← Eesti

2-23-9790/71

Obsah (5)§ 127§ 1037§ 4§ 3§ 1027

2-23-9790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 14. mai 2025 Tsiviilasja number 2-23-9790 Tsiviilasi E. R. hagi I. J. vastu omandi k

§ 127

lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslikku seost tõendab hageja asjaoluga, et oli sunnitud kostja kinnistult lahkuma oma hagis näidatud asjad maha jättes ning hageja tagastas esemetest ainult osa. Tagastamata esemete hageja valduses olemise tõendamist on hageja kirjeldanud ülalpool. Kui kostja hagejale kuulvaid esemeid üle ei anna, on nende esemete harilik väärtus hagejale tekitatud kahju suuruseks.

  1. Hageja on esitanud hagis vaidlusalusete esemete kirjeldused, samuti on hageja esitanud kohtule enamuse vaidlusaluste esemete fotod. Esemed asusid fotode tegemise ajal kostja kinnistul, mida tõendab asjaolu, et kostja ise kinnitas, et fotodel on tema kinnistu. Seega on tõendatud, et fotodel näidatud esemed on kostja valduses. Juhul, kui kostja keeldub vaidlusaluseid esemeid jätkuvalt tagastamast, nõuab hageja alternatiivnõudena nende esemete maksumuse, tekitatud kahju, hüvitamist. Juhul, kui kostja mitte ühtegi haginõudes näidatud eset täiendavalt hagejale tagastama nõus ei ole, jääb hageja alternatiivnõude juurde tekitatud kahju hüvitamiseks, esemete väärtuse hüvitamiseks.
  2. Alternatiivnõude rahaliseks suuruseks on tagastamata hagejale kuuluvate esemete turuväärtus. Riigikohtu seisukohast kuulub lähtuvalt kohaldamisele

§ 1037

lg 3, mille esimese lause kohaselt hinnatakse eseme harilikku väärtust rikkumise aja seisuga, seega ajaga, mil hageja esemed kostja valdusesse jäid, juuni

  1. Hagi alternatiivnõudes toodud tekitatud kahju hüvitamise nõudes on tagastamata esemete maksumuse aluseks on nende ostuhind kuna hagejal ei olnud võimalik teada saada esemete tegeliku turuväärtust 2023 juunis (kahju tekkimise aeg). Seega ei saa hageja tõendada kostja valduses olevate hagejale kuuluvate esemete harilikku väärtust juunis
  2. Hageja on tõendanud kostja ebaseaduslikus valduses olevate esemete väärtuse nende soetamise ajal ostudokumentidega. Valdavas enamuses esemed on sellised, millede turuväärtus kahaneb aastakümnetega. Järelikult ei ole esemete turuväärtus märkimisväärselt vähenenud ja hageja jääb esemete soetamisaegsete turuväärtuste juurde. Juhul, kui kostja nende esemete harilike väärtustega ei nõustu, tuleb tal tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Kokku on tekitatud kahju suuruseks tagastamata esemete ostu väärtus 13 654.97 eurot. Hageja on nõus, et mõnede esemete väärtus võib olla lähtuvalt eseme kulumisest väiksema hariliku väärtusega. Enamiku esemete väärtus ei ole vähenenud, sest nad ei kulu kasutuse käigus, kui kulub, siis aastakümnete jooksul. Ülaltoodud esemed osteti enamus mõne aasta jooksul enne seda, kui hageja oli sunnitud kinnistult lahkuma. Juhul, kui kohus hindab mõne eseme harikulu väärtuse odavamaks kui tema ostuväärtus, ei vaidle hageja sellele vastu. 6

