Obsah (7)

§ 6§ 89§ 100§ 76§ 82§ 108§ 195

Tsiviilasi nr 2-21-13606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 5.märts 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13606 Tsivii

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium 2-20-331/47 - 22.12.2021: „Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11). (p 13.1)“. Kostja on loonud hagejale enne seadusliku abiellu astumist usaldusel põhineva ettekujutuse, et pärast abielu lahutamist abieluvaralepingu punkt 4 kohaselt kehtib kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmises. Tegelikult aga pärast abielu lahutamist kostja keeldub eelnimetatud kohustuse täitmisest. Hageja leiab, et kostja on käitunud enne abiellumist ja pärast abielu lahutamist vastuoluliselt ning seega vastuolus hea usu põhimõttega ja tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja palub kohtul kohaldada seaduslikuks aegumistähtajaks 10 aastat TsÜS § 146 lg 4, sest kostja on käitunud hageja suhtes tahtlikult õigusvastaselt ja tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohtu põhjendused ja järeldused 7. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab osaliselt hagi ja täielikult vastuhagi. 8. Poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutatud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. 9. Perekonnaseaduse (PkS) § 78 lg 1 kohaselt võivad abikaasad notariaalselt tõestatud kokkuleppega lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt perekonnaseaduses sätestatust. Pooled on kooskõlas § 78 lõikega 1 sõlminud XXX.a abieluvaralepingu (lk 4), mille p 4 kohaselt H.P kohustub alates abielu lahutamisele järgnevast kalendrikuust maksma A.Zle igakuiselt summa suuruses kümme tuhat (10 000) krooni ülekandega või sularahas. 10. Võlaõigusseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Pooled ei ole lepingusse märkinud, et punktis 4 märgitud 10000 krooni on ülalpidamise andmine lahutatud abikaasale. Siiski ilmneb mõlema poole väidetest ning kohtumenetluses esitatud tõenditest, et nii hageja kui ka kostja arusaamine oli, et 7 10000 krooni on summa, mida H.P hakkab tasuga A.Zle ülalpidamisena abielu lahutamise järel.

1. Kuna poolte abielu lahutati XXX.a, siis tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale igas kuus 10000 krooni ehk 639,12 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud hagejale ühtegi makset otseselt selgitusega, mis viitaks XXX.a sõlmitud abieluvaralepingule.
2. Kostja on esitanud väiteid ja kirjalikke tõendeid selles, et ta on abielu lahutamise järel teinud hageja kasuks kulutusi. Kostja väidab, et on lepingust tuleneva kohustuse mitmekordselt täitnud ning alates abielu lõppemisest kuni 2020.aasta lõpuni summas 209714,14 eurot.

§ 89

lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Hageja on väitnud, et ta pole andnud nõusolekut kohustuse mõnel muul viisil täitmiseks. Kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tal oli hageja nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil, kui abieluvaralepingus kokku lepitu.

1. Kostja on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist, kuna tehingutele kohaldatav 3aastane aegumistähtaeg on möödunud. Hageja arvates nõue aegunud ei ole, kuna käesoleval juhul tuleb kohaldamisele 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja palus kohaldada TsÜS § 146 lõiget 1, mis sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja palus kohaldada TsÜS § 146 lg 1 ja 4, mis sätestavad, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning tehingust tuleneva nõudes aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
2. Kohtu arvates ei käesoleval juhul tegemist tehingust tuleneva nõudega § 146 lg 1 mõttes. Tegemist on korduvate kohustuste täitmise nõudega, mitte ühekordse tehingu täitmisega.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
4. Kohus peab võtma seisukoha selles, kas käesoleval juhul kohaldub aegumisele korduvate kohustuste tehingu aegumistähtaeg või perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg. Kohtu arvates ei ole tegemist perekonnaõigusest tuleneva nõudega, vaid selgelt lepingust tuleneva nõudega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsÜS §-st 154 tulenev korduvate kohustuste lepingu aegumistähtaeg.
5. Kostjal tekkis kohustus ülalpidamist anda abielu lahutamisele järgnevast kuust alates juunist 2013.a, hageja pöördus kohtusse 30.08.2021.a. Kuna TsÜS § 154 tekstist 8 tulenevalt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, oli hagi esitamise ajaks 3-aastane aegumistähtaeg möödunud nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks hiljemalt detsembris 2017.a.
6. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita selle tähtpäeval.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on kohustus tasuda hagejale abieluvaralepingu punktist 4 tulenevaid makseid igas kuus 639,12 eurot alates jaanuarist 2018.a.

1. Poolte väited selle kohta, kes soovis kooselu ja abielu lõpetada, kes seda ei soovinud ning kes ühisest kodust lahkus, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna ei ole seotud ülalpidamiskohustuse täitmisega. Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust poolte väited laenu andmise, laenu saamise, laenu kasutamise ja laenu tagastamise ning mittetagastamise kohta. Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust laste eest hoolitsemine sh laste ülalpidamiskohustuse täitmine kummagi vanema poolt. Samuti ei oma asjas tähtsust poolte väited selles, et hageja töötas kostja juures, et ta tegi või ei teinud tööd ja et ta sai või ei saanud töötasu.
2. Kostja on esitanud vastuhagi ülalpidamiskohustuse andmise lõpetamiseks või alternatiivselt vähendamiseks. Kohtu seisukoht on, et kuna kostja ülalpidamiskohustus tulenes lepingust, siis ei ole ei hageja ega kostja esitatud nõuete lahendamisel kohaldatav PkS § 76, mis reguleerib lahutatud abikaasa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse piiramist või tasumisest vabastamist.
3. Kostjal on õigus poolte vahel sõlmitud kestvusleping korraliselt üles öelda.

§ 195

lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).

1. Kostja on 04.01.2022.a esitanud vastuhagi nõudega lõpetada H.P kohustus tasuda XXX notariaalse abieluvaralepingu nr XXX alusel A.Zle igakuist ülalpidamiskohustust summas 639,12 eurot (10 000.- EEK). Kohus käsitleb vastuhagi kostja teatena leping üles öelda. Hageja on vastuhagiavalduse kätte saanud 09.02.2022.a. Hageja oli õigustatud kostjalt elatist saama ning oma kulude planeerimisel oli hagejal õigus arvestada kostja poolt makstava korduva toetusega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et mõistlik etteteatamisaeg lepingu lõpetamisest on 2 kuud ja 21 päeva ning pooltevaheline ülalpidamiskohustuse andmise leping on lõppenud alates 01.05.2022.a. Kohus rahuldab vastuhagi nõude ning loeb ülalpidamise andmise kohustuse lõppenuks. 9
2. Kostjal tuleb seega tasuda hagejale 639,12 eurot iga kuu eest perioodi 1.jaanuarist 2018.a kuni lepingu lõppemiseni 30.aprillil 2022.a kokku 52 kuu eest 33234 eurot 24 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud käesolevas asjas on kummagi poole tasutud riigilõiv ning kostja õigusabikulud. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.03.2025 kohtuotsus. 10