KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-15877 Kohtuasi Tall

) § 533 lg 1 p-le

1. 5.
2. Maakohus määras 24.10.2025 kohtumäärusega ekspertiisi isiku viibimiskoha psühhiaatriakliinikule. Isiku viibimiskoha psühhiaatrikliinik edastas kohtule 28.10.2025 pealelõunal teate, et neil puudub ressurss ekspertiisi teha. Kohus määras 29.10.2025 kohtumäärusega ekspertiisi läbiviimise ülesandeks sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliinikule. PERH-i psühhiaatriakliinik keeldus 29.10.2025 ekspertiisi läbi viimast, kuivõrd neil pole kliinikus eksperte, kes viiksid läbi ekspertiise tsiviilkohtumenetluse raames alaealistele. Seejärgselt ei õnnestunud kohtul leida eksperti, kellel oleks võimalik enne 02.11.2025 saabumist ekspertiisi läbi viia. Kuivõrd

§ 537

lg 1 lubab kohtul põhimenetluse raames samas paragrahvis nimetatud eksperdiarvamusena arvestada ka isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust, siis leidis maakohus, et kohtule esitatud 24.09.2025 psühhiaatrite arvamus on antud juhul käsitletav eksperdiarvamusena

§ 537

lg 1 eelviimase lause tähenduses, mistõttu on käesolevat tsiviilasja võimalik lahendada. 5.

1. Maakohus leidis esitatud arvamuste, seisukohtade ja isikliku ärakuulamisega tuvastatu pinnalt, et isik võib praegusel ajal oma psüühilisest seisundist tulenevalt veel olla ohtlik endale ja ümbritsevale ning vajab seega jätkuvalt ravile jäämist, et ravi kinnistuks ja avaldaks püsivat mõju. Ärakuulamisel tuvastas kohus, et materjalides kirjeldatud asjaolud vastavad tõele. Isiku väiteid selle kohta, et tal ei olnud otsest soovi kõhnuda ja et see juhtus kuidagi kogemata, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks, arvestades kui suures alakaalus isik oli (ja siiani 3 2-25-15877 on) ning arvestades, et tegemist ei ole esimese korraga. Puudub kindlus, et isik jätkab oma kaalu kasvatamisega tervisliku tasemeni peale kontrollitud keskkonnast lahkumist, kuivõrd isikul puudub tegelik haiguskriitika. Kontrollitud haiglakeskkonna ravita jäämisel võib puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu jälle kahjustada eelkõige iseennast. Isik vajab psühhiaatrilise tahtest olenematu ravi jätkamist kontrollitud ravikeskkonnas, et mitte enam iseendale ohtlik olla. Seega tuleb puudutatud isik paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks täiendavalt kuni kuueks kuuks. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist liiga pika ajaga, kuivõrd arstid on sellist aega pidanud eelduslikult vajalikuks ning seadus lubab tegelikult paigutamist kohaldada kuni üks aasta, mistõttu on tegemist seaduses sätestatud maksimumist poole väiksema ajaga. Samuti jättis maakohus raviasutusele võimaluse lõpetada tahtevastane ravi ka varasemalt. Määruskaebus
2. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on maakohus paigutanud puudutatud isiku tahtest olenematule ravile ilma ekspertarvamuseta, mis on lubamatu. Oktoobri lõpu seisuga sisuliselt puudutatud isiku seisundi, ravi vajaduse ja eeldatava kestvuse kohta eraldi arsti arvamust asjas edastatud pole. Arsti seisukoht kajastub ainult avaldajale saadetud kirjas. Puudutatud isikule määratud esindaja möönab, et kuivõrd täidetud on kõik PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused on lahend puudutatud isiku huvides, kuid tegemist on siiski isiku mitme põhiõiguse riivega. Puudutatud isik on alaealine ja kinnisesse asutusse paigutamist pole võimalik kohaldada ilma vastava meditsiinilise põhistuseta. Eriti tuleb märkida taotletud kuue kuu pikkust tähtaega, mis on tavapärasest tahtest olenematu ravi kohaldamise praktikates erakordselt pikka aeg. Menetlusosaliste seisukohad
3. Avaldaja leiab, et vaidlustatud määrus vastab puudutatud isiku huvidele.
4. Lastehaigla LVTK jäi eelnevalt esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et puudutatud isik vajab korduvat paigutamist psühhiaatriahaiglasse. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Puudutatud isiku ema esitas 09.01.2026 seisukoha, mille järgi on puudutatud isik valmis jätkama ravi ning tegema seda ravimeeskonnaga koostöös ka edaspidi, ilma et selleks oleks vajalik kohtu poolt määratud sundmeede.
2. Ringkonnakohus palus 15.01.2026 lastehaiglal esitada psühhiaatrite kirjalik kinnitus selle kohta, et nad vaatasid puudutatud isiku isiklikult läbi, kui andsid 24.09.2025 ja 15.10.2025 arvamused isiku tahtest olenematu ravi vajaduse kohta, lisaks palus põhjendada taotletud tahtest olenematu ravi perioodi pikkust (kuni kuus kuud).
3. Lastehaigla LVTK juhataja vastas 20.01.2026, et lastepsühhiaater dr. EV tegi läbivaatuse 23.09.
4. Järgmisel päeval, 24.09.2025, tehtud taotluses tugines arst päev varem tehtud läbivaatusele, samal päeval kogutud vaatlusandmetele, ülevaadatud objektiivsetele terviseandmetele (kaal, pikkus, vereanalüüsid, EKG, vererõhk ja pulss), infole meditsiiniõelt, 4 2-25-15877 kliiniliselt psühholoogilt ja arst-resident dr. NKlt. Arst-resident dr. NK (juhendaja psühhiaater dr. II) tegi läbivaatuse 24.09.2025 ja 15.10.2025 ning need olid superiviseeritud tema juhendaja psühhiaatri dr. II poolt. Arst-resident dr. NK ei tööta alates 31.12.2025 lastehaiglas. Lisaks põhjendati 20.01.2026 vastuses taotletud raviperioodi vajalikku pikkust.
5. Lastehaigla LVTK esitas 22.01.2026 maakohtule taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks, kuna puudutatud isiku tervislik seisund on sedavõrd paranenud, et ta on võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima ning ta ei ohusta enam iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut ning ühtlasi saab aru ravi vajalikkusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