(20)2-23-9790 KOSTJA VASTUS 25. Kostja leiab oma 10.12.2024 vastuses, et tema poolt on käesolevas menetluses hagile vastuväidete esitamine jätkuvalt raskendatud, sest on arusaamatu, mis ulatuses on põhinõuded menetluses. 30.04.2024 menetlusdokumendis avaldas hageja üheselt, et loobun osade esemete tagasinõudmisest ning nõuan tagasi kostja enda poolt välja pakutud ja hageja hagi nimekirjas näidatud järjekorranumbri alusel alljärgnevad esemed. Eeltoodule järgnes üheselt mõistetav loetelu 10.07.2023 esitatud hagi eseme(
  1. te)numeratsioonist koos viitega digitoimiku leheküljele. 09.06.2024 menetlusdokumendis kinnitas hageja jätkuvalt, et loobus 30.04.2024 osaliselt hagist ning loobub täiendavalt esemete nõudmisest, millised kostja talle 16.05.2024 tagastas. Nõuet muul viisil täpsustatud ei ole (st hagi eseme ebaselgust kõrvaldatud). 18.10.2024 istungil aga ilmnes uus nimekiri, kus on esitatud rohkem numbreid, kui 30.04.2024 toodud loetelu. Seega on käesoleval juhul jätkuvalt arusaamatu, millises osas on põhinõue menetluses ja millises osas hageja nõudest loobunud. 26. Kostja on korduvalt (s.o 15.09.2023 vastuse p-s 2.1 ja 24.05.2024 seisukoha p-s 2.2) esitanud kohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse, sest hageja nõue on ebaselge. Kohus on hagejale seda 26.02.2024 istungil samuti selgitanud ja andnud täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks, kuid hageja pole senini nõuet nõuetekohaselt täpsustanud. Hageja menetlusdokumendid, mis on esitatud (30.04.2024, 09.06.2024 ja ka 18.11.2024) on ebaselged, arusaamatud, sisaldavad vasturääkivusi väljanõutavate esemete numeratsiooni jms osas ning olgugi, et hageja on mõnevõrra nõuet vähendanud (loobunud), on jätkuvalt ebaselge, milliseid esemeid hageja kostja valdusest tagasi nõuab. Samuti on ebaselge hagi eseme resolutsioon ning see ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 ja TsMS § 442 lg 5 tingimustele, kuna on liiga üldsõnaline ja poleks ka hagi rahuldamise korral täidetav. Ebaselgete hageja nõuete menetlemine on toonud kaasa menetluskulusid ning selline menetlus ei taga ka TsMS §-st 2 tulenevat tsiviilkohtumenetluse ülesannet, s.o et kohus lahendaks asja lisaks sellele, et õigesti ja mõistliku aja jooksul ka võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodust hoolimata ei ole kohus senini nö põhinõude osas kohtumäärusega otsustanud ei seda, millises ulatuses nõue on menetluses, ega ka seda, kas nõuet on üldse võimalik läbi vaadata. 27. Olgugi, et kostja on seisukohal, et (põhi)hagi tuleb jätta läbivaatamata, rõhutab kostja jätkuvalt, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendamata. 28. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei tõenda ka hageja poolt novembris 2023 esitatud tõendid – mõningal määral võimaldavad tõendid tuvastada seda, et üksikud esemed on hageja poolt soetatud ja mingil ajahetkel asusid nad kostja kinnistul, kuid ei võimalda tõendada seda, et
  2. a)hageja on jätkuvalt väljanõutavate asjade omanik,
  3. b)kostja jätkuvalt valdab neid ja
  4. c)et kostja valdab neid õigusliku aluseta. Kui kostja asju valdab, siis tuleb tema omandiõigust eeldada (AÕS § 90 lg 1). Kõige olulisem on see, et ükski digitoimikusse esitatud dokument ei võimalda tõendada seda, et kostja valdaks neid väidetavaid hagejale kuuluvaid asju õigusliku aluseta. 2018 kevadel soovis hageja kodu osta ja soovis ka kostja arvamust, kutsudes kostjat kaasa erinevate korterite vaatamisele ning soovis kostja arvamust nende osas. Ühtegi neist lõpuks hageja siiski endale välja ei valinud (hiljem selgus, et ta polekski saanud osta). Kostja pakkus, et hageja võib temaga koos elada kostjale kuuluval kinnistul, eeldusel, et hageja maksab kostjale üüri kostja elamispinnal elamise eest (nagu tasus hageja üüri ka varasemal üüripinnal elamise eest). Seega said mõlemad pooled ühiselt aru, et kostja kinnistul elamine ei ole hageja jaoks tasuta. Kostja elas seal oma kahe lapsega ning puudub igasugune põhjus, miks täiskasvanud isik ei peaks enda elamise eest ise maksma. Praktikas kostja aga hagejale üüri ei maksnud. Selle asemel pakkus hageja tihti välja, et 7
(20)2-23-9790 kui elamisse oli vaja midagi soetada (nt esemeid) või parendada, et ta ostab need esemed ise, kui sellest tulenevalt kostjale elamise kulude osas midagi maksma ei pea. Seeläbi osales hageja enda elamise eest nö kulude kandmises ning kostja aktsepteeris seda. Mistahes kokkulepped, mille alusel peaks kostja hiljem hagejale tagasi andma viimase poolt soetatud esemed või hagejale hüvitama tema poolt soetatud esemete maksumuse, mis olid soetatud eesmärgiga kompenseerida ja osaleda enda elamiskulude kandmises, poolte vahel puudusid. Kõiki neid asjaolusid saab kinnitada kostja enda vande all antavate ütlustega, sest et pooltevaheline suhtlus oli suuline ja sellekohaseid kokkuleppeid või arutelusid kirjalikult ei peetud.
  1. Hageja on hagi täpsustusena esitanud kostja vastu alternatiivnõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 654,97 eurot. Hageja alternatiivnõue seisneb selles, et kui kostja esemeid väidetavast ebaseaduslikust valdusest välja ei anna, nõuab hageja kostja valduses olevate esemete maksumust, seega tekitatud kahju hüvitamist. Vääritimõistmise vältimiseks rõhutab kostja, et kahju hüvitamise nõude aluseks ei saa olla asjaolu, et kui kostja esemeid väidetavast ebaseaduslikust valdusest välja ei anna, nõuab hageja kostja valduses olevate esemete maksumust. Kuna põhinõue tuleb jätta rahuldamata – sest kostja ei valda hagejale kuuluvaid asju ja hagis nõutud asjad on kostja õiguspärases valduses – tuleb igal juhul jätta rahuldamata ka alternatiivne nõue. HAGEJA VASTUS
  2. Hageja märgib oma 23.12.2024 vastuses, et hageja on oma 18.11.2024 menetlusdokumendis põhjalikult selgitanud, milline on olnud menetluse eelnev käik ning miks hageja esitas alternatiivnõude, samuti miks hageja ei loobu esialgsest põhinõudest vaid esitab täiendavalt alternatiivnõude tekitatud kahju, tagastamata esemete väärtuse hüvitamise nõude. Hageja jääb nende seisukohtade juurde.
  3. 18.11.2024 menetlusdokumendi p.-s 3.
  4. tõi hageja välja, milliste esemete tagastamist hageja jätkuvalt nõuab. Sama menetlusdokumendi p.-s 24 esitas hageja esemete nimekirja, milliste väärtuse hüvitamist ta kostjalt nõuab, juhul, kui kostja neid esemeid hagejale ei tagasta. Nimekirjades toodud esemed numbrid kattuvad (hageja lähtub esialgses hagis toodud esemete järjekorranumbritest).
