) § 432 sisust, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 4 alusel leppisid pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Hageja esindaja tasus riigilõivu 100 eurot, millest 17,5 eurot taotles
lg 2 p 1 alusel tagasi, paludes tagastatava summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arvelduskontole nr xxx (LHV Pank), märkides viitenumbriks 7178391 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-26-100377, riigilõivu osaline 2 tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1. välja toodud võlgnevuses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 9.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale tasutud riigilõivu katteks 82,50 eurot ning hüvitama kompromissi p-s 1.1. makse sisse arvestatud käesoleva menetlusega kõik seotud õigusabikulud. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 11. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ning hagi esitamisel 06.02.2026 täiendavalt riigilõivu 35 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arvelduskontole nr xxx (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-26-100377, riigilõivu osaline tagastamine“. 12.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.