← Eesti

1-11-14170/189

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. oktoober 2017 1-11-14170 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Maarika Kuusk Aleksandr Barinovi (isikukood 38807112266) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Aleksandr Barinov Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Aleksandr Barinovi puhul kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78%.
  7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
  8. Kriminaalasjas nr 1-10-13857 tunnistati Aleksandr Barinov Viru Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  11. detsembri
  12. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9, § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 – § 25 lg 4 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati
  13. juuli
  15. Viru Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega tunnistati A. Barinov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks käesoleva määruse punktis 1 nimetatud karistusega. A. Barinovi vangistuse lõpptähtpäev on
  18. juuli
  19. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
  21. juulil 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Barinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
  22. Viru Maakohtu
  23. septembri
  24. a määrusega jäeti A. Barinov vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
  25. Kohus märkis, et A. Barinov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. A. Barinov on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja ta pani ka käesoleva kuriteo toime kriminaalhoolduse ajal. Sellest järeldub, et varasemad karistused süüdimõistetule soovitud mõju ei avaldanud. Kohus hindas positiivselt, et A. Barinov on vangistuse jooksul teinud majandustöid, osalenud sotsiaalprogrammides, lõpetanud
  26. klassi ja läbinud riigikeele kursusi. Siiski nähtub vangla iseloomustusest, et A. Barinovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (süütamisvahendid ja töötamise ajal valveruumi juures koridoris õuna söömine). Ka vabanemisjärgsed elutingimused ei ole head – A. Barinovil on küll elukoht, kuid töökohta tal ei ole. A. Barinov on kuritegusid toime pannud narko- või alkoholijoobes ja ta võib majandusliku kasu saamiseks (narkootikumide ostmiseks) hakata ka edaspidi kuritegusid toime panema. Kohus asus seisukohale, et A. Barinovi puhul on käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk kõrge, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Muu hulgas ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et vangla hinnangul on A. Barinovi poolt kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78%. Kohtu arvates on tegemist väga kõrge riskiga. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  27. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Barinov, kes soovib vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised.
  28. Vangla iseloomustuses märgitud riskiprotsendid on üks põhjustest, miks vangla on A. Barinovi vabastamise vastu. Vangla ei ole aga teinud midagi selleks, et riskid oleksid väiksemad. Riskiprotsendid on kõrged ja vangla ei alanda neid, ehkki A. Barinov on käinud vangistuse ajal tööl, läbinud sotsiaalprogramme ja järginud korda.
  29. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kohta märgib kaebaja, et XXX tõttu on tal suur motivatsioon neid aineid mitte tarvitada, sest alkoholi tarvitamise korral võib see haigus lõppeda surmaga.
  30. A. Barinovi kinnitusel on ta oma prioriteete vangistuses ümber hinnanud ja muutnud suhtumist elusse ning inimestesse. Ta on mõistnud, et aastad vangistuses ei maksa seda, mida annab vabadus. Samuti on ta teadlik, et ennetähtaegselt vabanedes on tal katseaeg ja tingimuste rikkumisel saadetakse ta tagasi vanglasse. Kui kohus ei anna võimalust ennetähtaegselt vabaneda, siis tuleb A. Barinov karistuse lõppedes vanglast välja kurjalt ja eluga mitterahulolevalt. A. Barinovi hinnangul on terve maailm tema vastu negatiivselt meelestatud. Tema soov on muutuda ja tal on motivatsioon elada seaduskuulekalt. Kaebaja toob välja, et ta on vahetanud elukohta ja tutvusringkonda, tal on lähedased isikud, kes on teda valmis toetama materiaalselt ja moraalselt. Samuti on A. Barinovil soov maksta võlgasid, luua perekond, leida töökoht ja töötada.
  31. A. Barinovi väitel on kohtud jätnud ta korduvalt vabastamata ühtedel ja samadel põhjustel. Kohtu põhjendused on sõna-sõnalt sarnased, mistõttu jääb mulje, et kohus ei ole selgitanud välja, kuidas A. Barinov on muutunud. 2

