1-11-14170/170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-14170 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine elektroonilisele valvele Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Barinov (isikukood 38807112266) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määruskaebused RESOLUTSIOON
7. Viru Maakohtu
8. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaadi abile Gerda-Johanna Pellole riigi õigusabi osutamise eest Aleksandr Barinovle. Mõista Aleksandr Barinovilt välja menetluskulud 72 eurot riigituludesse. Aleksandr Barinovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Aleksandr Barinov, 1-11-14170, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Viru Maakohtu
10. septembri 2012 otsusega kriminaalasjas 1-11-14170 tunnistati Aleksandr Barinov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, arvestades Viru Maakohtu
11. oktoobri 2011 otsust ja Tartu Ringkonnakohtu
12. detsembri 2011 otsust, millega teda karistati 9-aastase vangistusega, mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
13. juuli
15. Viru Vangla esitas
16. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Barinovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
17. Viru Maakohus jättis
18. novembri 2016 määrusega A. Barinovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tugines otsuse tegemisel järgmistele asjaoludele. 3.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kohtu hinnangul korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese raskusastme varavastase kuriteo, s.o KarS § 25 lg 4 – 200 lg 2 p-de 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (röövimise katse grupi poolt ja sissetungimisega) eest. 3.2 Maakohtul puudus kindlus, et isik sel korral suudaks järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida, kuna varasemalt on A. Barinov määratud kriminaalhooldusele ning on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ka käesolevad kuriteod on toime pandud katseajal. 3.3 Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 16 313,32 euro ulatuses ning tema majandusliku toimetuleku oskus on vähene. Maakohtul puudus kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele, kuna isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht ning puuduvad lähedased, kes saaksid teda vajadusel materiaalselt toetada. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul 78%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Seega on antud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Barinovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus märkis, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus asus seisukohale, et A. Barinovi vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 3 aastat 7 kuud ei vastaks tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. 3.4 Viru Maakohus tõi positiivsete teguritena välja selle, et vangistuse jooksul on ta olnud ning on hõivatud majandustöödel, osalenud riigikeele õppes ja läbinud sotsiaalprogramme. Samuti selle, et kinnipeetav õpib
19. klassis ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on talle tagatud elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik poolt. Positiivsed asjaolud ei kaalu aga üles negatiivseid, mille kohus peatus eelnevalt ning milliseid pidas kaalukamateks KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebused
20. Viru Maakohtu
21. novembri 2016 määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi abi G.-J. Pello ja süüdimõistetu A. Barinov. Määruskaebustes taotletakse Viru Maakohtu
22. novembri 2016 määruse tühistamist. 2 4.1 Kaitsja on seisukohal, et A. Barinovi suhtes ei ole põhjendatud temale mõistetud karistuse täielik ära kandmine vangistuses, vaid võimalik on vabastada ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja kohaldada elektroonilist järelevalvet. 4.2 Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt kaalunud negatiivseid ja positiivseid asjaolusid ning otsusest ei tulene piisavalt selgelt, miks kohus otsustas jätta A. Barinovi enne tähtaega vabastamata. Kohus on otsuse rajanud peamisele peamiselt ühele argumendile, milleks on A. Barinovi korduv kriminaalkorras karistatus ja lisanud sellele veel ka kindla töökohta puudumise. 4.3 A. Barinov on saanud aru oma tegude tagajärgedest ja otsustanud elu muuta seaduskuulekuse suunas. Võrdlemisi noorest east tulenevalt ei mõistnud ta varem oma tegude tagajärgi oma tulevikule, ent nüüd on ta otsustanud muutuda. Vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et isik on selleks ka võimeline. 4.4 Vabanemisel on A. Barinovile toeks õde. Tal on võimalik asuda elama MTÜ-sse Aktiviseerimiskeskus Tulevik Jõhvis. Aasta jooksul rehabiliteerimiskeskuses saab ta otsida endale iseseisva elukoha. 