KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2026, Haapsalu Tsiviilasja number 2-19-16937 Tsiviilasi R.T kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised ja ne

) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtule 2023 aasta kohta korrektset aruannet ja 2024 ja 2025 kohta ühtegi aruannet esitanud, kogus kohus ise krediidiasutustelt ja Maksu- ja Tolliametilt andmed võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse esitada enda sisukohti kohtule kirjalikult. 12.02.2026 toimus võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamine. 7. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus 3 2-19-16937 võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

1. Kohus olles tutvunud kogutud tõenditega ja kuulanud ära võlgniku ja usaldusisiku selgitused, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda R.T vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses, see aga eeldab teabe andmise kohustust kohtule kogu menetluse kestel.
2. Vaatamata asjaolule, et kohus selgitas võlgnikule, et tal tuleb tegeleda tulutoova tegevusega, mille tulemusena oleks võimalik võlausaldajatele teha väljamakseid, ei ole võlgnik enda selgituste kohaselt tegelenud tulutoova tegevusega ega esitanud tõendeid selle otsimisest. 12.02.
3. toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal on olnud raskusi töö leidmisega ja ta on olnud tööotsijana vormistatud Töötukassas, kuid võlgnik möönis, et kohtule vastavaid tõendeid ja selgitusi esitatud ei ole. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub siiski, et võlgnik on saanud menetluse kestel töötasu erinevatelt tööandjatelt. Nii on võlgnik olnud tööga hõivatud OÜ-s X perioodil 2022 juuni-2023 mai, mais 2023 on võlgnik lisaks saanud väljamakse Pensionikeskuse AS-lt. Töötasu makseid on võlgnik saanud ka aktsiaseltsilt X perioodil mai-juuli
4. Lisaks on võlgnik töötasu saanud erinevatelt äriühingutelt 2024 aastal septembris, oktoobris, 2025 aastal jaanuaris, märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Eesti Töötukassast on tehtud väljamakseid võlgnikule 2024 veebruar-aprill ja 2025 aastal jaanuaris. Maksu-ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et võlgnik on menetluse kestel saanud siiski sissetulekut, millelt oleks saanud teha väljamakseid võlausaldajatele, kuid enda kohustusi täitnud ei ole.
5. Samuti ei ole võlgnik täitnud aruande esitamise kohustusi ega teavitanud kohut enda tegevuskohtade muutustest. Kohus selgitas 29.12.2021 kohtumääruses, et võlgnik on kohustatud muuhulgas viivitamatult teatama kohtule elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta saab aru, et ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud ja usaldusisiku saamatuse tõttu oleks ta pidanud ise menetluses aktiivsem olema. Võlgnik kinnitas, et ta on kohtu varasematest selgitustest aru saanud, kuid ei ole kohtule ka ise enam peale esimese aruande esitamist midagi esitanud, kuna temal pole olnud võimalik võlausaldajatele midagi maksta.
6. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 p 2) kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohus andis korduvalt võlgnikule täiendavaid võimalusi aruannete esitamise ja teabe esitamise kohustuste täitmiseks, kuid ei usaldusisik ega võlgnik neid kohustusi täitnud ei ole ega ole teostanud ka peale esimese aruande esitamist väljamakseid võlausaldajatele, kuigi pangakonto väljavõtetest ja Maksu-ja Tolliaemti tõendist nähtuvalt võlgnikul selleks võimalusi oli. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel

§ 173

lg-st 2 4 2-19-16937 tulenevat teabe andmise kohustust, tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja väljamaksete tegemise kohustust. 14. Tuvastatud asjaolusid kogumis arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma

§-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi täitnud, ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, on jätnud esitamata aruandeid ja varjanud seeläbi oma vara ja tulusid, ega ole teinud väljamakseid võlausaldajatele, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

15. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes

§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et R.T on rikkunud

§ 173nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte esitada kohtule nõutud teavet, mitte tegeleda tulutoova tegevusega, kuigi kohus korduvalt selgitas võlgnikule tema kohustusi – seega on võlgnik rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. 16. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma

§-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt

§ 175

lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 17.

§ 175

lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 18. Juhindudes

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel Z.G usaldusisiku kohustuste täitmisest. 19.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 20.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5