1-21-4600/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4600 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne M.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnikud Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikud Merilin Juhkam ja Anu Madissoon M.E isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 69 lg 6 alusel M.E-le Tartu Maakohtu 14.07.
2. a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 30.03.
3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 14.07.
5. a otsusega tunnistati M.E süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6-kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 65 lg-le 2, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 537 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M.E-d üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s,o osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 30.07.2021 ja üldkasuliku töö tegemise periood lõpeb 30.01.
7. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 14.10.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata M.E-le mõistetud vangistus täitmisele, sest M.E ei ilmunud 06.07., 07.
8. ja 20.09., ja 05.10.2022 kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele ega 05.09.2022 sotsiaalprogrammi tundi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
9. M.E kriminaalhooldus algas 30.07.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 02.09.
10. Sel kohtumisel selgitati M.E-le üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi ning üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas M.E oma allkirjaga. M.E-l on esinenud registreerimiskohustuse täitmisel vajakajäämisi. Ta ei ilmunud 06.07., 07.
11. ja 20.09 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning kui kriminaalhooldusametnik tegi 20.09.2022 kodukülastuse, polnud M.E-d oma elukohas. M.E ema sõnul pole ta poega näinud alates eelmisest nädalast ja poeg võib viibida Pärnus. Seejärel ei ilmunud M.E ka 05.10.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega 05.09.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviistreering“ viiendasse tundi. Kriminaalhooldusametnikul pole olnud võimalik M.E-lt käitumiskontrolli rikkumiste kohta selgitust küsida, sest ta pole kriminaalhooldusosakonda ilmunud. M.E järgis kohusetundlikult üldkasuliku töö ajakavasid ja kõik ajakavad on täidetud. Tal on tegemata 57 tundi üldkasulikku tööd. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb M.E-le mõistetud vangistus täitmisele pöörata. M.E jättis korduvalt kriminaalhooldusosakonda ilmumata ja rikkus sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Kuigi M.E-le anti võimalus kanda karistust vabaduses, näitab tema käitumine, et ta pole motiveeritud oma karistust sel viisil täitma.
13. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata M.E-le mõistetud vangistuse täitmisele. Kuigi M.E-le võiks põhimõtteliselt anda võimaluse teha üldkasulik töö lõpuni, nähtub M.E selgitustest, et ta rikkus katseaja nõudeid pikaajaline alkoholi tarvitamise ja kohustuste unarusse jätmise tõttu. Need pole aktsepteeritavad põhjused ja küsimus on M.E suhtumises. Juhul, kui M.E siiski asub ülejäänud üldkasulikku tööd tegema, teeb ta selle lõpuni. Juhendaja oli M.E tööga rahul, kuid M.E kadus lihtsalt ära.
14. M.E kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige. Ta ei ilmunud alates 05.09.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest 04.09.2022 õhtul hukkus lapsepõlvesõber õnnetuses ja M.E hakkas alkoholi tarvitama. Kuna joomine kestis pikalt, tekkis segadus. Kui poleks õnnetust olnud, oleks kõik olemata. M.E lahkus kohtu määratud elukohast, sest sõitis matustele ja jäigi Pärnusse. Pea oli laiali otsas ja ta ei teadnud, mida teha. M.E pole umbes 1 kuu alkoholi tarvitanud ega oska selgitada, miks ta pole kohtu määratud elukohta naasnud. M.E pole ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtnud, sest telefon kadus ära ja tal polnud ka julgust ühendust võtta. M.E on huvitatud üldkasuliku töö tegemisest, naaseb Võrru elama, teeb üldkasuliku töö ära ja osaleb sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht
15. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, 2 kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
16. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
17. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja M.E selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud M.E 06.07., 07.
18. ja 20.
19. ja 05.10.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Samuti märgitakse erakorralises ettekandes, et M.E ei ilmunud alates 05.09.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tundi. Ning 20.09.