  5. Kostja väidab, et kohtumäärus käsitles üksnes alternatiivse nõude menetlusse võtmist. Kohus ei olevat senini nö põhinõude osas kohtumäärusega otsustanud seda, millises ulatuses nõue on menetluses. See väide ei vasta teelikkusele. Kohtu 03.09.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, s.t. kohus võttis põhinõude menetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama. Kostja on oma kohtule esitatud menetlusdokumentides ja kohtuistungil oma seisukohad esitanud ning see tingiski hagi alternatiivnõude esitamise kuna kostja seisukohtadest on selge, et ta hagejale rohkem esemeid tagastada ei kavatse.
  6. Kostja leiab, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendamata. Hageja on kohtule esitanud tõendid hagis nõutud esemete ostmise kohta hageja poolt ning fotod, milledest nähtub esemete asumine kostja kinnistul. Osaliselt on kostja ise tunnistanud esemete asumist tema kinnistul. Esemete kuulumist hagejale ja jäämist kostja valdusesse peale hageja lahkumist kinnistult, tõendab hageja tunnistajate ütlustega. Esemete kostja valduses olemise õiguslikku alust hindab kohus kogutud tõenditest lähtuvalt. 13.02.2025 KOHTUISTUNG 8
(20)2-23-9790
  1. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil tõi kostja esile, et kui vaadata nõudeid, siis menetluses kaks nõuet (põhinõue ja alternatiivne nõue). Alternatiivne nõue, mis esitati 18.11.24 pärast istungit. Enne oktoobris 2024.a toimunud istungit, oli kostja mitmes menetlusdokumendis juhtinud tähelepanu puudustele, mis on põhinõudes. Hageja ei ole jätkuvalt arusaadavalt selgitanud, mis on põhinõude raames nõude ese.
  2. Hageja loobus põhinõudest ja jäi alternatiivse nõude juurde. HAGEJA SEISUKOHT
  3. Hageja toob oma 10.03.2025 seisukohas välja, et ta esitas 18.11.2024 hagi täienduse, milles lisas hagile alternatiivnõude tekitatud kahju hüvitamiseks paludes kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 654.97 eurot. Hagi alternatiivõude esitamise põhjuseks oli asjaolud, et kostja keeldub hagejale tagastamast hagejale kuuluvaid, hagis toodud esemeid ning kohtuotsus esemete tagastamise nõudes ei ole seega täidetav, kohtutäituril puudub võimalus leida esemeid kui kostja neid nõus välja andma ei ole. Esialgses hagis tõi hageja välja kogu temale kuuluva ja kostja ebaseaduslikku valdusesse jäänud esemete nimekirja, kokku 242 eset (osa kostja valdusesse jäänud esemetest meenus hagejale hiljem, kui nõude nimekirja hageja ei täiendanud). Hagi alternatiivnõude esitamisel loobus hageja protsessiökonoomikast lähtudes osade, esialgses hagis toodud esemete, s.t. odavamate ja hagejale vähemtähtsate esemete (kasutatud hageja riided, jalanõud, vähem väärtuslikud kodutarbed, kingitused, millede maksumust ei saa hageja tõendada jms.) rahalise hüvitamise nõudest ja nõudis ainult hagejale tähtsate esemete mittetagastamise tõttu tekkinud rahalise kahju hüvitamist. Nendest asjaoludest lähtuvalt loobus hageja esemete kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest, kuid palub kohtul hagist loobumise põhjuseid arvestades hagist loobumise osas kohaldada TsMS § 162 lg
  5. Hageja nõudis kostjalt 242 eseme tagastamist. Kuna esemete tagastamise nõue ei ole täidetav kostja vastuväidete tõttu, loobus hageja sellest nõudest ning esitas alternatiivnõude esemete mittetagastamisega hagejale tekkinud rahalise kahju hüvitamiseks 13 654,97 €. Esemete loetelu on toodud hageja 18.11,2024 menetlusdokumendis ja vastavad tõendid esemete omandamise ja asumise kohta on toodud dtl. 152 –
  7. Haginõudes toodud esemete omandamist hageja poolt ja nende asumist kostja kinnistul enne hageja lahkumist kinnistult 11.06.2023 tõendab hageja: - Peale hagi esitamist tõi kostja hagejate 12.07.2023 osa esemetest tagasi. Hageja esitas 26.11.2023 ülevaate kostja poolt hagejale tagastatud ja tagastamata esemete loetelu lähtuvalt haginõude hagis toodud esemete loetelust. - Kohtuistungil 26.02.2024 kinnistas kostja, et tema kinnistul asuvad osad hagis näidatud esemed. Kostja ei ole 18.11.2024 hageja menetlusdokumendis toodud väitele vastu vaielnud, seetõttu ei ole hageja ka vastavat tõendit esitanud. - 15.04.2024 esitas kostja hagejale esemete nimekirja, mida ta oleks kompromissi korras veel nõus hagejale tagastama, kokku 52 eset lähtuvalt. Nimekiri tõendab, et kostja 17.04.2024 kirjas ja selle lisaks olevas exceli tabelis nimetatud esemed asuvad kostja valduses. - Kostja tagastas hagejale 16.05 2024 esemeid, kuid mitte kõiki esemeid, mida ta tagastada lubas. - Kohtuistungil 18.10.2024 kinnistas kostja, et tema valduses on jätkuvalt osad hagejale kuuluvad esemed. 9
(20)- 2-23-9790 Seda, et hagejale kuuluvad esemed asusid kostja kinnistul enne kinnistult lahkumist 11.06.2023, tõendab hageja muuhulgas kohtule esitatud esemete fotodega, millede juures on fotode koostamise kuupäev.
  1. Tunnistajad E. M. ja E. P. selgitasid kohtuistungil 13.02.2025, et neile näidatud esemed kuulusid hagejale. Tunnistajad selgitasid, millistest asjaoludest tulenevalt nad selliseid järeldusi tegid. Tunnistajad selgitasid, et enamuse esemete vaatlusel kostja kinnistul selgitasid mõlemad, s.h. ka kostja, et esemed on hageja omad.
  2. Kuna protsessi käigus esitatud dokumentaalsetest tõendites lähtuvalt on eluliselt usutav, et hageja poolt ostetud ja hagis toodud esemed asuvad kostja kinnistul, siis muutis kostja oma vastuväidete kontseptsiooni ning hakkas väitma, et esemed on ostetud temale, nendega tasus hageja justkui oma kostja kinnistul elamise kulusid. Siit järeldub omakorda, et ka kostja on aru saanud, et hagis toodud esemete ostmine ja kostja kinnistul asumine on tõendatud. Vaidlusalusete esemete kuulumist hagejale kinnitab hageja ise oma 10.12.2024 vastuse p. 2.4.
  3. väitega: esemete väärtust tuleb hinnata selle aja seisuga, mil hageja esemed kostja valdusesse jäid, s.o juuni
  4. Kostja ei ole tõendanud, et need esemed kuuluksid kostjale. Hageja tõendas hagis toodud esemete kuulumist endale 13.02.2025 kohtuistungil tunnistajate ütlustega ja esemete ostudokumentidega. Kohtuistungil selgitas kostja: otsin auto ja pakin asjad peale. Ka see selgitus tõendab, et hageja poolt ostetud esemed kuuluvad hagejale ja esemed ei ole ostetud hagejale kulude katteks. Kostja tellis ju esemete hagejale äraviimiseks suure kaubiku. Nendest asjaoludest nähtub, et idee nagu oleksid hageja poolt kostja kinnistule ostetud esemed tasuks kinnistul elamise eest või kostjale ostetud, tekkis kostjal alles kohtus asja arutamise käigus.
