← Eesti

1-11-14170/211

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2019 1-11-14170 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Aleksandr Barinovi (isikukood 38807112266) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Aleksandr Barinov ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. detsembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Viira&Partnerid Advokaadibüroo Aleksandr Barinovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksandr Barinovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE701700017001577198 AS-is Luminor Bank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Aleksandr Barinov 1-11-14170, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Kriminaalasjas nr 1-10-13857 tunnistati Aleksandr Barinov Viru Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  12. detsembri
  13. a otsustega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9–§ 25 lg 4 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati
  14. juuli
  16. Viru Maakohtu
  17. septembri
  18. a otsusega tunnistati A. Barinov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud karistusega. A. Barinovi vangistuse lõpptähtaeg on
  19. juuli
  22. novembril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Barinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Barinovi ennetähtaegset vabastamist.
  23. Viru Maakohus jättis
  24. detsembri
  25. a määrusega A. Barinovi karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et A. Barinovi on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole süüdimõistetule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. A. Barinovil on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu vangla järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis ei ole alust arvata, et tema käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Vabanemisel asuks A. Barinov elama ühiselamusse. Üürileping sõlmitaks üheks aastaks. Õde on valmis kinnipeetavat abistama. Õe sõnul on A. Barinovi probleemiks halb seltskond ja narkootikumid. A. Barinovi suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, ka õde on kriminaalkorras karistatud. Korralikke sõpru ja tuttavaid, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid ja toetaksid, ei ole. A. Barinovil ei ole ka töökohta. Tal on vähene haridus (põhiharidus) ja eriala ei ole, pole ka töötamise kogemust ja tööharjumust. Töökoha puudumine halvendab A. Barinovi toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Seda eriti olukorras, kus tasumata nõudeid on 14 448,62 eurot. Positiivne on see, et vanglas on kinnipeetav omandanud põhihariduse (lihtsustatud õppekava alusel), osalenud sotsiaalprogrammides ning riigikeele A1, A2 ja B1 tasemete õppes, töötanud erinevatel majandustöödel ja ta omandab ehitusviimistluse eriala. Enne vangistust oli A. Barinovil probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Ta pani kuriteod toime kas alko- või narkojoobes. A. Barinovil on diagnoositud amfetamiinisõltuvus. Joobes olles võib A. Barinov käituda vägivaldselt. On positiivne, et kinnipeetav on osalenud sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis. Juhul, kui ta ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta ikkagi taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku kasu saamiseks, et osta narkootikume ja alkoholi. Vähetähtis ei ole, et A. Barinov on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja pannud kuriteod toime kriminaalhoolduse ajal. Seetõttu on kinnipeetava puhul kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk ja tema ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik kriminaalhoolduse ajal alandada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD A. Barinovi määruskaebus
  26. A. Barinov palub end ennetähtaegselt vanglast vabastada. Ta toonitab, et on täitnud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Vanglas oldud aastate jooksul on ta sõltuvusest priiks saanud. Kõik programmid on andnud positiivse tulemuse. Ta läbis eesti keele kursused ja lõpetas kooli. Praegu õpib ta ehitaja erialal ning diplomi saab jaanuaris
  27. Seega on ta tegutsenud selle nimel, et tulla tagasi ühiskonda, kus tal saaks olema töö, ta looks pere, maksaks makse ja võlgasid. Tema pingutused näitavad, et ta ei soovi sattuda tagasi kinnipidamisasutusse. Vangla järeldus, et ta võib pöörduda taas kuritegelikule teele, 2

(5)on vale, kuna see rajaneb üheksa aasta tagustel andmetel. Õige on, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Väär on aga hoida teda vanglas ja rikkuda tema elu ühe distsipliinirikkumise eest. A. Barinov toonitab veel, et tal on vabaduses elukoht 12 kuuks ning ta kavatseb esitada avalduse linnavalitsusse, taotlemaks linnalt eluruumi. Töökohta tal ei ole. Ta lisab asja materjalidele aga Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse väljastatud tunnistuse, millest nähtub, et ta läbis
  1. oktoobrist kuni
  2. detsembrini 2018 viimistleja koolituse. Selle koolituse läbimine suurendab töö leidmise võimalust. Kaitsja määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka A. Barinovi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub kohtumääruse tühistada ja vabastada tema kaitsealune vanglast tingimisi enne tähtaja lõppemist.
