KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Aleksandr Kondrašov ja Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number

§ 440lg 1) ning märkis, et kostja II poolt õigeks võetud nõuded ei puuduta kostjat I.

Juhindudes

§ 468

lg 1 p 1 tunnistas maakohus õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.2. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - EAHLÜ on teinud kostjale I kaheksa ülekannet kokku 355 000 eurot selgitusega „Laenuleping nr. 1919 Rent23.10.19“; - hageja esitatud laenulepingus on märgitud sama number ja sama kuupäev; - 27.05.2020 ja 29.12.2020 on kostja I teinud EAHLÜ-le tagasimakseid, viidates maksekorralduste selgitustes samuti laenulepingule 1919.Rent; - MS oli maksete tegemise ajal nii EAHLÜ kui kostja I juhatuse liige; - kostja I vastu esitatud rahalised nõuded on lepingudokumentidele vastavana kajastatud kostja I raamatupidamisdokumentides; - hageja väidetud laenulepingu tingimused kajastuvad MS poolt allkirjastatud EAHLÜ juhatuse 21.10.2019 otsuses; 6

§-st 367). 4.7. Hageja nõue 01.12.2020 sõlmitud kohustuste ülevõtmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks jäi kui tingimuslik

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 7

§ 162

lg 1, § 165 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel hageja menetluskulud 9/10 ulatuses kostja I kanda ja 1/10 ulatuses kostja II kanda ja määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 6176,10 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis maakohus kostjalt I EAHLÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 5558,49 eurot ja kostjalt II 617,61 eurot. Hageja taotlusel märkis maakohus

§ 177

lg 4 alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus

1. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt I EAHLÜ kasuks välja põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja menetluskulud ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5.
2. Maakohus hindas vääralt kostja I võltsituse vastuväidet ning rikkus tõendite kogumise ja hindamise reegleid. Kostja I vaidlustas hageja esitatud laenulepingu nr 1919.Rent ja selle lisade autentsuse

§ 277lg 1 alusel.

Kostja tõi oma 03.04.2025 seisukohas välja konkreetsed ja silmaga nähtavad visuaalsed erinevused väidetavalt MS allkirjades erinevatel dokumentidel. Dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks piisab isiku väitest, et tema nimel on alla kirjutanud keegi teine, kuna allkirja ehtsuse hindamine nõuab eriteadmisi. Seega oli kostja I vastuväide piisavalt põhistatud. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja I taotlused kuulata üle tunnistajana MS ja/või määrata dokumentide tehniline ekspertiis. Sellega rikkus kohus oluliselt kostja I õigust tõendada oma väiteid. 5.

1. Maakohus rajas otsuse kaudsetele tõenditele (pangaülekanded, raamatupidamiskanded, saldoteatis), jättes tähelepanuta asjaolu, et alusdokument ehk kirjalik leping on autentsuse osas vaidlustatud. Maakohus viitas pangaülekannetele, mille selgituses on märgitud lepingu number. Nimetatu ei tõenda, et pooled leppisid kokku just hageja esitatud kirjalikus dokumendis sisalduvates tingimustes (nt tähtaegades või intressimääras). Need ülekanded võiksid sama hästi viidata ka näiteks suulisele või tähtajatule laenule. Ühelt poolt väitis maakohus oma 12.05.2025 määruses, et oluline pole allkirja ehtsus, vaid tegelikud tehingutingimused, kuid samas tuletas maakohus need tingimused dokumentidest, mille autentsuse kontrollimisest keeldus. Maakohus tugines ka saldoteatisele ja juhatuse otsusele, mille autentsuse kostja I samuti vaidlustas. Asjaolu, et kostja I ei vaidlustanud raamatupidamiskannete vastavust lepingudokumentidele, ei saa lugeda lepingu tingimuste omaksvõtuks olukorras, kui kogu kirjaliku lepingu olemasolu on seatud kahtluse alla ning hagile ning hagi aluseks olevatele asjaoludele on terviklikult vastu vaieldud. 5.
2. Laenuleping on tühine vastuolu tõttu HLÜS § 28 imperatiivsete normidega. Maakohus kvalifitseeris kostja argumendi "küüniliseks", mis on hinnanguline, mitte õiguslik põhjendus. HLÜS § 28 piirangute (sh laenamine seotud isikutele, laenulimiidid) eesmärk on kaitsta hoiulaenuühistu, selle liikmete ja võlausaldajate huve, välistades kontrollimata ja riskantseid 8

§ 657lg 1 p 1).

Kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 4.2 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

1. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus hindas vääralt kostja I võltsituse vastuväidet ning rikkus tõendite kogumise reegleid. 9.
2. Dokumendi ehtsuse vaidlustamisel tuleb seda väitval poolel võltsitust põhistada (

§ 277lg 1).

Kostja I ei väitnud, et MS ei kirjutanud dokumentidele alla. Kostja I selgitas menetluses, et tema nimel dokumendid allkirjastanud isik MS ei mäleta, kas ta dokumendid allkirjastas (maakohtu eelistungi protokoll, dtl 634, ajamärge 00:10:32). Kostja I põhistas võltsituse vastuväidet ka asjaoluga, et hageja sai dokumendid kolmandalt isikult (siinsel juhul Politsei- ja piirivalveametilt). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I ei ole sellega dokumentide võltsitust nõuetekohaselt põhistanud. 9.2. Dokumendi võltsitust võib põhistada ka dokumentide võrdlemise teel (

§ 277lg 2).

