Määrusest nähtuvalt oli avaldaja juba pärimismenetluses teadlik, et pärandajal võivad olla võlad ning ta ütles seda ka notarile. Jättes inventuuri taotlemata, oli pärijal endal siiski võimalik võlgniku õigusjärglasena näidata üles hoolsust ja välja selgitada pankade jt asutustega suheldes, kas võlgnikul oli muid võlgnevusi. Selle asemel tasus pärija vaid ühe võlausaldaja nõude, rikkudes seeläbi võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks tuleb ajutisel halduril hinnata, kas ja millistel tingimustel on pärija teinud tehingud pärandvaraga ja kas esineb tagasivõitmise aluseid (pärija sõnul ei ole pärandvara alles ja selle arvelt tasuti TF Banki nõue). Hinnata tuleb sedagi, kas pärija täitis õiguspärase nõude või oleks olnud võimalik esitada TF Banki nõudele mingis osas vastuväiteid (nt kas nõue võis olla vastutustundliku laenamise nõuete 6 rikkumise tõttu põhjendamatu).“ Ajutise halduri hinnangul on avaldaja tahtlikult või raske hooletuse tõttu eelistanud ühte võlausaldajat teistele, eesmärgiga vältida võlgnikule kuulunud, kuid lähikondsete kasutuses olevate sõiduautode müüki pankrotimenetluses. Pärimismenetluse ajal oli avaldaja teadlik vähemalt ühest pärandaja võlast, kuid vaatamata sellele ei taotlenud pärandvara inventuuri läbiviimist. Ilmselgelt oli tal aga pärast pärimisõiguse tunnistuse saamist 10.06.2025, st enne TF Bank AB-le 18.07.2025 kohustuse tasumist, juurdepääs võlgniku pangakontode väljavõtetele ning sealt oli üheselt nähtav, et võlgnik tasus lisaks TF Bank AB-le igakuiselt laenumakseid ka Esto AS-ile, Multitude Bank p.l.c-le ja Fjord Bank AB-le. 4.6. K.H pärandvara pankrotimenetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgniku ainupärija J.A, kelle puhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse. Võlgnik on põhistanud oma maksejõuetuse vastavalt
Pankrotiseaduse § 31 lg 13 sätestab, et pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu.
K.H pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud vahendid. Menetluses on tuvastatud, et avaldaja on tahtlikult või raske hooletuse tõttu eelistanud ühte võlausaldajat teistele, tasudes kogu pärandvara arvelt ühe võlausaldaja nõude. Eeltoodust lähtuvalt koosneb võlgniku vara käesoleval juhul tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu, mistõttu tuleb menetluse jätkamisel aluseks võtta
4.
lg 2 alusel; 3) summa 3000 € maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja K.H (isikukood XXX, surnud 22.04.2025) pärandvara pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik (nõusoleku on juba esitanud); 4) Kinnitada ajutise halduri tasu alternatiivselt:
) § 1 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi (s.o pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud) ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine.
lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes pärija poolt esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 8.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 13 sätestab, et pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. Tuginedes avaldaja poolt avaldatule ning ajutise halduri aruandes välja toodud asjaoludele asub kohus seisukohale, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Seetõttu tuleb välja kuulutada K.H pärandvara pankrot. 9. Kooskõlas
lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades
Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas. 10.
lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad. 11.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 12.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). 13.
lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.
150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud 8 riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud võlgniku pärandvara kanda, v.a avaldaja menetluskulud, mis jäävad avaldaja enda kanda. 14.
lg 1, 2 ja 6 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 15.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, seega alates 01.01.2025 177,20 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.