  5. Hageja ei vaidle vastu, et tema ja kostja kokkuleppe kohaselt tuli hagejal osaleda hageja ja kostja ühise majapidamise kulude kandmises. Selleks tegi hageja kostjale pangaülekandeid. Seda, et esemete ostmise ja kostja kinnistul asumisega ei olnud tegemist hageja maksega kostjale kostja elamus elamise eest tõendab hageja veel poolte vahel vahetatud sõnumitega, millest nähtuvad pooltevahelised perekondlikud suhted, suhete halvenemise areng ja poolte arutelu hageja asjade äraviimisest kostja elamisest peale lahkuminekut. Eluliselt ei ole usutav, et hagejal oleks olnud põhjust minna enda poolt üüritud korterist elama üürnikuna kostja korterisse, kus elavad peale kostja veel tema kaks last ja kulutama oma raha oluliselt suuremates summades kostjale tasumiseks kui hagejal oleks maksma läinud enda eelmises, privaatses üürikorteris elamine. See asjaolu tõendab veelkord, et hageja ei asunud elama kostja juurde üürnikuna. Pooled elasid ühise perena.
  6. Hüvitamisele kuuluva kahju suurus tuleneb hagejale kuuluvate esemete turuväärtusest käesoleval ajal. Hagejale kuuluva vara maksumuse on hageja esitanud esemete soetamisväärtuses. Valdav enamus esemetest ei kulu, nende väärtus ei vähene mõne aastaga. Arvestades vahepeal toimud inflatsiooniga, oleks nende esemete müügihind ja seega turuväärtus käesoleval ajal suurem kui esemete ostmise ajal. Seetõttu on igati põhjendatud arvestada hagejale tekkinud kahju suurust nende ostuhindades. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste esemete väärtus oleks madalam kui hageja poolt näidatud esemete väärtus. Kohtul on võimalik määrata kahjuhüvitis oma siseveendumuse kohaselt. KOSTJA VASTUS
  7. Oma 11.03.2025 vastuses märgib kostja esmalt, et on menetluse algusest selgitanud, et hageja põhinõue on ebaselge ja seda pole võimalik täita. Kohus on hagejale seda 26.02.2024 istungil 10
(20)2-23-9790 samuti selgitanud ja andnud täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks, kuid hageja nõuet nõuetekohaselt ei täpsustanud. Hageja 30.04.2024, 09.06.2024 ja 18.11.2024 menetlusdokumendid, mis on esitatud pärast seda, on ebaselged, arusaamatud, sisaldavad vasturääkivusi väljanõutavate esemete numeratsiooni jms osas ning olgugi, et hageja on mõnevõrra nõuet vähendanud (loobunud), oli jätkuvalt kuni 13.02.2025 istungini ebaselge, milliseid esemeid hageja kostja valdusest tagasi nõuab. 13.02.2025 istungil loobus hageja oma põhinõudest, jäädes pelgalt alternatiivse nõude juurde. Ebaselgete hageja nõuete menetlemine tõi kaasa menetluskulusid ning selline menetlus ei taganud ka TsMS §-st 2 tulenevat tsiviilkohtumenetluse ülesannet, s.o et kohus lahendaks asja lisaks sellele, et õigesti ja mõistliku aja jooksul ka võimalikult väikeste kuludega. Selguse huvides ja vääritimõistmise vältimiseks rõhutab kostja veelkord, et pole oma tegevusega põhjustanud ka hageja poolt kohtusse pöördumist. Kostja poolt kompromissi korras osade asjade tagastamise valmidus ei tähenda omaksvõttu ega oma muud menetluslikku tähendust, mida täiendavalt selgitas hagejale ka kohus 26.02.2024 ja 18.10.2024 istungil.
  1. Hageja panustas elamisse mh asjade soetamisega. Seeläbi täitis hageja kõlbelist kohustust, mille täitmisena üleantut ei saa nõuda tagasi ega saa nõuda selle eest ka hüvitist. Kostja jääb ka hageja rahalise nõude osas juba esitatud vastuväidete juurde. Täiendavalt soovib kostja rõhutada, et hageja ei ole tõendanud nende asjade, mille eest hüvitamist nõuab, omandiõigust. Kostja jääb selle juurde, et asjade soetamisega elamisse panustas hageja poolte kooselusse. Seda kinnitavad mh ka M. J. poolt 13.02.2025 istungil antud ütlused.
  2. Paljudel juhtudel, kui E. R. midagi soetas, siis ta soetas neid asju põhjusel, et talle ei meeldinud varasemad asjad, mida ta kinnitas ka ise vande all. Seega on ilmne ka see, et neid kulusid, mida pooled kandsid – mh ka majapidamisse asjade soetamise näol – olid mõeldud majapidamisse ja selle üle, milline asi kellele kuulus, arvet ei peetud. Seega on ilmne, et pooled soetasid ühiselt majapidamisse esemeid ning nende vahel puudus kokkulepe selle kohta, et kostja peaks hagejale need hiljem hüvitama. Veelgi enam, olukorras, kus kostja elas sisustatud kodus, puudus kostjal ka igasugune vajadus juba olemasolevat sisustatud kodu nö üle sisustada (uus voodi, uus diivan, uus vaip). On ilmne, et selliste suurte asjade asendamine eeldas vanade võõrandamist, millega tegeles samuti hageja.
  3. Hageja 18.11.2024 dokumendi lk-l 8-11 on toodud list esemetest, mille eest hageja hüvitist nõuab. 13.02.2025 istungil täpsustas hageja, et nõuab hüvitist üksnes nende esemete eest, mille osas on eseme nn väärtus ka toodud. Küll leiab kostja, et ka järelejäänud esemete osas menetlusse esitatud tõendid pole piisavad, et tuvastada, et a) hageja on need soetanud, b) need kuuluvad hagejale, või c) mis on nende esemete väärtus. Mõningal määral võimaldavad tõendid tuvastada seda, et üksikud esemed on hageja poolt soetatud ja mingil ajahetkel asusid nad kostja kinnistul, kuid mitte ükski tõend ei võimalda tõendada seda, et a) hageja on jätkuvalt väljanõutavate asjade omanik, b) kostja jätkuvalt valdab neid ja c) et kostja valdab neid õigusliku aluseta.
  4. Nii hageja ja kostja andsid kokkulangevaid selgitusi istungil selle kohta, et hageja poolt esemete soetamine XXX majapidamisse toimus poolte kokkuleppe alusel. Poolte kokkulepe iseenesest välistab mistahes deliktiõigusel põhinevad nõuded. Selguse huvides – kostja ei väida, et hageja ei ole talle üldse rahalisi ülekandeid teinud (nagu on ka kostja hagejale rahalisi ülekandeid teinud (sh ülekandeid vaipade ja laua eest) – kuid eeltoodu ei tee olematuks seda, et poolte kooselu ajal said mõlemad ühiselt aru, et majapidamisse asjade ostmine toimub kokkuleppel – kord otsis üks, kord teine – ning selle osas üksteise vastu hüvitisnõudeid ei esitata. Lisaks ei ole ühelgi juhul 11
(20)2-23-9790 võimalik lähtuda hüvitisnõude lahendamise esemete potentsiaalse väärtuse leidmisel nende soetamismaksumusest, sest asjade potentsiaalne väärtus ilmselgelt ajas kahaneb – tegu pole enam uute esemetega. Kõik esemed, mille eest hageja hüvitist nõuab, on olnud elamises kasutatavad ja tarbitavad ja on ilmne, et nende väärtus täna ei ole selline nagu nende soetamise hetkel. Ülaltoodust tulenevalt ning võttes arvesse, et hagejale ei saa olla kahju tekkinud, kuivõrd kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust vaidlusaluste esemete suhtes, on alusetud ka hageja viited

