Obsah (4)

§ 110§ 251§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-573 Määruse kuupäev 2. märts 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses padja vahetamiseks kohustamis

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas
2. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat vahetama taotleja padja, mis on tema jaoks liiga väike ja tekitab tervisehädasid. Taotluse järgi pöördus taotleja
3. märtsil 2026 suuliselt vastavasisulise tahteavaldusega vanglaametnike poole, kuid ei saavutanud soovitud tulemust. Taotleja viitab Tartu Vangla kodukorrale, mille järgi on kinnipeetaval õigus taotleda padja vahetust ja ta on seda ka teinud.
4. Tartu Vangla esitas
5. märtsil 2026 vastuseks kohtunõudele taotleja
6. märtsil 2026 vanglale esitatud kirjaliku vaide seoses padja vahetamata jätmisega, mis on vangla menetluses. KOHTU SEISUKOHT
7. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja ei ole selgesõnaliselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitanud, kuid sellekohane tahe on mõistetav taotluse sisu ja selle lahendamise kiireloomulisust aluseks võttes. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, siis arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust, menetlusökonoomia põhimõtet 3-26-573 ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus on kaudselt seotud ka taotleja terviseseisundi tagamisega, siis vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumise kohustusest ilma tema majanduslikku seisu detailselt hindamata. 4. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras

§ 251

lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla kohustamist vahetada välja tema padi.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla

1. märtsil 2026 esitatud vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja on vanglale vastavasisulise vaide esitanud. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle.
2. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib hilisema lõpplahendiga osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
5. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse ette ära otsustamine, sest esialgse õiguskaitse korras soovitud eseme (padi) väljastamiseks kohustamisega saavutaks taotleja oma eesmärgi ning põhivaidlus muutuks ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu
6. septembri
7. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Taolist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei esine.
8. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud, sest taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust kindla kõrgusega või täitematerjaliga padjale. Taotlejal on võimalik mõnevõrra ka padja asendi muutmisega selle kõrgust mõjutada ning seeläbi vähendada väidetavate negatiivsete tagajärgede esinemist. Taotleja on seostanud praegu kasutada oleva padja suuruse ebakohasust ilmnenud terviserikkega, kuid taotluses esile toodud põhjuslikus seoses on põhjust kahelda. Pole eluliselt usutav, et väidetavalt ebasobiva kõrgusega padja kasutamise iseseisvaks tagajärjeks saaks olla oksendamine. Asjaolu, et taotleja sellist tagajärge tõenäoliseks peab, ei tähenda, et teda ähvardaks tagajärg, mille kõrvaldamine oleks põhiasjas tehtava hilisema lahendaga võimatu või ebamõistlikult raske. Taotleja ei ole taotluses ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus koheselt vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras teise padja saamiseks. Lisaks ei ole taotlusest võimalik ka aru saada, millist patja peab taotleja üldse endale sobivaks. Tõele vastab taotleja viide sellele, et Tartu Vangla kodukorra järgi on kinnipeetaval õigus taotleda padja või muu voodivarustuse vahetamist, kuid padja vahetamine eeldab ka põhjendatud vajaduse esinemist, mida taotluses esitatud asjaolud otseselt ei kinnita. Seega ei ähvarda kohtu hinnangul taotlejat selliseid tagajärjed, mida ei oleks võimalik lahendada hilisema vaidluse käigus. 2 3-26-573
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3