Määruskaebus rahuldatakse. 15. Kuigi määruskaebuse lahendamise ajaks on lastehaigla taotlenud maakohtult tahtest olenematu ravi lõpetamist, sest puudutatud isiku seisund on piisavalt paranenud, saab ringkonnakohus ka tagantjärgi anda hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele ja põhjendatusele.

§ 543

lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse. 16. Kohus menetleb

§ 533

lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st

1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
2. Avalduse esitas puudutatud isiku elukohajärgne linnavalitsus (PsAS § 13 lg 1 1), maakohus oli enne vaidlustatud määruse tegemist puudutatud isiku isiklikult ära kuulanud. Maakohus oli puudutatud isikule määranud riigi õigusabi korras esindaja (

§ 535lg 1).

18. Määruskaebuse kohaselt tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kohta ei ole koostatud eksperdiarvamust. Kolleegium nõustub sellega. 18.1.

§ 537

lg 1 sätestab, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta, on olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Ka Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse asutusse paigutamise korraline menetlus peab tagama, et asutusse ravile paigutatakse vaid need isikud, kelle puhul on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused ning nende eelduste (raske psüühikahäire, ohtlikkus, muu psühhiaatrilise abi ebapiisavus) kontrollimiseks tuleb kohtule 5 2-25-15877

§ 537

lg 1 kohaselt esitada üldjuhul psühhiaatri koostatud eksperdiarvamus (RKTKm 14.10.2020, 2-20-2050, p 14). Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt ja toimikust nähtuvalt määras maakohus puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Kuivõrd lastehaigla keeldus ekspertiisi tegemisest, tegi maakohus 29.10.2025 määrusega ekspertiisi läbiviimise ülesandeks PERH-i psühhiaatriakliinikule. PERH-i psühhiaatriakliinik teatas samal päeval, et kuna kliinikus ei ole eksperte, kes viiksid läbi ekspertiise tsiviilkohtumenetluse raames alaealistele, ei saa nad kohtumäärust täita. Järelikult ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajaks puudutatud isiku suhtes läbi viidud ekspertiisi ega koostatud

§ 537lg 1 esimeses lauses sätestatud eksperdiarvamust.