  4. Kaitsja leiab, et A. Barinovi suhtes esinev positiivne kaalub üles negatiivse. A. Barinov selgitas kohtule distsiplinaarkaristuse määramise tagamaid. Selle rikkumise põhjal ei saa järeldada süüdimõistetu kuritegeliku jätkumise ohtu. A. Barinov on kogu vangistuse ajal olnud tööhõives, seega on tal tekkinud tööharjumus ja -oskus. Omandamisel on ehitusviimistluse eriala. A. Barinov on õppinud ja sooritanud eksamid, saavutamaks riigikeele kõrgemad tasemed. Kohus ei ole vääriliselt hinnanud kinnipeetava osalemist sotsiaalprogrammides, mis on motiveerinud teda muutuma. A. Barinovil ei ole riski seoses alkoholi ja narkootikumidega, kuna ta ei ole juba aastaid neid tarvitada saanud ning ta on läbinud sõltuvusest vabanemisele suunatud programmid. Vangla koostatud iseloomustuses märgitud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsendid ei põhine millelgi, väited on motiveerimatud ning nendele ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel tugineda. Prokuratuur ei ole selgitanud ega põhjendanud oma negatiivset seisukohta, vaid lihtsalt nõustus vangla motiveerimata argumentidega, mida ei saa pidada piisavaks aluseks kohtulahendi tegemisel. A. Barinovi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ka ühiskonna huvidega. Tema vanglast ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta vabastamine ei ole ühiskonna seisukohalt kasulik. A. Barinov on võimeline katseaega läbima kontrollnõudeid täites. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teinud kaalutlusviga ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ning kohtumääruse põhjendused on selged ja piisavad. Esimese astme kohus on hinnanud KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, pannes tähele ja arvestades mh ka määruskaebustes nimetatud A. Barinovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – sotsiaalprogrammide läbimist, majandustöödel osalemist, riigikeele õppimist, põhihariduse ja eriala omandamist, vabaduses elukoha olemasolu ning õe valmidust süüdimõistetut abistada. Maakohtu seisukoht, et A. Barinovi vabastamine ei ole eelloetletud asjaoludele vaatamata põhjendatud, on kohtukolleegiumi hinnangul õige.
  7. A. Barinovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on tal koguni viis. Varasemad karistused, sh kolm vangistust, ei ole tema käitumise muutmiseks küllaldased olnud. Kuigi A. Barinovi viimasest kuriteost on möödunud aastaid, osutab kehtivate karistuste arv ka praegu ohule, et ta võib toime panna uue kuriteo. Taolist seisukohta 3
(5)tugevdab teave sellest, et A. Barinovi käitumine ei ole ka vanglas olnud läbinisti korda austav ja seaduskuulekas. Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna
  1. augusti
  2. a otsusega karistati A. Barinovi KarS § 275 lg 1 järgi (võimuesindaja solvamine) rahatrahviga.
  3. augustil 2018 karistati kinnipeetavat tingimuslikult kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks selle eest, et ta viskas vanglaametnikku veega. Süüdimõistetu põhjendab Viru Maakohtule
  4. novembril 2018 saadetud avalduses ametniku veega viskamist sellega, et ta kaotas enesevalitsuse, kui vangla jättis tähelepanuta tema vajaduse olla üksikkambris (KoTo, kd 1, tl 182). Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava selgitus ei muuda tema tegu vähemoluliseks ega tema ennetähtaegse vabastamise otsustamise seisukohalt kõrvaliseks. Naastes pikaajalise vangistuse järel vabadusse, seisab kinnipeetav silmitsi mitmesuguste probleemide ja mittemõistmisega. Kehtivad väärtegu ja distsiplinaarkaristus viitavad A. Barinovi oskamatusele oma emotsioone ja käitumist sellistes olukordades kontrollida ning annavad aluse kahelda tema suutlikkuses ja motiveerituses käituda vabaduses seaduskuulekalt.
