
4. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja

§ 18

lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus kohustab võlgniku enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Vande võtmise korraldab kohus virtuaalselt ja saadab võlgnikule allkirjastamiseks võlgniku vande, mille võlgnik peab pärast vande andmist allkirjastama (vastavalt võimalustele kas digitaalselt või paberil) ja kohtule saatma. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks ilmumata jätmise tagajärjena rahatrahvi, sundtoomise ja aresti kohaldamise eest. 10. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad. 5 2-25-20131 11. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 12. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 13.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 14. Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 15.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 16.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 6 2-25-20131

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2025 on tunnitasu alammäär 177,20 eurot.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1098,64 eurot (käibemaksuga).
3. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 20. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7