KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-117205 Tsiviilasi Aktiva Fi

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis, EE567700771003819792 LHV Pank AS-is või EE604204278601694436 Coop Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.07.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi vastu 368,23 euro saamiseks. Kohus tegi 08.07.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 29.09.
4. a kohtumäärusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Pärnu Maakohus on 29.09.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxx – „elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud“, „puudub vastus“, xxx - „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“, xxx – „puudub vastus“ ja xxx – „puudub vastus“. Harju Maakohus on Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse ning Harju Maakohtu 27.10.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 02.01.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxx ning kostja endisel elukoha aadressil xxx. E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Tähtsaadetisena aadressil xxx edastatud dokumentide väljastusteade tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 29.09.
8. a määruse kohaselt kinnitas xxx korteriomanik 12.08.2025, et võlgnik elab antud aadressil. Tähtsaadetisena aadressil xxx edastatud dokumentide väljastusteade tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 17.12.
9. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest ning, et kostjal tuleb esitada kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja kirjalikku vastust 2

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 442,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – ajakulu 2,5 tundi, tunnihinnaga 169 eurot).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, dokumentide kohtule esitamise osas kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 120 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 120 eurot tunnis). Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 280 eurot, so riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 3