← Eesti

2-21-18152/90

Obsah (7)§ 115§ 103§ 127§ 492§ 101§ 82§ 113

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht 2-21-18152 27.02.2026. Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus H.F vastu võlgnevuse

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Avalduse kohaselt toimus 24.09.2021 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr XX magamistoa sein, aknaümbrus ja pinglagi. Kahju põhjuseks oli korteriühistu valitseja sõnul puudutatud isikule kuuluvas korteris nr XX vannitoas isetehtud külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja veekahju likvideerimiseks 1091,00 eurot. Avaldaja esitas 20.10.2021 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude rahvastikuregistris märgitud aadressile ning andis hüvitise tasumiseks aega kuni 03.11.

  1. Puudutatud isik nõuet ei täitnud. Kuupäevade erinevusel kahjuteate esitamise ja puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud veeavarii vahel ei ole tähtsust. Inimesed võivad kuupäevades eksida. Puudutatud isik ei eita, et 22.09.2021 toimus tema korteris veeavarii. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
  2. Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kahjuteate järgi tekkis korteris nr XX veekahju 24.09.
  3. Korteris nr XX tuvastati veekahju, mille põhjuseks oli veeleke puudutatud isikule kuuluvast korterist nr XX, kaks päeva varem ehk 22.09.
  4. Avaldaja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et veekahju põhjuseks korteris nr XX oli just veeavarii puudutatud isiku korteris. Korter nr XX ei asu vahetult korteri nr XX all. Puudutatud isik võttis tema korteris toimunud veelekke tagajärjel ühendust kõigi korteriomandite omanikega, mida võidi kahjustada. Korteri nr XX omanik ei pöördunud kahju hüvitamiseks puudutatud isiku poole. Puudutatud isikut ega korteriühistust ei kutsutud korterit nr XX üle vaatama. Avaldaja ei edastanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõuet kohtuväliselt. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus rahuldab avaldaja avalduse.
  6. Avaldaja leiab, et puudutatud isik rikkus eriomandi eseme korrashoiukohustust, mille tõttu tekkis avaldajale kahju. Avaldaja nõuab puudutatud isikult teisele korteriomanikule hüvitatud asja parandamise kulusid 1091 eurot.
  7. Kahjustatud korteriomandi omanikul või tema asemel kindlustusandjal on õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest või korteriomandite kaasomandi esemest, teine korteriomanik on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus, et sisustada korteriomaniku kohustus ning teha kindlaks rikkumine (

§ 127lg 4) (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21- 2

(5)2-21-18152 11325, p 12; 30.03.2023, 2-19-9500, p 13 RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21). 6. Puudutatud isikule kuulub XXX korter nr XX (avalduse lisa 9, dtl 164). Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX korteri nr XX (avalduse lisa 2). Avaldaja hüvitas korteri nr 37 omanikule 1091 eurot veekahju likvideerimiseks (avalduse lisa 8). Avaldajale kui kahju kannatanud korteriomanikule kahju hüvitanud kindlustusandjale on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu hüvitatud kahju ulatuses.

  1. Kohus loeb puudutatud isiku omaksvõtu ja korteriühistu valitseja vastuse (avalduse lisa 5 – tõlge dtl 3) alusel tõendatuks, et 22.09.2021 toimus XXX korteris nr XX veeleke. Kohtu hinnangul tõendavad avaldusele lisatud kahjuteade (avalduse lisa 4), ülevaatuse akt (avalduse lisa 6) ja pildid kahjustatud korterist (dtl 24–68), et veelekke tulemusel said kahjustada korter nr XX magamistoa seinad, aknaümbrus ja pinglagi. Kohtu hinnangul ei lükka eelnevat ümber puudutatud isiku väited, et korterid nr XX ja XX ei asu teineteise all, kahju kannatanud korteriomanik teatas kahjust alles 24.09.2021, kahju kannatanud korteriomanik ei pöördunud puudutatud isiku poole kahju hüvitamiseks ning puudutatud isikul ja korteriühistul ei võimaldatud kahjustatud korterit üle vaadata. Puudutatud isik on tunnistanud, et 22.09.2021 toimus tema korteris veeleke ning kahjustada said mitmed korterid allkorrusel, kellega ta leppis kahju hüvitamises kokku. Toimumiskuupäevas on vaid mõnepäevane eksimus. Kahju ei pruukinud kohe ilmneda või kahjustatud korteris viibivad isikud kahju märgata. Samuti võib vesi paneelide vahel valguda teatud aja jooksul. Kahjust teatamise ja veelekke toimumise vahel on vaid mõnepäevane erinevus. Kahju kannatanud isiku korteris oli piltide järgi tehtud hiljuti remont, mistõttu puudub põhjus arvata, et tegemist oleks mingil muul ajal tekkinud kahjustustega. Puuduvad andmed samas trepikojas toimunud muude veeavariide kohta.
  2. Korteriühistu valitseja AS MEKE Sillamäe kinnituse järgi põhjustas kahju isetehtud külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine vannitoas (avalduse lisa 5, tõlge dtl 3). Kohtule ei ole esitanud muid tõendeid kahju põhjuse kohta. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et veelekke põhjustas külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine vannitoas. Kohtu hinnangul on tegemist eriomandi piires asuva eriomandi osaga: tegemist on tehnosüsteemi osaga, mis teenib üht korterit ning on eemaldatav kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (vt korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 4 lg 1). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis osutaks, et külmaveetoru umbsulgur kuuluks korteriomandite kaasomandi esemesse. Kohus lähtub seega sellest, et korteris nr XX purunes eriomandi osa.
  3. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiukohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus, alalhoiukohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus kaasomandi esemest ja tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. See tähendab, et 3

