Obsah (5)

§ 96§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-3700 Tsiviilasi K. A. M. hagi A. M. vastu elati

) § 101 lg-tele 3 ja

2. Kohtuotsuse punktis 5 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu
3. kuupäevaks. Elatis
4. aasta veebruarikuu eest (11.02.2026-28.02.2026) tuleb maksta koos
5. aasta märtsikuu elatisega. Elatis tuleb kanda K. H.u arvelduskontole nr XXX selgitusega „K. A. M. elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
7. K. A. M. esitas
8. märtsil 2025 oma isa A. M. vastu hagi, millega nõudis elatist 430 eurot kuus alates
9. jaanuarist
10. Avalduse kohaselt on lapse igakuised kulud kokku 842,24 eurot. Lapse ema on olnud alates
11. aasta veebruarist töötu ning tema majanduslik olukord on keeruline. Lapse isa elab seevastu üksi ja tal ei ole laenukohustusi. Lapse isa ei ole lapse kasvatamisse ega ülalpidamisse piisavalt panustanud ning täidab ülalpidamiskohustust ainult meeldetuletamise peale.
12. Oma
13. mai 2025 vastuses hagile leidis kostja, et nõue on vastuoluline, kuna pole aru saada, kuidas see on arvutatud. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud võimetekohaselt vabatahtlikult. Hagiavalduses toodud mitmed kulud on ülepaisutatud. Kostja majanduslik olukord on raske ning ta on tulnud toime vaid ema ja sõprade laenude toel. Ta on teinud mitteerialast tööd ja leidnud ka vähesel määral erialast tööd filmi- ja televisiooni võtteplatsil. Ta pakub kompromissina, et tasub lapsele 105 eurot elatist kuus ning majandusliku olukorra paranedes hakkaks ta maksma seadusjärgset miinimumelatist.
15. jaanuari 2026 istungil täpsustas hageja lapse ülalpidamiskulusid ning leidis, et need on kokku 743,24 eurot kuus. Kostja hinnangul on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud 550,70 eurot. Hageja ja kostja olid üksmeelel, et laps viibib isa juures aastas keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsetoetus laekub emale. Isa nõustus hagejaga toidu-, transpordi-, tervishoiu-, hügieeni- ja koolikohustuse täitmise kulude põhjendatud suuruse osas, kuid pidas ülepaisutatuks eluaseme- side-, riiete ja jalanõude ning muid kulusid (taskuraha, treeningud, juuksur jms). Ema kinnitas, et isa on tasunud talle lapse treeningukulude eest 240 eurot. Isa selgitas, et on XXX erialal ja XXX erialal. Kuigi ta ei ole kumbagi eriala lõpetanud on ta mõlemate õpingute käigus omandatud teadmisi saanud kasutada töös filmi- ja televisiooni võtteplatsil ning sündmuste korraldamisel. Oma tööelu kestel on isa umbes 20 aastat tegelenud helisalvestamisega filmi- ja televõtteplatsidel. Ta oma erialal kogunud ja tunnustatud spetsialist, kuid Eesti filmi- ja teleturg on kehvas seisus. Samuti piirab isa hinnangul tema erialase töö võimalusi tegevus Eesti filmi- ja helivaldkonna kõneisikuna, mistõttu produtsendid suhtuvad temasse negatiivse eelarvamusega. Tal on tuhandetes eurodes võlgnevusi - peamiselt oma emale, aga ka sõpradele ja tehnikarendi eest. Isa praeguseks tööks on helitehnika remont, mille alaseid teadmisi ta alles ühe sõbra laboris omandab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 2
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
18. Perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 7.

§ 101

lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. K. A. M. on kostja aleealine laps. Laps elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.

1. Hageja on palunud välja mõista igakuise elatise 430 eurot kuus. Ema on pidanud lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks 743,24 eurot kuus. Sellest summast on võimalik 80 eurot kanda lapsetoetuse arvel. Ülejäänud summa 663,24 eurot võrdsel jagunemisel mõlema vanema vahel kujuneks kummagi vanema osaks 331,62 eurot. Olukorras, kus mõlema vanema varaline seis on nende kinnitusel raske, on põhjendatud piirata lapse kulusid sellises mahus, et mõlema vanema panus lapse ülalpidamisse vastaks miinimumelatise summale, milleks on praegu 301,
2. Lapse ülalpidamiskuluks kujuneks sel juhul koos lapsetoetusega 683,48 eurot. Ema esitatud kuludest on võimalik vajadusel piirata lapse sidekulusid. Miinimumelatise ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste üksikasjalik tõendamine kohtumenetluses vajalik (RKTKo 13.06.2025 2-23-8691, p 20.1). 10.

§ 102

lg 2 kohaselt võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud kohtuasjas on kostja kinnitanud, et tema töövõime ei ole piiratud ning et tal ei ole teisi lapsi peale hageja. Elatise väljamõistmisel tuleb lisaks olemasolevale sissetulekule hinnata ka kohustud vanema, kes ei ole täielikult töövõimetu, võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 12.03.2007 3-2-1-118-12 p 14). 11.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. 3 12.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Nii hageja kui ka kostja kinnitusel elab hageja püsivalt koos oma emaga. Seega ei ole

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust.

13.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kuna kostja on kohustatud maksma elatist ainult ühele lapsele, ei kuulu see säte antud vaidluses kohaldamisele. 14.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi

1. jaanuarist 2025 kuni
2. märtsini 2025 eest. Kuna kostja on rõhutanud, et ta on varasemalt elatist tasunud (dtl 52), siis ei saa hageja ootus saada elatist, olla talle üllatuslik. Tagasiulatuv nõue on esitatud veidi enam kui kahekuulise perioodi eest, millest tulenevalt ei saa sellist nõuet pidada kostjale põhjendamatult koormavaks. Kohus selgitab, et alates
3. aprillist 2024 kuni
4. märtsini 2025 oli

§ 101alusel hageja suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot.

Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

Alates 1. aprillist 2025 on

§ 101alusel hageja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot.

Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. Seega hageja tagasiulatuva elatise suurus alates

1. jaanuarist 2025 kuni
2. märtsini 2025 on 658,97 eurot (287,72 eurot x 2 kuud + 83,53 eurot (9 päeva eest märtsikuus)). Hageja elatise suurus alates hagi esitamisest, s.o alates
3. märtsist 2025 kuni lahendi tegemiseni, s.o kuni
4. veebruarini 2026 moodustab kokku 3329,35 eurot ning see kujuneb alljärgnevalt: alates
5. märtsist 2025 kuni
6. märtsini 2025 elatis 204,19 eurot (22 päeva eest) ning alates
7. aprillist 2025 kuni
8. veebruarini 2026 elatis 3125,16 eurot (301,74 eurot x 10 kuud + 107,76 eurot (10 päeva eest veebruarikuus)). Kostja tasus alates hagi esitamisest elatist kokku 1295 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatis ajavahemiku eest alates
9. märtsist 2025 kuni
10. veebruarini 2026 kokku 2034,35 eurot (3329,35 – 1295 eurot).
11. Alates
12. veebruarist 2026 kuni K. A. M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis muutub iga aasta
13. aprillil (esimest korda
14. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tele 3 ja 4. 16.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud K. A. M. elatise summa kandma iga kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Elatis
2. aasta veebruarikuu eest (11.02.2026-28.02.2026) tuleb maksta koos
3. aasta märtsikuu elatisega.
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4