§ 127

lg-le 6 ning vastavale Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peaks kahju suuruse kindlaks tegema kohus oma siseveendumuse kohaselt. HAGEJA VASTUS

  1. Hageja esitas 25.03.2025 täiendava seisukohas hageja rõhutas, et kuna asja menetlemise käigus selgus, et kostja ei võta omaks isegi neid asjaolusid, milledega ta menetlemise algses staadiumis nõustus, oli hageja sunnitud täiendama hagi tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja põhjustas oma hea usu vastase käitumisega hagi täiendamist ja hiljem muutmist.
  2. Kostja on kontekstist välja võtnud ja valesti tõlgendamiseks kohtule esitanud väite: Samuti kinnitas hageja ise vande all, et esemed, mis kuulsid mulle, nendest ei olnud juttu, et I. hüvitaks mulle. Tegelikult selgitas hageja: Esemed, mis ostsin, ostsin endale. I. kasutas neid asju ja siiani kasutab. Isegi mu riideid ei saadetud tagasi. Esemed, mis kuulsid mulle, nendest ei olnud juttu, et I. hüvitaks mulle. Kui sealt lahkun, siis võtan kaasa. Kooselamise ajal ei osanud ju hageja ette näha, et kostja ta enda kinnistult välja viskab ja kostjale kuuluvad esemed endale soovib jätta. Kostja on vande all selgitanud, et on nõustunud kostja poolt ostetud esemete enda kinnistule toomisega. Kasvõi ainult kostja 26.10.2022 sõnum hagejale : Igaüks võtku oma ja lõpetame selle draama ära. Ma ei soovi Sinult midagi osta ja minu kodu ei ole ladu. Kuu aega on piisav, et need asjad maha müüa või viia. Ma kannan laenukohustuse tõendab, et pooltel ei olnud kokkulepet, mille kohaselt oleks hageja poolt ostetud esemed kostja vara ja peaks jääma kostja kinnistule, kostja kasutusse. Poolte kokkulepe oli, et kostja võimaldab hagejal enda poolt ostetud esemed peale lahkuminekut ära viia. Hageja esitaski esialgse hagi esemete kostja valduseest tagasisaamiseks.
  3. Mingit kõlbelist kohustust hagejal ostetud esemeta kostja omandisse jätmiseks hagejal olla ei saa. Pooltel oli kooselu lõppemise korral esemeta tagastamise kokkulepe. Pooltevahelise kokkuleppe olemasolu tõendab veel asjaolu, et pooltel oli kahesugusel erineval teemal kokkulepe: hageja tasub kostjale enda elamise kulud kostja kinnistul ja koos ostetud esemete eest enda osa. Seda hageja ka tegi. Esemed, mida ostab hageja enda raha eest, kuuluvad hagejale ning need võib hageja mujale elama asumise korral kaasa viia. Kuni eraldi elama asumiseni poolte vahel nende kokkulepete sõlmimise ja kokkulepete täitmise osas vaidlust ei olnud. Pooletel ei olnud mingit ühisvara, olid igapäevased kulud, milledest hageja tasus enda kulud. Enne kohtuvaidlust ei esitanud kostja hagejale mitte mingisuguseid pretensioone hageja igapäevaste kulude maksmise või mittemaksmise kohta. Kummagi poole poolt ostetud esemed oli selle poole omad, kes eseme ostis. See oli poolte kokkulepe ja kostja järgis seda täpselt. KOSTJA VASTUS
  4. Kostja rõhutas oma 28.03.2025 vastuses, et 10.03.2025 menetlusdokumendi p-des 4.1 (ja alapunktides) on hageja esitanud üllatusliku käsitluse sellest, nagu kostja poolt kompromissi raames valmisolek mingeid asju hagejale üle anda, tähendaks omakorda, et see tõendab, et asjad kuulusid hagejale ja need asusid kostja kinnistul. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi poolte kompromissiläbirääkimistel väljendatut tõlgendada nö poole menetlusliku taotlusena, sh ka 12

(20)2-23-9790 õigeksvõtuna ning võimaliku kompromissi arutamisel väljendatut ei saa käsitada ka menetlusosalise taotlusena jätta tema menetluskulud tema enda kanda. Sama selgitas hagejale ka kohus 26.02.2024 kohtuistungil. Seega on ilmne, et kostja poolt kompromissi korras avaldatust ei saa teha mistahes menetluslikke järeldusi.
  1. 10.03.2025 menetlusdokumendi p-s 4.2 väidab hageja, et tõendab esemete kuulumist iseendale tunnistajate E. M.e ja E. P.u ütlustega, sest tunnistajad selgitasid, millistest asjaoludest tulenevalt nad selliseid järeldusi tegid. Kostja on hageja tunnistajate ütluste ebausaldusväärsust põhjalikult oma 11.03.2025 seisukohas selgitanud ja jääb ka käesolevaga nende vastuväidete juurde. Seega pole võimalik asjas E. M. ja E. P. ütlustest lähtuda.
  2. 10.03.2025 menetlusdokumendi p-s 4.3 käsitleb kostja kokkuleppeid hageja esemete äraviimiseks kostja kinnistult. Samas jätab hageja siinkohal tähelepanuta, et tõendid, millele ta viitab, pärinevad kõik ajast enne kohtumenetlust. Kostja on omakorda menetluses tõendanud, et juba enne hagist teadasaamist oli kostja 12.07.2023 transportinud hagejale kuuluvad vallasasjad hagejale, milliste asjade kättesaamist on hageja ka 12.07.2023 kinnitanud. Samuti on ka kohtuvaidluse kestel kostja hagejale hea tahte märgina täiendavalt asju üle andnud, milliste kättesaamist on hageja ka kinnitanud.
  3. Iseenesest võtab hageja ka 10.03.2025 menetlusdokumendis omaks, et pidi osalema ühise majapidamise kulude kandmises ning väidab, et ta selleks tegi pangaülekandeid. Hageja kolis kostja juurde
  4. aasta II pooles ning 2018 eest (s.o poole aasta eest) on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku summas 5250 eurot;
  5. aastal (s.o terve aasta eest) on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku summas 12 412 eurot.
  6. aastal on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku summas 5157 eurot, seega sisuliselt enam kui poole võrra vähem kui eelmisel aastal. Elamiskulud aga ju odavamaks ei ole läinud, vaid elukallidus tõuseb, mis on üldteada olev asjaolu. Hageja on kostjale ülekandeid vähem teinud, sest osales muul viisil rohkem elamiskulude kandmises.
  7. aastal on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku 6365 eurot. Jällegi, summa on oluliselt väiksem võrreldes
  8. aastaga, mis üheselt kinnitab, et hageja osales elamiskulude kandmises muul viisil (nt remondikulude arvete tasumise näol).
  9. aastal on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku summas 4902 eurot. Jällegi, on ilmne, et kuna
  10. a lõpus hageja tasus enda initsiatiivil remondiarved ja soetas asju, panustamaks seeläbi elamiskulude kandmisse, on muud ülekanded väiksemad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus, tutvunud hagivaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  12. E. R. (hageja) on esitanud I. J. (kostja) vastu hagiavalduse vallasasjade väljanõudmiseks. Seoses kostja poolt hageja omandiõiguse vaidlustamise ja asjade valduse üleandmisest keeldumisega on hageja menetluses muutnud nõude ja nõuab asjade eest kahju hüvitamist.
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 4 lg 2 alusel hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. 13
(20)2-23-9790 58. Poolte põhiväidete sisu menetluses on: - Hageja väidab, et: 1) alates 2021.a elasid pooled koos kostjale kuuluval kinnistul XXX; 2) kooselu ajal ostis hageja endale hulgaliselt vallasvara esemeid ja tegi kostja kinnistu turuväärtuse tõstmiseks suuremaid rahalisi kulutusi; 3) poolte suhted halvenesid ja 2023.a juunis, mil hageja oli sunnitud lahkuma kostja kinnistult; 4) hagejale kuuluvad vallasvara esemed jäid kostja kinnistule ja kostja valdusesse; 5) hageja on nõudnud esemete tagastamist, kuid kostja neid ei tagasta; 6) asjade väljaandmisest keeldumise tõttu nõuab hageja esemete väärtuse (kahju) hüvitamisest rahas ostuhinnas; - Kostja väidab, et: 1) kostja on osa asju tagastanud; 2) tõendamata on hageja omandiõigus asjadele ja seda, et kostja valdab neid õigusliku aluseta; 3) 2018.a kostja pakkus, et hageja võib temaga koos elada kostjale kuuluval kinnistul, eeldusel, et maksab kostjale üüri; 4) hageja aga üüri ei maksnud, selle asemel pakkus ta soetada asju või parendada elamut; 5) kokkulepped asjade hagejale tagasiandmise või hagejale hüvitamise kohta poolte vahel puudusid; 6) hilisemas menetluses (dtl 794, 909) on kostja