4.5 Ehkki vabanemisel puudub kindel töökoht, on võimalik see leida aktiveerimiskeskuse kaudu. A. Barinov on vangistuse ajal olnud pidevalt tööga hõivatud, mistõttu tööharjumus on säilinud. Lisaks on A. Barinov omandanud eesti keele B2 tasemel, tal on motivatsioon tööd teha ja majanduslikult järjele saada ning tasuda tema vastu suunatud rahalisi nõudeid. Narkootikumide sõltuvusest on A. Barinov vabanenud ja enam tal sellega probleeme ei teki. Abi probleemist vabanemisel on tulnud sotsiaalprogrammidest, samuti elus seatud eesmärkidest, mille poole püüelda. 4.6 Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. A. Barinov oli kuritegude toimepanemise ajal noor. Praegu on ta 27-aastane ja aru saanud, kuidas ühiskonnas tuleb käituda. Ka tema väärtushinnangud on muutunud täiskasvanud inimesele kohaseks. 4.7 Karistusest vabastamine kannaks ka eripreventiivseid eesmärke. Algselt kohaldatav elektrooniline valve ja kriminaalhoolduse nõuded tagaksid distsipliini ja enesekontrolli. A. Barinovi käitumine vanglas ja tema tulevane elu vabaduses kaaluvad üles tema poolt sooritatud kuritegude asjaolud ja varasema elukäigu. 4.8 A. Barinovleiab, et kuna talle on antud võimalus, soovib ta riigile näidata, et vanglas viibitud aastad ei ole möödunud asjata, inimene saab elada seaduskuulekalt ja tasuda riigile võlad, mis on elatud aastate jooksul kogunenud. Vangistus lükkab aga võlgade tasumist üksnes edasi, sest töötasu ei ületa 100 eurot kuus. Varem suhtus A. Barinov võlgade tagasimaksmisesse kergemeelselt. Vanglas viibimine aitas vaadata üle elu väärtused ja vaated. Vanglas Eluviisi programmis osaledes on A. Barinov saanud kainelt hinnata olukorda, milles ta viibis varem ning mõista, et tegudes olid süüdi alkohol ja narkootikumid ning suhtlusringkond. A. Barinov soovib neist riskiteguritest edaspidi hoiduda. 4.9 A. Barinov soovib edaspidi suhelda õdedega, kellele soovib samuti tõestada, et on teinud kriminaalse minevikuga lõpparve. Maakohtu lahendis toodud põhjendused ei näita, mida peaks A. Barinov vanglas veel tegema, et tõestada oma käitumise ja suhtumise muutumist. Vangistuses on A. Barinov ühildanud töö õppimisega, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanedes saab ta lõpetada Kohtla- Järvel kooli. Edaspidi on tal soov omandada elukutse ning õppida võõrkeeli. 4.10 A. Barinov juhib tähelepanu sellelegi, et tema iseloomustus on kirjutatud kontaktisiku sõnade järgi ning on moonutatud. Uue kuriteo risk (78%) on arvutatud hingetu masina poolt. Iseloomustusest nähtub, et A. Barinov tarvitas narkootikume 5 aasta jooksul, kuigi esmakordselt tarvitas ta narkootikume
23. a. Aastatel 2008-2009 ei tarvitanud ta üldse narkootikume, kuna viibis vanglas. 3 Pärast vabanemist tarvitas ta narkootikume
24. a umbes poole aasta vältel, pärast mida suutis ta vabatahtlikult narkootikumide tarvitamisest loobuda. Seda, et viimane tarvitamine oli
25. a märtsis, ei vasta tõele. 4.11 A. Barinov selgitab, et töökohta ei ole tal põhjusel, et selleks on vaja tööandjaga kohtuda. Telefoni teel ei saa oma võimeid selgitada. Aktiviseerimiskeskuses aidatakse tal tööd leida. 4.12 Keeldumise üheks põhjuseks oli kandmata karistusaja pikkus 3 aastat 7 kuud. A. Barinovile jääb arusaamatuks, millise karistusaja peab inimene ära kandma, et saada võimalus vabastamiseks ja miks siis üldse seadus sellise võimaluse ette näeb. A. Barinov leiab, et juba tema karistamisel suhtus kohus temasse eelarvamustega, kuna ta sai 3 korda rangema karistuse, kui kaasosaline. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud eelneva menetluse materjalidega ja edasikaebustega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
27. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 4 kohaselt tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et I astme kohus on kaalunud nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Seadus ei anna kohtule mingeid juhtnööre selle kohta, millist asjaolu tuleb ennetähtaegsel vabastamisel teistest kaalukamaks pidada, vaid kohus hindab kõiki asjaolusid oma siseveendumuse alusel kogumis. Kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks on alust siis, kui kohtul on piisav veendumus, et isik suudab edaspidi käituda õiguskuulekalt ning läbida katseaja edukalt. Sellist veendumust ei tekkinud maakohtul, ega ka taotluse uuel hindamisel ringkonnakohtul.
28. Maakohus on arvestanud ja kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid, sh kaalunud põhjendatult lisaks süüdimõistetu isikut positiivselt iseloomustavatele andmetele ka toimepandud kuritegude raskust ja süüdimõistetud isiku eelnevat elukäiku. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu siseveendumuse kujunemine põhjendustes jälgitav ning seejuures on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et A. Barinovi ennetähtaegse vabastamise poolt kõnelevad asjaolud, ei kaalu üles seda, et A. Barinov kannab liitkaristust raskete kuritegude eest, teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema poolt uute kuritegude toimepanemise riskiprotsenti on hinnatud kõrgeks ning varasemalt on kriminaalhooldus korduvalt luhtunud.