  5. Ohuprognoosi – süüdimõistetu võib toime panna uue kuriteo – tugevdab seegi, et A. Barinovil ei ole vabaduses töökohta ning tema töökogemus ja -harjumused on vähesed. Vanglas on kinnipeetav küll õppinud alates
  6. a oktoobrist ehitusviimistluse eriala ning olnud tegev koristaja, köögitöölise ja toidujagajana, kuid nende tegevuste põhjal ei saa eeldada, et ta leiab vabaduses toimetulekut võimaldava töökoha ja suudab sinna ka püsima jääda. Oluline on ka ära märkida, et A. Barinovil on 14 448,62 euro suuruses summas võlakohustusi. Kuivõrd süüdimõistetu on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamiseks, siis võib ta kas igapäevavajaduste rahuldamiseks või endale muretu ja laheda äraelamise võimaldamiseks varasema eluviisi juurde tagasi pöörduda. Nimelt tuleb tähele panna, et valdav enamus A. Barinovi kuritegudest olid suunatud vara vastu ning ka praegune liitkaristus on talle mõistetud röövimise ja varguste eest (KoTo kd 1, tl 19 jj). Tõsi, A. Barinovi on valmis rahaliselt toetama tema õde. Kuivõrd A. Barinovi õde on aga invaliidsuspensionär, siis ei ole tema pakutav abi tõenäoliselt süüdimõistetule küllaldane.
  7. Lisaks eelmärgitule nägi maakohus A. Barinovi kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu ka asjaolus, et süüdimõistetu vabaduses kuritarvitas alkoholi ja tal oli amfetamiinisõltuvus. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et A. Barinovi viimasest tarvitamiskorras möödunud aega ning süüdimõistetuga läbi viidud tegevusi arvestades ei ole põhjust pidada kõnealuse riskiteguri osatähtsust suureks. Selgub ju, et A. Barinov tarvitas alkoholi ja narkootikumi viimati enne vahistamist märtsis 2010 (KoTo I, lk 167). Vangistuse jooksul on ta läbinud mitmed sõltuvuskäitumise seljatamisele suunatud sotsiaalprogrammid ning väljendanud tõsimeelsena näivat soovi alkoholi ja narkootikume mitte enam tarvitada. Seega ei saa eitada, et kinnipeetava pingutused sõltuvusprobleemiga võitlemisel on olnud tulemuslikud.
  8. Käesoleva määruse eelmises punktis väljendatud seisukoht ei muuda aga kohtukolleegiumi veendumust, et A. Barinovi varasem karistatus, rikkumised vanglas (väärteo toimepanemine ja distsipliinirikkumine) ja osaliselt ka elutingimused vabaduses annavad põhjendatud aluse karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Samasugusel, s.o kinnipeetava vabastamist mittetoetaval positsioonil on olnud ka Viru Vangla ja prokuratuur. Kaitsja heidab ette, et prokuratuur ei ole oma positsiooni põhjendanud. Ringkonnakohus möönab, et kirjalikus seisukohas kajastub üksnes viide nõustumise kohta vangla arvamuses toodud argumentidega. Sellise umbmäärase lausungi pinnalt ei ole võimalik aru saada, millistel konkreetsetel asjaoludel prokuratuur A. Barinovi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ei pea. Samas tuleb aga tähele panna, et mingitki siduvat tähendust prokuratuuri (ega ka vangla) seisukohtadel kohtu jaoks ei ole (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31) ning kohtud kujundavad oma järelduse kõigi asjakohaste materjalide pinnalt kogumis. 4
(5)
  1. Kolleegium nõustub A. Barinovi kaitsjaga selles, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei ole võimalik arvesse võtta vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsente (vt lähemalt nt Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus asjas nr 1-11-14170, p-d 22–23 ja
  4. jaanuari
  5. a määrus asjas nr 1-12-9573, p 8). Samas juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu sellele, et maakohus ei olegi vangla iseloomustuses toodud riskiprotsentidele tuginenud.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määruse muutmata ning A. Barinovi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
  9. A. Barinovi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1 tund 45 minutit, mille eest ta palub määrata OÜ-le Viira&Partnerid tasu nelja pooltunni ulatuses, s.o summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  10. juuli
  11. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades, et kaitsja osales ka esimese astme kohtu menetluses ja oli seega juhtumi asjaoludega kursis ning tema enda väited moodustavad määruskaebuse mahust ühe lehekülje, siis loeb kolleegium kohtumäärusega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks kulunud põhjendatud ajaks kaks pooltundi. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu A. Barinovilt riigi kasuks välja mõista. Juhan Sarv Aarne Sarjas Mati Kartau 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.