§ 4lg 3 tuginedes arvamusel, et hageja ei saa mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut tagasi nõuda. 59. Ts

MS § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja kelle poolt on soetatud hageja alternatiivnõudes loetletud esemed; 2) kas ja milles on pooled esemete soetamisel kokku leppinud; 3) kas ja millega on tõendatud, et kostja muutus alternatiivnõudes toodud esemete valdajaks ja omanikuks ehk kas menetluses esitatu alusel on võimalik järeldada, et hageja ja kostja on asjade omandiõiguse üleandmises kokku leppisid; 4) kas esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks või millises ulatuses tuleb hagi rahuldada.

  1. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Seega hagiavalduse rahuldamiseks hageja peab tõendama, et ta on hagiavalduses toodud esemete omanik, kostja valdab neid ilma õigusliku aluseta, kostja keeldub nende üleandmisest (tagastamisest) ja peab selle töötu hüvitama hagejale nende väärtuse rahas. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et tema on hageja nõutavate esemete seaduslik valdaja või omanik, mistõttu ei pea neid tagastama ega nende eest hüvitist maksma.
  2. Esialgses (10.07.2023 esitatud) hagis nõudis hageja kostjalt 242 eseme väljanõudmist (dtl 3-9). Menetluses on hageja esemete nimekirja täpsustanud (nt 30.04.2024, dtl 692). 18.11.2024 esitatud hagitäienduses seletas hageja, et esitas hageja hagi kostja valduses olevate eseme tagastamiseks. Pärast hagi esitamist tagastas kostja osa esemetest, millega on kostja osaliselt hageja nõude rahuldanud. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja loobus esemete väljanõudmise hagist (dtl 839) ja sellest ajast alates jääb ta alternatiivnõude, sisuliselt hüvitise väljamõistmise juurde. 14

(20)2-23-9790
  1. Hageja nõuab seoses esemete mittetagastamisega kostja poolt tekitatud kahju (asjade väärtuse) hüvitamist. Kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid hageja nõutud esemete tema kinnistul asumise üle. Kohtuistungitel kostja kinnitanud esemete asumist tema kinnistul ja asjade asumine kostja kinnistul ei ole menetluses vaidluse all. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna asjad asuvad tema kinnistul ja asjad on tema valduses, siis eeldatakse kostja omandiõigust vallasasjadele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 alusel vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama paragrahvi lg 2 alusel valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Viidatud sätetest tulenevalt valduse saamine asja üle ei välista vaidluse ja omandõiguse vaidlustamise õigust. Riigikohus on selgitanud, et arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja kolmandate isikute piiratud võimalusi tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga tehingu teinud isikute huve. Seega on just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik tähendus (vt 2-16-14924 punkt 12.1). Eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul ei ole välistatud kostja valduse vaidlustamine ja esemete üleandmise nõudmine.
  2. Hageja peab ennast vallasasjade omanikuks, millised on kostja valduses. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 alusel omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Nendest sätetest tulenevalt vallasasja valduse üleandmise nõudmisel peab hageja tõendama, et tema on asja omanik ja et kostja valdab hageja asja ilma tehingu või seadusliku aluseta.
  3. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja panustas kooselamisse üürimaksmise asemel asjade omandamisega ja et tegemist on mittetäieliku kohustusega võlaõigusseaduse (

) § 4 lg 2 p 3 alusel.

§ 4

lg 1 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Sama paragrahvi lg 2 p 3 alusel mittetäielik kohustus on mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus. Mittetäielik kohustus on õiguslik alus kohustuste täitmisele teiste õiguslike aluse kõrval. Üldjuhul mittetäielik kohustus kujutab ennast kohustuste täitmiseks antud tagatist. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja kostja ees kohustuste täitmist tagas, mis omakorda välistaks kostja tagasitäitmise kohustust. Kostja vastuväidete järgi pidi hageja maksma kostjale üüri, mille kompenseerimiseks väidetavalt vallasasju soetas. Hageja asjade ostmist üüri tasumiseks omaks ei võta. Seega poolte väited ja vastuväited mittetäieliku kohustuse kohta on kardinaalselt erinevad. 65. Oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks on pooled taotlenud enda vande all ärakuulamist ja ka tunnistajate ülekuulamist. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja poolt vande all antud selgituse järgi tekkisid pooltel lähedasemad suhted ja nad kolisid kokku. Hageja ei tahtnud kasutada neid samu mööbliesemeid, mis on olnud varasemalt teise isiku valduses ja ostis sinna uued asjad, voodi, diivani, vaipu, lilled. Hageja on rõhutanud, et ühist vara neil ei olnud, oli eraldi vara. Hageja maksis alati oma kulud ise. Kulude konkreetset jagamist ei olnud, ükspäev maksis üks rohkem, teine päev teine rohkem. 18.11.2024 dokumendi nimekirjas olevad esemed on hageja soetanud enda raha eest. Esemed, mis kuulsid hagejale, nendest ei olnud juttu, et kostja hüvitaks talle. Kui lahkub, siis võtab kaasa. 15