29. Ehkki A. Barinov on välja toonud, et tema karistus oli juba omal ajal kallutatud, märgib ringkonnakohus, et karistus mõistetakse vastavalt isiku süüle ning see küsimus ei kuulu ennetähtaegse vabastamise esemesse. Küll aga on ka prokurör välja toonud A. Barinovi tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise ühe põhjusena kuriteo asjaolud, sh selle, et kannatanute näol tegemist eakate inimestega. Riiklik süüdistaja on raske I astme kuriteo toimepanemise puhul leidnud, et selle kandja vabastamine praegu ei oleks proportsioonis kuritegude raskusega, ega täidaks karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Sellist mõttekäiku toetas ka I astme kohus ning sellega nõustub apellatsioonikohus.
30. Kaitsja ja A. Barinovi määruskaebustes on välja toodud arvukalt erinevaid väiteid ja seisukohti, mida saab kokku võtta selliselt, et kinnipeetav on oma varasematest vigadest õppinud, on seadnud elus uued eesmärgid ja lubab olla edaspidi seaduskuulekas. Iseenesest tuleb pidada positiivseks asjaolu, et isik on vigadest õppinud ja soovib elada edaspidi seaduskuulekalt. Küll aga ei saa mööda vaadata faktist, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. See asjaolu seab kahtluse alla ka A. Barinovi ja tema kaitsja lubadused, et sel korral tema käitumine ja ellusuhtumine muutub. Kõrget riski uute kuritegude toimepanemiseks sedastatakse ka Viru Vangla poolt A. Barinovile antud riskihinnangus.
31. A. Barinov on leidnud sedagi, et riskihinnang on subjektiivne, sest see on tehtud arvutiprogrammi kasutades. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja selgitab järgmist. Riskihinnang arvutatakse erinevaid tegureid arvestades (s.h isiku kriminaalne käitumine, eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemid, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus, suhted ja elustiil) kindla metoodika alusel. Ehkki A. Barinovile antud hinnangus mitmetes nimetatud valdkondades (eluase, haridus) risk puudub, esineb ülejäänud valdkondades risk või ohtlikkus või mõlemad uue kuriteo toimepanemiseks. Kuigi A. Barinov toob välja, et vangla iseloomustus on näiteks narkootikumide tarvitamise osas tema suhtes vale, ei ole maakohus jätnud süüdlast vabastamata narkootikumidega seotud põhjendustel. Küll aga puudub teadaolevalt kinnipidamisasutuses võimalus alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseks. Seetõttu ei ole võimalik teha objektiivseid järeldusi narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest täieliku loobumise kohta üksnes asjaolust, et isik enda sõnul on nendega lõpparve teinud. Kuna iseloomustuse kohaselt A. Barinov enne vangistust kuritarvitas alkoholi ning tal oli ka amfetamiinisõltuvus, siis esineb kahtlemata oht, et olude muutumisel võib ta sõltuvuskäitumise juurde naasta.
32. Vaatamata eelpoolmärgitule, möönab ka ringkonnakohus, et A. Barinovi puhul esineb rida positiivseid argumente tema vabastamiseks: elukoha olemasolu MTÜ-s Aktiveerimiskeskus Tulevik, riigikeele õppimine, vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, moraalselt toetav õde tahe õppida ametit ning taastada sugulussidemed ja suhted ning soov ennast heast küljest näidata jms. Samas on ennetähtaegse vabastamise otsustamine kohtu diskretsiooniotsustus, mille tegemisel ei ole võimalik jätta tähelepanuta kuriteo asjaolusid, nagu ka seda, millised on konkreetset isikut iseloomustavad andmed, tema hoiakud, võimalikud riskitegurid jm tingimisi ennetähtaegset vabastamist mõjutav teave. Analüüsides maakohtu määrust, nähtub sellest, et maakohus on kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtnud nii kantud karistusaja pikkust, süüdimõistetud isiku positiivselt iseloomustavaid andmeid aga ka kuriteo raskust ning süüdimõistetu eelnevat elukäiku. Seega järeldub, et maakohus on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kõiki olulisi aspekte, kuid leidnud, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et negatiivseid faktorid on kaalukamad KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis hinnatuna.
33. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
34. A. Barinovi kaitsja G.-J. Pello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määrusega tutvumine aega 30 minutit ja määruskaebuse koostamine võttis aega ühe tunni, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb hinnates määruskaebuse mahtu arvestades rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Barinovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas 5 Tiit Lõhmus 6