Ka seda ei ole kostja I teinud. Kostja I on võrrelnud erinevaid MS allkirju ja leidnud, et need on erinevad. Isiku allkirjad ei pea olema visuaalselt identsed. Nende visuaalne erinevus võib sõltuda mitmetest asjaoludest, nt allkirja andmisest istudes või seistes. Seega üksnes visuaalne erinevus allkirjades ei saa olla põhjus ekspertiisi määramiseks. 9.3. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et allkirja ehtsuse hindamine nõuab eriteadmisi. Kostja I esitas menetluses käekirja ekspertiisi taotluse, kuid kohus jättis selle põhjendatult rahuldamata. Ekspertiisi määramiseks ei olnud alust, kuna kostja I oli eelnevalt selgitanud, et MS ei mäleta, kas ta on andnud dokumentidele allkirjad. Mingeid muid põhistusi või tõendeid kostja I dokumendi võltsituse kohta ei esitanud. Samal põhjusel ei olnud vajalik MS tunnistajana ülekuulamine. 9

§ 656lg 2, vt RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961/41, p 12).

1. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu järeldused on vastuolulised ja rajatud kaudsetele tõenditele. 10.
2. Maakohus hindas hageja väidete tõendatust mitte üksnes kostja I poolt võltsituks peetud dokumentide, vaid kogumis kõigi tõendite alusel. Kuna maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja I eelpool käsitletud taotlused, ei ole võimalik maakohtule ette heita seda, et ta vaidlustatud lepingudokumente kui tõendeid hindas ja nende alusel hagi asjaolude tõendatuse kohta järeldused tegi. 10.
3. Seadus ei tee otsest vahet otsestel ega kaudsetel tõenditel. Tõend peab vastama

§ 229

lg-s 1 sätestatule, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 51). Nimetatud nõuetele hageja tõendid vastavad. 10.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas esitatud tõendid tõendavad hageja väiteid laenu andmise ja tagasimaksmise, samuti muude laenulepingu tingimuste kohta. Kostja I ei esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et tehingud sõlmiti teistsugustel tingimustel. Kostja väited, et ülekanded võiksid sama hästi viidata suulisele või tähtajatule laenule, on hüpoteetilised ja neid ei ole võimalik kontrollida. Seetõttu ei pidanud maakohus kontrollima, kas tegemist võib olla tähtajatu laenulepinguga või alusetu rikastumise olukorraga. Samuti puudus vajadus vastata kostja I aegumise vastuväitele.
2. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et laenuleping on tühine vastuolu tõttu HLÜS § 28 imperatiivsete normidega. 11.
3. Kostja I tugines 23.10.2019 laenulepingu nr 1919.Rent ja selle lisade tühisusele 03.04.2025 menetlusdokumendi p-s 4 (dtl 648). Kostja viitas asjaolule, et HLÜS kohaselt on keelatud anda laenu mh oma liikmest juhatuse liikmele, hüpoteegiga tagamata laene võib anda välja tähtajaga kuni 5 aastat ja ühele HLÜ liikmele antud laenude kogusumma ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20% HLÜ omakapitalist. Nimetatud keelud ja piirangud sisalduvad HLÜS § 28 lg-tes 7–
4. HLÜS ei sisalda sätet, mille kohaselt oleks sellist keeldu või piiranguid rikkuvad tehingud tühised. Seega tuleb hinnata, kas nende normide eesmärgiks on tuua kaasa tehingute tühisus. 11.
5. Maakohus on viidanud otsuse p-s 20 hageja 21.04.2025 menetlusdokumendi p-s 3.2 toodud seisukohtadele ja nõustunud nendega. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks maakohus otsuses selle arusaadavuse tagamiseks kajastama hageja seisukohti. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. 11.2.
6. Hageja märgib esmalt õigesti, et kostja I ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldavad tuvastada, kas rikuti HLÜS § 28 lg 7–9 sätestatud keelde, kuna: 10

§ 171lg 1).

13. Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suuruse (

§ 174lg 1).

13.

1. Hageja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 8h 11min tunnihinnaga 186 eurot (käibemaksuga), kokku 1522,10 euro ulatuses. Hageja on kinnitanud, et EAHL (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane. 13.
2. Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 6h 51min, ettevalmistus istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine 1h 20min. 13.
3. Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. 13.
4. Kostja I vaidles vastu menetluskulude toimingutele ja kirjetele, mis ei ole vastavuses kohtutoimikus nähtuvaga ja palus kohtul kontrollida vastaspoole esindaja tunnitasu määra. Konkreetseid vastuväiteid üksikute toimingute lõikes kostja I hageja menetluskulude taotlusele ei esitanud. 13.
5. Arvestades hageja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vajadust valmistuda kohtuistungiks ja koostada menetluskulude nimekiri, on hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja hageja õiguste kaitseks vajalikud. Neile kulunud aeg 8h 11min mõistlik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 186 eurot (sisaldab käibemaksu) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses 1522,10 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõistab selle kostjalt välja EAHLÜ kasuks (

§ 175lg 1 ja Panrks

S § 54 1 lg 1 alusel). 13.6. Hageja

§ 177lg 4 kohase taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva 11

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 12