(20)2-23-9790 Samal kohtuistungil vande all antud kostja selgituste kohaselt ei olnud tegu elukaaslase otsimisega. Kostja pakkus, et võib kolida tema juurde, kuid ütles kohe, et see ei ole tasuta. Paljud kostja eluks vajalikud asjad hakkasid kaduma, hageja müüs need internetis maha. Asjad, mis olid soetatud, nende kohta hüvitamise juttu ei olnud. Kohe alguses ütles kostja, et võib pakkuda elamist oma kodus, kuid mitte tasuta. Hageja nõustus, kuid tasumisega oli keerutamine. Kostja rõhutas, et ahju ja kapi osas oli kokkulepe, et need kuuluvad hagejale isiklikult. Vestlusi, et üks või teine ese kuulub hagejale või esemete hüvitamise kohta, ei ole olnud. Menetluses esitatu ja ka poolte poolt vande all antud seletustega on kohus tuvastanud, et esemed on soetatud hageja poolt. Hageja väidab, et esemed kuulusid temale ja et tal oli õigus kostja juurest lahkumisel neid kaasa võtta. Kostja aga väidab, et üksnes kapp ja malmahi kuulusid hagejale ja et esemete eest raha hüvitamise kohta pooltel kokkulepet ei olnud.
  1. Kohus on samal istungil kuulanud ka tunnistajad üle. Hageja tunnistaja E. M.e ütluste kohaselt poolte elukorraldus oli selline, et igal ühel oli oma vara. Tunnistaja andis istungil selgitusi selle kohta, kellele kuulusid tema käest küsitud hagiavalduse esemeks olevad asjad. Tunnistaja E. P. andis samuti selgitusi selle kohta, kellele kuuluvad tema käest küsitud hagiavalduse esemeks olevad asjad. Kostja tunnistaja M. J. ütluste kohaselt kuna hageja istus rohkem arvutis, siis tema tegeles asjade otsimisega. Asjad olid vanaaegsed. Tahestahtmata küsimused tekkisid ja kostja ütles, et otsest lepingut ei ole aga on kokkulepe hagejaga, et ta panustab omaltpoolt. Tunnistaja sai üldjoontes aru, et asjad on kostja ostetud. Mingite asjade kohta võis aru saada, et need on koos ostetud. Et kokkulepe hõlmaks seda, et koos ostetud asjad kuuluvad pärast hüvitamisele, tunnistaja teada ei olnud. Seega ka tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et asju soetas hageja. Kostja on vande all selgitanud, et vestlusi tunnistajatega esemete ostmise kohta oli minimaalselt.
  2. Pooled sisuliselt vaidlevad hagejal nende esemete tagasinõudmise või nende eest hüvituse saamise õiguse üle. Hageja on menetluses tuginedes kostja sõnumile väitnud, et enne kohtumenetlust on kostja sisuliselt möönnud asjade hagejale kuulumist. Nimelt 26.10.2022 kell 11:46 hagejale saadetud sõnumis kirjutas kostja, et „ Ma ei soovi sinuga kaubelda. Igaüks võtku oma ja lõpetame selle draama ära. Ma ei soovi Sinult midagi osta ja minu kodu ei ole ladu. Kuu aega on piisav, et need asjad maha müüa või viia. Ma kannan laenukohustuse“ (dtl 892). Kostja ei ole menetluses suutnud selgitada, milliste asjade üleandmisest ta selles e-kirjas hagejale kirjutas. Seega saab eeldada, et kostja arusaam hageja ostetud asjade omandiõigusest oli, et asjad kuuluvad hagejale. Asjade kostja omandisse omandamise kokkuleppe olemasolu korral kostja ei oleks 26.10.2022 asjade üleandmisega nõustunud. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult ei olnud pooltelt kokkulepet hageja poolt soetatud asjade kostja omandisse jätmise kohta. Seega tõendamata on, et kostja on nende esemete seaduslik valdaja ja kostja omandiõigust nendele asjade ei ole võimalik eeldada. Kostja on ka vande all kinnitanud, et tegelikult ahi ja kapp kuuluvad hagejale isiklikult, kuid ei ole neid hagejale üle andnud.
  3. Kostja vastuväidete järgi kostjal puudub kohustus hageja ostetud esemete eest hüvitamiseks, sest hageja osales seeläbi enda elamise eest nö kulude kandmises. Tegemist on samuti vastuväitega, millega hageja ei nõustu ja mida ei saa lugeda usutavaks. Pooled elasid kostjale kuuluvad kinnistul alates 2021.a. Hageja 10.03.2025 menetlusdokumendi juurde lisatud pangakontoväljavõtete järgi kandis hageja kostjale üle selgitustega „ülekanded“ 2021.a 8 365 eurot ja alates 07.01.2022 kuni 01.06.2023 7 528 eurot (dtl 870, 872, 873). Ülekanded on tehtud ka varasematel aastatel, milledel käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, sest hagis on väidetud, et pooled elasid kostjale 16
(20)2-23-9790 kuuluval kinnistul alates 2021.a ja selles ajast alates on pooltel vaidlus tekkinud. Sellega on kohus tuvastanud, et hageja osales poolte ühises majapidamises ja kooselus ka muul viisil kui esemete ostmisega, mistõttu ei ole võimalik nõustuda kostjaga, et hageja ostis esemeid ühiselamisse panustamiseks.
  1. 28.03.2025 menetlusdokumendis on hageja toonud välja, et 2018 poole aasta eest on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku summas 5 250 eurot, 2019.a 12 412 eurot, 2020.a 5 157 eurot, 2021.a 6 365 eurot, 2022.a 4 902 eurot. Ülekantud summade vähenemisest on kostja järeldanud, et see on toimunud põhjusel, et hageja osales muul viisil rohkem elamiskulude kandmises. Kohus ei nõustu ka kostja selle vastuväitega selle tõendamata jäämise tõttu. Kostja ei ole menetluses tõendanud, millised oli elamiskulud kokku, kuidas need jaotusid ja milline oli nendest hageja osa, milline oli väidetava üüri suurus, mida hageja pidi kostjale tasuma. Kostja kinnistul elasid lisaks hagejale kostja ja ka vähemalt üks tema lastest. Menetluses ei ole väidetud, et kostja kinnistu majandamiskulud aastas olid üle 20 000 euro ja et seetõttu pidi hageja lisaks kostale ülekantud rahale soetama kostja omandisse ka vallasasju.
  2. Kuna hageja on panustanud elamisse rahaliste vahendite ülekannetega ja tõendamata on hageja poolt asjade elamiskulude katteks soetamine, siis nõustub kohus hagejaga, et kostja valdab hageja asjad ilma seadusliku aluseta. Kostjal ei ole tekkinud hageja soetatud esemetele omandiõigusõigust. Olukorras, kus kostja on kohtumenetluses ja menetluse väliselt keeldunud esemete tagastamisest, on põhjendatud hagi tagastamata esemete eest hüvitise nõudmise osas rahuldada.

