KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-19809 Kohtuasi F.P

) seadus ei sätesta võimalust tagastada mistahes perekonnaseisutoimingu (sh sünni registreerimine

§ 2

lg 11 järgi) aluseks olevate originaaldokumente.

§ 15

lg 1 annab isikule aluse saada tõend Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud perekonnasündmuse kohta. Tõend väljastatakse isikule rahvastikuregistri kinnitatud väljavõttena. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
2. Määruskaebuse kohaselt on hageja nõutavad originaaldokumendid vallasasjad, dokumentaalsed varalised õigused, mille tagastamist saab nõuda. Kostjatel on dokumendid, mis ei ole riigi omand, vaid hageja omand, mis anti üle hoiule. Kuigi

ei võimalda välja anda originaale, ei ole välistatud hagi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. Sünnitõend on esitajaväärtpaber, mis peab olema tagastatav valduses olevalt isikult VÕS § 921 ja § 889 alusel. Perekonnaseisuamet ja haigla on hoidjad VÕS § 883 mõttes. Sünnitõend on dokument, mis tõendab hageja sündi ja õigusvõime algust, mistõttu on see päraldis ja kuulub isikule, kelle kohta see päraldis jagab omaniku õiguslikku saatust. Originaal dokumentidel on lisaks ka pärandi õiguslik funktsioon ning need kuuluvad pärija omandisse, mitte riigile.

ei reguleeri omandiõigust dokumentidele.

reguleerib üksnes perekonnaseisutoimingute läbiviimist. Kui dokument on hageja vallasasi TsÜS ja VÕS tähenduses, siis

ei saa selle suhtes omandit võtta või originaali tagastamist välistada. 2 2-25-19809

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest ning nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ning p 2 kohaselt, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et hageja esitatud asjaoludel saaks ta sünnitõendi originaali välja nõuda TsÜS-i või VÕS-i alusel. Nimetatud seadustest hageja väidetavat nõudeõigust ei tulene. Sünnitõendit ei saa pidada väärtpaberiks VÕS § 917 tähenduses, sest sellega ei ole seotud varalist õigust, mida ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Ka hageja ise ei avalda, millist varalist õigust sünnitõend tema hinnangul endas kätkeb. Hageja leiab lisaks, et sünnitõend kui vallasasi on antud hoiule, mistõttu peab hoidja vallasasja hoiuleandjale tagastama (VÕS § 883). Hagiavalduses esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks andnud enda sünnitõendi hoiulepingu alusel kummalegi kostjale (VÕS § 889). Arusaamatuks ja asjakohatuks jäävad hageja viited pärandile, kuivõrd tegemist on hageja enda sünnitõendiga, mitte ei väida ta, et oleks sünnitõendi pärinud.
6. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on enda sünni (

§ 2

lg 1¹) kohta võimalik tõend saada

§ 15

lg 1 alusel rahvastikuregistri kinnitatud väljavõttena, kuid seda ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluses (

§ 15¹).

1. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna maakohus ei küsinud kostjatelt seisukohta hageja täiendava tasu nõude osas ega vastust määruskaebusele, ei ole kostjatele hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
3. TsMS § 372 lg 5 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 3