1-11-14170/181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-14170 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Barinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Barinov, isikukood 38807112266, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 12.07.2011 ja lõpp 12.07.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.09.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Aleksandr Barinov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Aleksandr Barinovilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Aleksandr Barinov, 1-11-14170 , menetluskulu“ . Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Aleksandr Barinovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksandr Barinovile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 10.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Barinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14170 tunnistati Aleksandr Barinov süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaldamisega mõisteti Aleksandr Barinovile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 12.07.
2. Aleksandr Barinovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning reaalset vangistust kannab isik kolmandat korda. Kinnipeetava kuritegude laad on jäänud samaks ning tema käitumine on sarnane varasema kriminaalse käitumisega. Vangistuses Aleksandr Barinov õppis
3. klassis, osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja sõltuvustele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ , osales riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme õppes ning sooritas eksamid ning ta on alates 03.08.2012 töötanud majandustöödel. Kinnipeetaval on vangistuse jooksul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühiselamuga, mille elanikele eraldatakse 12m 2 suurune eraldi lukustatav tuba. Üürileping sõlmitakse kuni üheks aastaks. Kõnealuse ühiselamu majahoidja on andnud kirjaliku kinnituse, et Aleksandr Barinovil on võimalus sinna elama asuda. Aleksandr Barinovil puudub ametlik töökogemus. Kinnipeetava tööoskused on vähesed, kuid töösse suhtub isik positiivselt ning ta saab aru töötamise vajalikkusest. Kinnipeetaval on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Samas soovib Aleksandr Barinov majandusraskustest üle saada. Kinnipeetaval on täitmata nõudeid summas 15899,37 eurot ning vabanemisfondis on 893,89 eurot. Aleksandr Barinovil puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Vangistuses on kinnipeetav käinud korralikult ja kohusetundlikult tööl. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav jätkata üldhariduse omandamist ning ta soovib õppida eriala ja käia tööl. Kinnipeetaval puuduvad toimetulekut toetavad suhted. Tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kuid kinnipeetava enda sõnul on nende suhted katkenud. Aleksandr Barinov on varasemalt olnud mõjutatav sõprade poolt ning enamus kuritegusid on Aleksandr Barinov toime pannud grupis. Kinnipeetav väidab, et vangistus on tema suhtumist muutnud. Alkoholi kuritarvitamise osas on ohtlikkus ja uue kuriteo risk olemas. Kinnipeetav kuritarvitas enne vangistust alkoholi. Isik võib alkoholijoobes käituda vägivaldselt. Narkootikumide tarvitamise osas on ohtlikkus ja uue kuriteo risk samuti olemas. Aleksandr Barinovil on amfetamiinisõltuvus ning ka kinnipeetav ise tunnistab sõltuvust. Kinnipeetav arvab, et narkootikumide tarvitamine tegi tema elu enne vangistust võimatuks, mistõttu ta arvab, et enam ei hakka ta narkootikume tarvitama. Aleksandr Barinov on kuriteod toime pannud alkoholi- või narkojoobes ning majandusliku kasu saamiseks, et osta narkootikume. Aleksandr Barinov saab probleemidest aru, kuid tal on puudulik probleemi lahendamise oskus. Viimase süüdimõistmise ajal on isik saanud aru kuriteo põhjustest ning ta tunnistab oma süüd. Ta arvab, et oli varem valinud valesti oma eluviisi ning ta ei süüdista teisi oma kuriteo toimepanemises. Kinnipeetav on vangistuses rikkunud korda, kuid ta on oma käitumist muutnud. Vangla Aleksandr Barinovi puhul otseseid kuritegelikke hoiakuid ei tähelda. Kinnipeetava süstemaatiliste süütegude toimepanemine näitab, et isik ei väärtusta ega pea tähtsaks ühiskonnareegleid, norme ega tavasid. Kinnipeetava sõnul on ta enda mõtlemist muutnud ja ta soovib käituda õiguskuulekalt. Aleksandr Barinov on korduvalt rikkunud 2 kriminaalhooldusnõudeid ning ka käesolev kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse all. Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav olnud viisakas. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on vanad abitud inimesed. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises, vägivalla kasutamises eesmärkide täitmisel. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei oma sissetulekut, tarvitab alkoholi või narkootikume. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Barinovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg 24 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 24 kuud. Vangla soovitab kohaldada Aleksandr Barinovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Aleksandr Barinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 26.06.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei toeta samuti nagu ka vangla Aleksandr Barinovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Aleksandr Barinovi on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab 3 korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Käitumine on sarnane varasema kriminaalse käitumisega. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, kuid Aleksandr Barinov il on vanglas 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, mistõttu tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuuri hinnangul ei esine Aleksandr Barinovi puhul selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides enne karistusaja lõppu tingimisi enne tähtaega vabastada. Muuhulgas leiab prokuratuur, et kinnipeetav ei oma motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Iseloomustuse kohaselt isikul praktiliselt puuduvad toetavad suhted teiste isikutega. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Otseseid kuritegelikke hoiakuid ei tähelda, kuid süstemaatiliste süütegude toimepanemine näitab, et kinnipeetav ei väärtusta ega pea tähtsaks ühiskonnareegleid, norme ega tavasid. Muuhulgas nähtub iseloomustusest, et Aleksandr Barinov on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning ka käesolev kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Seetõttu on kinnipeetava puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ja tema ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik kriminaalhoolduse ajal alandada. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Aleksandr Barinovi uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, tal on diagnoositud ka narkosõltuvus. Ohtu, et Aleksandr Barinov vabaduses vanade harjumuste juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole olnud piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile 3 allutamine ei oleks Aleksandr Barinovi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Barinovi puhul 2 aasta jooksul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 78 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35 %, mis on kõrged retsidiivsusnäitajad. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur vastu Aleksandr Barinovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele. Maakohtu istung 01.09.2017 toimunud kohtuistungil avaldas Aleksandr Barinov, et ta tahab täiendada kinnipeetava iseloomustust. Kontaktisik ei kandnud iseloomustusse asjaolu, et teda on vabanemisel valmis toetama N S, kes elab xxxx. Ta lisas, et võib anda N S abikaasa telefoninumbri. Xxxx Z B on nõus võtma Aleksandr Barinovi vabanemise korral tema eest vastutuse, et ta täidaks kõiki kohtu poolt määratud nõudeid. Distsiplinaarrikkumiste kohta märkis kinnipeetav, et ta läks endast välja ja ärritus (asjaolud olid sellised). Ta lubab, et kui teda vabastatakse, siis ta püüab, et tema poolt ei tule mingeid rikkumisi. Kui kohus teda vabastaks, hakkaks ta täitma kõiki kohtu poolt pandud tingimusi. Teda karistati tingimisi ning ta ei täitnud seda, kuid see oli nii ammu ning sel ajal ei suhtunud ta sellesse nii tõsiselt. Varem ta ei töötanud, sest kõnealuses piirkonnas ei olnud eriti tööd ning ta oli ka noorem, mistõttu tal ei olnud soovi tööd teha. Nüüd on ta oma arvamust muutnud ning ta on hakanud tõsiselt asjadesse suhtuma. Ta tahab hakata oma võlgasid maksma, tahab luua peret ning ta tahab elada normaalse inimese elu. Ta tahab elama minna teise linna, et tal tekiks uus suhtlusringkond. Ta tahab teha kõike, et muuta oma elustiili. Tal on vabanemisfondis ligikaudu 900 eurot, mis annab talle võimaluse natukene elada ning ta hakkaks kohe tööd otsima (võimalusel läbi Töötukassa). Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul Aleksandr Barinov vabastada ennetähtaegselt. Kaitsja juhtis kohtuistungil tähelepanu distsiplinaarkaristusele, mis puudutab koridoris „õuna söömist“, millest ta aru ei saa. Kaitsealune on vanglas olnud 7 aastat ja 10 kuud ning tal on kanda jäänud vähem kui 3 aastat. Materjalidest nähtuvalt on näha paranemist. Ta on vanglas töötanud kokku 7 aastat ja töötab siiani, töökäskude rikkumisi ei ole ning distsiplinaarkaristusi ei ole – see on paranemine. Aleksandr Barinov teeb kõike, mis tema käest nõutakse. Ta tahab otsida tööd, et mitte mingil juhul ei rikuks kohustusi. Ta soovib käituda õiguskuulekalt, kui teda vabastatakse. Need on järeldused, mis kaitsealune on teinud vanglas. Kaitsja lisas, et Aleksandr Barinov on juba 29-aastane. Ta ei hakkaks kohustusi rikkuma. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Barinov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kannab isik juba kolmandat reaalset vanglakaristust. Aleksandr Barinov on korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid 4 rikkunud ning ka käesoleva kuriteo pani isik toime kriminaalhoolduse all. Järelikult on kinnipeetavat juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata, kuid Aleksandr Barinov ei teinud temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi ning pani toime uue kuriteo. Eeltoodust saab teha järelduse, et varasemad karistused süüdimõistetule soovitud mõju ei avaldanud. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – Aleksandr Barinov on olnud vangistuse jooksul hõivatud majandustöödega, ta õppis
4. klassis, ta on osalenud sotsiaalprogrammides ning õppinud riigikeelt. Kõik eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise elu muutmisel. Vaatamata eeltoodud pingutustele nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (süütamisvahendid, sõi töötamise ajal valveruumi juures koridoris õuna). Sealjuures ei saa kohus pidada niivõrd oluliseks, kui tõsised need rikkumised olid, sest vabaduses tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav jätkab vanglas õigusrikkumiste toimepanemist, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema teistsugune. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa pidada heaks. Aleksandr Barinovil on küll olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, kuid vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis aitaks vähendada isiku tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, Aleksandr Barinovil vabaduses ei ole. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamise põhjendatud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt oli Aleksandr Barinovil enne vangistust probleeme alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisega – kinnipeetav pani kuriteod toime kas alko- või narkojoobes. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on osalenud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis, kuid juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib isik taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku kasu saamiseks, et osta narkootikume. Eeltoodu alusel ning võttes arvesse ka asjaolu, et isik ei ole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud distsiplinaarrikkumisest hoiduda, asub kohus seisukohale, et Aleksandr Barinov i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Muuhulgas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et vangla hinnangul on üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78 %, millise näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrge riskiga. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Barinovi vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5 Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Jätta Viru Maakohtu
6. septembri
7. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Aleksandr Barinovi puhul kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78%.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 20.09.2017 kohtumäärus 1 -11-14170 jõustus
9. novembril
10. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 6