(5)2-21-18152 rikkumine toimus asjaolu tõttu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 17.1; 08.05.2024, 2-19-1488, p 15; 30.03.2023, 2-19-9500, pd 13 ja 14; 09.03.2022, 2-199543, p-d 17 ja 18; RKTKo 19.03.2021, 2 18 13649, p- d 13, 16, 21; 11.12.2013, 3-2-1-12913, p-d 22, 49).
  1. Kuna praegusel juhul lähtus veeleke eriomandi piirest ja veelekke tagajärjel tekkis teisele korteriomanikule kahju, võib eeldada, et puudutatud isik on oma kohustust rikkunud. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav(vt ka TlnRnKm 13.08.2024, 2-21-7730, p-d 8.1–8.2). Puudutatud isik ei ole toonud välja asjaolusid, mis osutaks, et ta ei oleks saanud kahju ära hoida.
  2. Avaldaja leppis kahjustatud korteri omanikuga kokku kahju hüvitamises 1091,00 eurot (avalduse lisa 8). Avaldaja saatis puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile 20.10.2021 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 03.11.2021 (avalduse lisa 10). Puudutatud isik pole kahju hüvitanud.
  3. Kohus leiab, et kahju ja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Kohus luges tõendatuks, et 22.09.2021 oli korteris nr XX veeleke, mille tõttu said kahjustada korteri nr XX magamistoa seinad, aknaümbrus ja pinglagi. Avaldajale tekkis kahju, sest ta hüvitas kahjustatud korteri omanikule 1091,00 eurot. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust rikkunud ja täitnud eriomandi korrashoiukohustust, ei oleks kahju tekkinud. Seega on kahju rikkumisega põhjuslikus seoses.
  4. Kohus loeb avaldaja seletuste ja maksekorraldusega tõendatuks kahju suuruse 1091,00 eurot. Nõutav kahjuhüvitis on

§ 127

lg-t 1 arvestades eesmärgipärane, kuivõrd hüvitisega asetatakse isik võimalikult lähedale olukorrale, kui kahju poleks tekkinud. Remonditöödega asetati kahjustatud korteriomanik samaväärsesse olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Arvestades kahju ulatust, on hüvitis mõistlik ja vajalik. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju oleks saanud kõrvaldada soodsamalt.

  1. Eelnevat arvestades on avaldaja põhinõue 1091,00 euro hüvitamiseks põhjendatud.
  2. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 04.11.2021–18.11.2021 ja alates 19.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt.
  3. Viivise nõue on põhjendatud. Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1).

Rahaline kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldaja võib nõuda selle täitmist (

§ 82lg 7).

Avaldaja esitas kohtuväliselt puudutatud isikule 20.10.2021 nõude kahju hüvitamiseks, mille palus tasuda hiljemalt 03.11.2021. Avaldaja sõnul edastas ta avalduse puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile. Puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud. Puudutatud isikul oli piisavalt aega nõude täitmiseks. Kohtu hinnangul on

§ 82lg 3 mõistes tegemist mõistlikult vajaliku ajaga kohustuse täitmiseks.

Puudutatud isik nõuet ei tasunud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 04.11.2021. Viivisearvestus on kooskõlas

§ 113lg 2 teises lauses sätestatuga.

Viivis ajavahemiku 04.11.2021 kuni lahendi tegemiseni on viivisekalkulaatori järgi 492,70 eurot. 17. Kohus mõistab puudutatud isikult TsMS § 367 arvestades välja ka viivise alates 28.02.2026

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1091,00 euro täitmiseni. 4

(5)2-21-18152
  1. Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1091,00 eurot (põhinõue), ajavahemiku 04.11.2021–27.02.2026 eest viivise 492,70 eurot ja viivise alates 28.02.2026 kuni põhinõude (1091,00 eurot) täitmiseni.
  2. Kuna kohus rahuldab avalduse, siis on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
  3. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1036 eurot. Menetluskulude nimekirja (dtl 356) järgi osutas lepinguline esindaja õigusabi 421 minutit, s.o 7 tundi ja 1 minut, tunnihinnaga 120 eurot toimingute eest aastatel 2021–2024 ja 150 eurot toimingute eest aastatel 2025–
  4. Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. See on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajat on esindanud TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav esindaja. Õigusabikulud hõlmasid avalduse koostamist, sh analüüsi, tõendite kogumist ja kohtule esitamist, puudutatud isiku vastuse kohta arvamuse esitamist, menetluses tehtud kohtulahenditega tutvumist, istungiks ettevalmistamist ja istungil osalemist, samuti sõidukulu istungile Narva kohtumajja. Kohus peab tehtud toiminguid vajalikeks ning nende tegemisele kulunud aega põhjendatuks. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja tunnihind kohtupraktika seisukohti arvestades siiski põhjendamatult kõrge (vt TlnRnKm 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks keskmiselt 100 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on järelikult kokku 701,67 eurot (421 : 60 x 100 = 701,67). Taotletav sõidukulude hüvitis 136 eurot on kooskõlas justiitsministri 26.07.
  5. a määruse nr 16 § 17 lg-tega 1 ja 2 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Hüvitatavad menetluskulud on seega kokku 887,67 eurot (50 + 701,67 + 136 = 887,67). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane menetluskulud välja koos käibemaksuga. (TsMS § 174 lg 10). Seega mõistab kohus
  6. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.