18.2.

§ 537

lg 1 viies lause teeb üldreeglist erandi ning võimaldab samas paragrahvis nimetatud eksperdiarvamusena arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Maakohus leidiski, et kohtule esitatud 24.09.2025 psühhiaatrite arvamus on antud juhul käsitatav eksperdiarvamusena

§ 537lg 1 eelviimase lause tähenduses.

18.2.1. Kui kohus arvestab eksperdiarvamusena psühhiaatri arvamust, tuleb kohtul

§ 537

lg 1 viienda lause kohaselt mh kontrollida, kas arvamuse andnud psühhiaater on isiku isiklikult läbi vaadanud.

§ 537

lg 1 viienda lause mõtteks on see, et enne isiku korralise menetluse raames kinnisesse asutusse tahtevastasele ravile paigutamist vaatab psühhiaater isiku üle ja annab hinnangu, kas tema kinnisesse asutusse tahtevastasele ravile paigutamine on endiselt vajalik või on senine ravi olnud tulemuslik (RKTKm 03.02.2020, 2-19-6222, p-d 15.1-15.2). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte ning

§ 5

lg 3, § 477 lg-te 5 ja 7 järgi on kohtul asjaolude selgitamise ning tõendite kogumise kohustus (vt ka RKTKm 19.12.2018, 2-18- 11917, p 21). 18.2.2. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud, kas 24.09.2025 arvamuse andnud psühhiaater oli isiku isiklikult läbi vaadanud. Kuivõrd avaldus puudutatud isiku tahtest olenematule ravile kuni kuueks kuuks paigutamiseks esitati 23.10.2025, ei olnud õiguspärane tugineda üksnes 24.09.2025 esitatud arvamusele, mis oli antud puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematule ravile paigutamise menetluse raames. Ka õiguskirjanduses on märgitud, et piisav ei ole isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitanud arsti arvamus (

III komm

§ 537lg 1 viienda lause tähenduses.

Kuivõrd välja oli selgitamata, kas arvamused andnud arstid olid puudutatud isiku isiklikult läbi vaadanud, tegi ringkonnakohus 15.01.2026 lastehaiglale sellekohase päringu. Lastehaigla LVTK juhataja lastepsühhiaater dr EV 20.01.2026 vastusest nähtub, et ta tegi läbivaatuse 23.09.2025, kuid 15.10.2025 taotluse esitamisel tegi läbivaatuse arst-resident dr NK. 15.10.2025 taotluse on esitanud ja allkirjastanud dr EV (dtl 57). Seetõttu järeldub 6 2-25-15877 20.01.2026 kirjast, et 15.10.2025 taotluse (milles sisaldub osaliselt ka puudutatud isiku seisundi kirjeldus) koostanud psühhiaater dr EV ei olnud puudutatud isikut ise arvamuse andmisele eelnevalt isiklikult läbi vaadanud. 18.3. Lisaks märgib kolleegium, et 15.10.2025 arvamus ei vasta eksperdiarvamusele sätestatud tingimustele.

§ 537

lg 1 esimese lause järgsele eksperdiarvamusele kehtib mh

§ 301

lg 1 teine lause, mille kohaselt peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, uuringute tulemusel tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. Korralises menetluses tehtud ekspertiisiaktis peavad olema esitatud selles sisalduvate järelduste põhjendused (vt RKTKm 03.02.2020, 2-19-6222, p 15.3). Ekspertiisi tegeva eksperdi ülesandeks on isiku diagnoosimine, temal esineva häire olemuse hindamine ning selle kirjeldamine, kuidas psüühikahäire konkreetse inimese käitumist mõjutab, mh isiku ohtlikkuse prognoos. Ekspert peab sedastama, kas isikul esineb ravitav haigus ja kui mitte, siis millisel eesmärgil tuleb talle siiski ravimeid manustada: nt agressiivsuse kontrollimiseks või isikul esinevate somaatiliste sümptomite leevendamiseks (RKTKm 19.12.2018, 2-1811917, p-d 19 ja 21). Eksperdil tuleb põhjendada, kuidas ta on arvamuses esitatud järeldusteni jõudnud, järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav. Eksperdiarvamusele esitatavad nõuded kehtivad vähemalt põhilises osas ka