20. a kodukülastuse lehelt nähtub, et kui kriminaalhooldusametnik tegi kohtu määratud elukohas (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kodukülastuse polnud M.E-d kohal, M.E ema sõnul pole ta poega näinud alates eelmisest nädalast ja poeg võib viibida Pärnus. Kohtuistungil kinnitas M.E , et erakorralises ettekandes märgitu on õige, ning selgitas, et ta ei ilmunud alates 05.09.2022 kriminaalhooldusosakonda, ei osalenud sotsiaalprogrammis ja lahkus kohtu määratud elukohast, sest 04.09.
21. a õhtul hukkus tema lapsepõlvesõber õnnetuses, M.E läks xxxx matusele ja hakkas alkoholi tarvitama. Alkoholi tarvitamine kestis pikalt, M.E telefon kadus ära ja hiljem ei julgenud ta kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta.
22. Kohtu hinnangul ei nähtu M.E selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseaja nõuete eiramist. Kuigi M.E selgitused on inimlikult mõistetavad, pole probleemide lahendamine alkoholiga aktsepteeritav ja alkoholi kuritarvitamine ei vabanda kohtuotsusega määratud tingimuste täitmata jätmist. Seega rikkus M.E nii KarS § 75 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kui ka KarS § 75 lg 2 p 8 alusel talle pandud kohustusi. Kuna M.E teadis, et ta peab elama kohtu määratud elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda ja osalema sotsiaalprogrammis, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
23. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on M.E viibinud kriminaalhooldusel ca 1 aasta ja 5 kuud ning kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. M.E täitis kuni 05.09.2022 (s.o 1 aasta ja 1 kuu jooksul) järjepidevalt peaaegu kõiki kriminaalhoolduse nõudeid (v.a 06.07.2022 kriminaalhooldusosakonda mitteilmumine), sh tegi nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. Seejärel ei ilmunud M.E alates
24. a septembri algusest kriminaalhooldusosakonda, katkestas sotsiaalprogrammis osalemise ja lahkus kohtu määratud elukohast. Samuti ei võtnud M.E ise kuni kohtuistungini 15.11.2022 (s.o veidi enam kui 2 kuu jooksul) kriminaalhooldusametnikuga ühendust ega tundnud huvi üldkasuliku töö tegemise vastu.
25. Kohtu hinnangul ei tingi eelnev siiski M.E-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. M.E kirjeldas kohtuistungil avameelselt katseaja nõuete rikkumise põhjuseid, vabandas ja lubas üldkasuliku töö ära teha. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik samuti, et M.E tegi üldkasulikku tööd hästi, kuid kadus lihtsalt ära. Arvestades, et M.E täitis kuni
26. a septembri alguseni korrektselt peaaegu kõiki katseaja tingimusi ja hakkas alkoholi tarvitama lähedase sõbra surma tõttu, ei anna M.E rikkumised alust arvata, et edasine kriminaalhooldus on perspektiivitu. Pidades silmas M.E äratuntavat motivatsiooni järelejäänud üldkasulik töö ära teha ja 3 sotsiaalprogramm läbida, tuleb talle selleks võimalus anda. Kriminaalhoolduse eesmärk ongi toetada süüdimõistetu toimetulekut vabaduses ja tugevdada tema kõikuvat motivatsiooni.
27. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et M.E jõuab alles jäänud üldkasuliku töö teha ära enne praeguse tähtaja lõppu (s.o enne 30.01.2023), kuid sotsiaalprogrammiga on võimalik alustada alles
28. a veebruarikuust. Kuna Pärnu Maakohtu 14.07.
29. a otsusega kohustati M.E-d muu hulgas osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, pikendab kohus KarS § 69 lg 6 alusel M.E üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 30.03.
30. Selle aja jooksul on M.E-l võimalik täita kõik süüdimõistva kohtuotsusega pandud kohustused. Samuti jääb üldkasuliku töö tähtaeg KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldise tähtaja piiridesse. (allkirjastatud digitaalselt) 4