(5)
  1. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb osaliselt muuta.
  3. A. Barinov on ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast (vt käesoleva määruse punktid 1– 2). Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud.
  4. Viru Maakohus on A. Barinovi vabastamata jätmist – s.o KarS § 76 lg-s 4 toodud eelduste puudumist – põhjendanud peamiselt sellega, et A. Barinovi on varasemalt korduvalt karistatud, ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti pole tal vabaduses töökohta. Positiivsena tõi kohus esile, et A. Barinov on vangistuse jooksul töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides, lõpetanud
  5. klassi ja õppinud riigikeelt. Maakohus leidis, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid tegureid.
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Barinovi vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
  7. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. aprilli
  9. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
  10. A. Barinovile on sellel aastal määratud kaks distsiplinaarkaristust, millest üks seondub süütamisvahenditega. Kehtivad distsiplinaarkaristused, aga ka varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine viitavad sellele, et A. Barinov ei suuda reegleid järgida. A. Barinovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab reaalset vangistust kolmandat korda. Kõik A. Barinovile määratud kriminaalhooldused on lõppenud erakorralise ettekandega, kuna A. Barinov on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid (KoTo, tl 99). Lisaks nähtub karistusregistrist, et A. Barinovil on kehtiv väärteokaristus võimuesindaja solvamise (KarS § 275 lg 1) eest. See karistus määrati A. Barinovile Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna
  11. augusti
  12. a otsusega ehk alles kaks ja pool kuud tagasi. Kõnealune fakt näitab kujukalt, et A. Barinovi käitumismuster ei ole muutunud. Seetõttu ei ole kolleegiumil usku, et vangistusest vabanedes käituks A. Barinov seadusekuulekalt ja järgiks käitumiskontrolli nõudeid. A. Barinovi kinnitus, et ta on oma suhtumist elusse ja inimestesse muutunud, ei ole veenev. Sellise väite usutavuse seab kahtluse juba ainuüksi määruskaebuses märgitu, et kogu maailm (sh vangla) on A. Barinovi vastu negatiivselt meelestatud. Samuti kirjutab määruskaebuse esitaja sisuliselt ähvardaval toonil, et kui teda ennetähtaegselt ei vabastata, siis tuleb ta karistuse lõppedes vanglast välja kurjalt ja eluga mitterahulolevalt. Seega näeb A. Barinov oma probleemide allikana eeskätt teiste inimeste, aga mitte iseenda käitumist. Määruskaebuse osutatud väited muudavad veelgi ebausutavamaks kinnipeetava lubaduse olla vabaduses õiguskuulekas.
  13. A. Barinovi vabanemisjärgsed elutingimused ei ole head. Vangla iseloomustusest nähtub maakohtu esile tõstetud asjaolu, et A. Barinovi puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. A. Barinovil on olemas küll vabanemisjärgne elukoht, kuid töökohta tal pole. Selline asjaolu võib suurendada riski uute 3
(5)kuritegude toimepanekuks. A. Barinov on ka varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamiseks (narkootikumide ostmiseks). Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Barinovil tuvastatud amfetamiinisõltuvus (KoTo, tl 93). Kuigi on positiivne, et A. Barinov avaldab soovi loobuda narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest (kuigi sedagi vaid seetõttu, et tal on diagnoositud XXX), võib tagasilanguse korral olla suur oht, et ta paneb narkootiliste ainete ostmiseks toime uusi (eeskätt varavastaseid) kuritegusid. Valdav enamus A. Barinovi poolt toimepandud kuritegudest on suunatud vara vastu, ka praegune liitkaristus on mõistetud röövimise ja varguste eest (KoTo, tl 19 jj). A. Barinov on pannud mitu kuritegu toime grupis. Vangla iseloomustuse kohaselt võivad A. Barinovi tutvusringkonda kuuluda kriminaalse taustaga isikud ja sõbrad on A. Barinovi varemgi mõjutanud (KoTo, tl 93). Vangla hinnangul seisneb A. Barinovi puhul oht selles, et ta võib tekitada materiaalset kahju, kasutada vägivalda eesmärkide kasutamiseks ning ohustatud on seejuures eelkõige vanad abitud inimesed. Oht on kõige tõenäolisem, kui A. Barinovil ei ole kindlat sissetulekut ja ta on alkoholi- või narkojoobes (KoTo, tl 94).
  1. Vabanemisjärgseid riskitegureid hinnates on negatiivne ka asjaolu, et puuduvad andmed A. Barinovil toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu kohta. Kriminaalhooldaja üritas ühendust võtta A. Barinovi väidetava tuttava N. S., kuid see ei õnnestunud (KoTo, tl 98).
  2. A. Barinovil on täitmata kohustusi enam kui 15 000 euro ulatuses. Tema oskus majanduslikuks toimetulekuks on vähene, tal on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega (KoTo, tl 93).
  3. Eelnevat arvestades ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud otsustuskriteeriumidest lähtudes A. Barinovi praegu vangistusest vabastada – seda vaatamata nendele positiivsetele teguritele, mille maakohus tuvastas. A. Barinovi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk liialt suur ja kriminaalhoolduse nõuete järgimise tõenäosus liialt väikene.
  4. Maakohus tugines muu hulgas A. Barinovi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsendina (78%) välja toonud. A. Barinovi hinnangul on vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid liialt kõrged ning vangla ei ole arvestanud riske alandavate teguritega (vangistuses töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, vangla reeglite järgimine).
  5. Ringkonnakohus leiab, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa A. Barinovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Vt Tartu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus asjas nr 1-09-2625, p 11;
  8. mai
  9. a määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja
  10. mai
  11. a määrus asjas nr 1-13-7295, p 14). Ringkonnakohut võiks vastupidises veenda üksnes see, kui vangla tugineks protsentides väljendatud riskihinnangu andmisel põhjendustele, mis rajanevad teaduslikult tõestatud ja empiiriliselt kontrollitud usaldusväärsel metoodikal. Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse põhiosast välja põhjenduse, mille kohaselt „on vangla hinnangul üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78%, millise näol on 4
(5)kohtu hinnangul tegemist väga kõrge riskiga“. Käesoleva määruse punktides 16–21 toodud põhjused on aga piisavalt kaalukad, jätmaks A. Barinov ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Seetõttu ei tingi protsentuaalsele riskihinnangule tugineva argumendi väljajätmine maakohtu määruse põhiosast selle määruse tühistamist.
  1. Määruskaebuse esitaja arvates langevad maakohtu määruse põhjendused kokku varem A. Barinovi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta tehtud määruste (Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus) põhjendustega. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Maakohtu vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on arvesse võtnud nii A. Barinovi iseloomustavaid üldisi andmeid (nt varasemat karistatust) kui ka vangla iseloomustuses toodud asjaolusid, mis on lisandunud pärast eelmist ennetähtaegse vabastamise menetlust (kehtivad distsiplinaarkaristused, individuaalse täitmiskava täitmise asjaolud). Põhistuste sõna-sõnalist kattuvust ei ole. On loogiline, et sama isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse korduval lahendamisel võib korduda ka mõni selle küsimuse lahendamisel oluline argument, kuna see ei ole aja jooksul oma asjakohasust kaotanud.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. septembri
  8. a määruse sisuliselt muutmata, kuid eemaldab määrusest põhjenduse, mille kohaselt on A. Barinovi puhul kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78%. A. Barinovi määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhan Sarv Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.