§ 537

lg 1 viienda lause alusel koostatud psühhiaatri arvamusele (RKTKm 14.10.2020, 2-20-2050, p 17.2). Kolleegiumi hinnangul 15.10.2025 taotlus eelnimetatud tingimustele ei vasta. 15.10.2025 esitatud taotluses kirjeldatud asjaoludest puudub puudutatud isiku diagnoos, st milline raske psüühikahäire tal esineb, samuti puudub põhjendus, milles seisneb puudutatud isiku ohtlikkus. 18.4. Järelikult puudus vaidlustatud määruse tegemise ajal nii

§ 537

lg 1 esimeses lauses sätestatud eksperdiarvamus kui ka sama lõike viienda lause järgne eksperdiarvamusega võrdsustatud psühhiaatri arvamus. 18.

1. On mõistetav, et kuivõrd eksperdiarvamuse andmata jätmine ei sõltunud maakohtust, sest maakohus oli vastavad määrused aegsasti teinud ning puudutatud isiku seisund oli arstide antud arvamuste kohaselt ekstreemse alakaalu tõttu kriitiline, oli nähtavasti maakohtu hinnangul puudutatud isiku haiglasse paigutamine tema huvides. Käesolevas asjas esitatud arstide arvamuste kohaselt olid täidetud kõik PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ning 20.01.2026 kohtunõude vastuses kirjutatud põhjendused on veenvad. Siiski on seaduses sätestatud kinnisesse asutusse paigutatava isiku kaitseks menetluslikud tagatised, mille rakendamisest ei saa isiku kahjuks loobuda. Kuna isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses otsustab kohus isikult vabaduse võtmise, on oluline, et isikule oleksid tagatud kõik õigused, mis seadusandja on ette näinud, sh tuleb otsustus teha informatsiooni põhjal, mille on eksperdiarvamuses andnud sõltumatu, objektiivne ja erapooletu ekspert. Kuivõrd praegusel juhul eksperdiarvamus või sellega võrdsustatav psühhiaatri arvamus puudus, on puudutatud isiku paigutamine tahtest olenematule ravile ilma psüühikahäiret kinnitava meditsiiniline ekspertiisita menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mille tõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Puudutatud isiku suhtes on 22.01.2026 teatise kohaselt käesolevaks ajaks tahtest olenematu ravi vajadus ka ära langenud.
2. Lisaks sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi eksperdiarvamusse puutuvalt, on maakohus oluliselt rikkunud ka põhjendamiskohustust, kuivõrd vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu maakohtu tuvastatud asjaolud, sh kas ja milline raske psüühikahäire puudutatud isikul esineb. Maakohus on algselt märkinud, et puudutatud isik võib praegusel ajal oma psüühilisest seisundist tulenevalt veel olla ohtlik endale ja ümbritsevale, kuid hiljem 7 2-25-15877 on leidnud, et puudutatud isik on eelkõige ohtlik iseendale. Iseendale ohtlikkust ei ole maakohus lähemalt põhjendanud.

§ 536

lg 2 p 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama mh isikuga koos elavate pereliikmete arvamuse.

§ 536

lg 22 sätestab, et isiku enda ja teiste isikute ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada. Maakohus ei ole vaidlustatud määrusest nähtuvalt kuulanud ära puudutatud isiku ema ega ole põhjendanud tema ära kuulamata jätmist. Puudutatud isiku ema esitas enda seisukoha alles ringkonnakohtule. 20.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Maakohtu määrusest puudub menetluskulude jaotus, kuigi tegemist on lõpplahendiga. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

21.

§ 543lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 8