Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-127735 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võlgnevu

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 02.01.2023 sõiduautot reg.märgiga XXX Ühisteenused ASi poolt parkimist opereeritavas L. Puusepa 8, Tartu, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõudis leppetrahvi 28 eurot. Parkla kuulub parkimistsooni YT76, kus on lubatud parkida 15 minutit parkimiskellaga tasuta või parkimistasu makstes. Kostja parkimiskell näitas parkimise algusaega 11:00, kuigi parkimistrahv vormistati kell 10:51, st pakkimise algusajast oli möödunud üle 15 minuti. Samuti oli tasumata parkimistasu. Parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega. Parkija kohustus on tagada, et parkimise algusaeg oleks üheselt mõistetav ja kontrollitav. Kui parkimiskella näit ei võimalda tasuta parkimisaja järgimist kontrollida, lasub sellise parkimiskella kasutamisest tulenev risk parkimiskella kasutajal. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 28 eurot, viivised perioodi 17.01.2023 - 03.02.2026 eest 9,73 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt alates 04.02.2026 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei rikkunud Ühisteenused AS parkimiskorralduse nõudeid. Ühisteenused AS parkimistingimuste punkt 4 on tühine, kuna parkimistingimuste rikkumise eest peaks vastutama isik, kes kasutas autot ehk tüüptingimuste kasutaja. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid meeldetuletuse saatmist ja kättesaamist kostja poolt. Hageja on jätnud tõendamata, et ta on leppetrahvi nõude esitanud. Kostja sõidukis kasutati elektroonilist parkimiskella PARK LITE, mille tööpõhimõte on tootja kasutusjuhendis selgelt kirjeldatud. näita PARK LITE parkimise tegelikku algusaega, vaid ümardab selle alati järgmise täis- või pooltunni peale. Tegemist on seadme konstruktsioonilise ja nõuetele vastava omadusega, mitte kasutaja eksimusega. Leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahv 28 eurot on ebamõistlikult suur. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Arvestades hagi hinda 100, 69 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-21-75-10 p 14). Parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise 2 parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 3-2-1-77-16 p 18).

1. Vaidlust ei ole selles, et hagis toodud sõiduk reg.märgiga XXX oli 02.01.2023 pargitud Ühisteenused ASi poolt opereeritavas L. Puusepa 8, Tartu parklas. Kohus ei nõustu kostja väitega, et parkimistingimuste p 4 on tühine VÕS § 42 lg 3 p 7 alusel, kuna parkimistingimuste rikkumise eest peaks vastutama isik, kes kasutas autot ehk tüüptingimuste kasutaja. Riigikohus on selgitanud, et parkimiskoha üürilepingu (parkimisleping) p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 4 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Parkimistingimuste p 4 ei ole tühine tüüptingimus. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja (RKTKo 3-2-1-3-16 p 11).
2. Kostja vastuväite kohaselt on möödunud mõistlik aeg leppetrahvi esitamiseks. VÕS § 159 lg 2 sätestatud leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele (RKTKo 3-2-1-142-11 p 16). Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja rikkumised toimusid 2023 aastal ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.11.
3. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg möödunud. Kostja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning palub seda vähendada. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Kohtu hinnangul ei ületa leppetrahvinõue keskmiselt nõutavat leppetrahvide suurust ning pigem jääb sellele alla ja see ei ole ebamõistlikult suur ning selle vähendamiseks alust ei ole.
4. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud kokku 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu ei ole põhjendatud. Asjaolu, et VÕS § 113² lg 1 p 1 anna õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, ei tähenda seda, et kulud ei peaks olema põhjendatud ja tõendatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on võlateatised kostjale üldse edastanud ja kostja on need kätte saanud, ehkki sellise lepinguga seotud teate eesmärk on võlgnikule meelde tuletada tema kohustust ja anda aega võlgnevuse tasumiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mi9s puudutab kostja elektroonilist parkimiskella PARK LITE. Kostja sellekohased väited on põhjendamatud. Kostjal pole mingit takistust kasutada harilikku parkimiskella, mis fikseerib parkimise alustamise aja korrektselt, ümardamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda (tasutud riigilõiv 100 eurot) ja ülejäänud poolte menetluskulud poolte enda kanda. 3 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4