§ 3

p 2 ja p 3 alusel võlasuhte võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest. AÕS § 84 lg 1 alusel pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele.

§ 1027

alusel isik peab samas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1037

lg 1 tulenevalt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. 71. 18.11.2024 menetlusdokumendis hageja nõuab kostja poolt talle tekitatud kahju (asjade väärtuse) hüvitamist seoses alljärgnevate esemete mittetagastamisega (eseme numbrid vastavad numbritele põhihagis, eseme kirjeldus, ostumaksumus ja eseme foto ning ostudokumendi asukohana on viidatud lehekülgetele digitoimikus): - nr 4 Malmist must korras antiikne, antiikse malmist eemaldatava krooniga ahi maksumus 500 eurot (dtl 152-155) - nr 24 Bo Consept roheline kõrgem keraamiline mustriga istumisalus/lille alus, maksumus 98 eurot (dtl 370-372) - -nr 29 Antiikne messingist seinale kinnitatav termomeeter maksumus 55 eurot (dtl 159-161) - -nr 33 ja 100 on nimekirjas märgitud sama esemena Idamaine Hiina stiilis lilla/sinise kirju kõrge keraamiline lillevaas maksumus 41.92 eurot (dtl162-166) - -nr 34 Musta ja valge kirju marmor plaadi ja messing jalgadega ümar diivanilaud maksumus 364 eurot (dtl lk 167-173) - -nr 37 Must kõrgem täispuidust jalal ümara platooga massiivne postament maksumus 98 eurot (dtl 373-375) - nr 40 Suur massiivne Itaalia ketiga rippvalgusti kullatud metallosa mida ümbritseb klaas milles 5 haruline kullast pirnide süsteem maksumus 300 eurot (dtl 172-173) 17

(20)- 2-23-9790 nr 51 Pikad tugevast kangast kuldse roheka tooniga kardinad maksumus 288.66 eurot (dtl 175179) -nr 52 Reljeefne ümar keraamiline roheline lillepott, rohelise keraamilise alusega maksumus 33 eurot (dtl 381-383) nr 54 Antiikne halliks värvitud puitosa ja heleda kangaga rongijaama diivan mille juurde kuuluvad kaks heledat tooni sinaka mustriga diivanipatja maksumus 60 eurot (dtl 384-388) nr 56 Idamaine käsitsi valmistatud akaatsiapuidust ornamentikaga pink maksumus 386 eurot (dtl 182 - 200) nr.62 Suur massiivne tammepuidust riidekapp kahe ukse ja kahe sahtliga maksumus 337 eurot (dtl 203 - 207) nr 65 Parajumper pruun naturaalse karvaga jope maksumus 500 eurot (dtl 208-211) nr 70 Kaks metalset kolme jalaga ümarat kuldse antiik välimusega rasket lille postamenti maksumus 201.50 eurot (dtl 471-472 ) nr 78 Kahe heledast kangast kupliga antiikse metallist musta osaga seinavalgustit maksumus 87.72 eurot (dtl 220-228) nr 79 Antiikne täisvillast ornamentikaga roosa narmastega suur villavaip maksumus 214 eurot (dtl 393 - 397) nr 83 Suur kahe eemaldatava seljatoe padja ja eemaldatavate istumispatjadega musta värvi nahkdiivan Neiser maksumus 2 075 eurot (dtl 229-232) nr 86 Wireless firma Boom hall ümar kõlar koos kollast tooni laadija juhtme ja otsaga maksumus 119 eurot (dtl 469-470) nr 87 Suur rahapuu lill, sinakas ümaras keraamilises potis maksumus 103 eurot (dtl lk 233-236) nr 94 Suur lõuendil maal naise kujutisega mitmevärviline maksumus 35 eurot (dtl 156-158) nr 96 Must moderne puidust raami ja samet kangast hallide patjadega tugitool maksumus 220 eurot (dtl 403-406) nr 97 Täispuidust tumehall ühe sahtli ja treitud jalgadega suur kirjutuslaud maksumus 77.27 (dtl 407 - 442) nr 101 Kõrge peatsiga hall kontinentaal voodi, kahe kušeti pealismadratsi ja kattemadratsiga Bellus maksumus 1 850 eurot (dtl 241 -245) nr 102 Kaks suuremat ümarat kangast reljeefse sinise ja kulla mustriga seest kuldset tooni Watt Weke lauavalgusti kuplit maksumus 55.88 eurot (dtl 445-450) nr 105 Nelja uksega tammepuidust massiivne riidekapp, millel sepistatud osadel ustel 2 võtit maksumus 710 eurot (dtl 246-254) nr 114 Idamaine metallist elevandi kujutiste äärisega kollase kanga kattega pink maksumus 50 eurot (dtl 255-258) nr 116 heledast puidust tool kaarjate käepidemetega millel heledast nöörist põimitud istumisosa maksumus 139.40 eurot (dtl 462-465) nr 118 Halli kangaga memory foam kattemadrats 160 x 200 cm maksumus 365.55 eurot (dtl 259-262) nr 122 Must moderne söögitool kaarjate käetugedega maksumus 150 eurot (dtl 474-475) nr 130 Kaks käsitööna eritellimusel valmistatud puidust naturaalse värviga treitud jalaosaga väiksemat seina riiulit maksumus 80 eurot (dtl 263-282) nr 131 Kaks antiikset seinavalgustit valge piimaklaasiga kuppel messing detailid maksumus 119.38 eurot (dtl 283-287) nr 132 Avamata kiles firma Duro tapeedid 12 rulli maksumus 250 eurot (dtl 288-289 nr 136 Keskmise suurusega täisvillast kirju ornamentikaga antiikne vaip maksumus 80 eurot (digitoim lk 483-491) 18
(20)- 2-23-9790 nr 142 Üks avamata originaal pappkastis musta metalli ja puidu tooni propeller valgusti ja teine laes kasutusele võetud maksumus 197 dollarit ehk 177 eurot (dtl 498-501) nr 144 Puidust lipiline heledat värvi puitosaga diivanvoodi, millel kollast tooni kangaga futoon madrats maksumus 60 eurot (dtl 502-504) nr 152 kaks maja välisvalgustit Eglo maksumus 61.17 (dtl 300 -302) nr 154 Antiiksete metallist jalgade ja rohelise puitosaga õuepink maksumus 100 eurot (dtl 507) nr
  1. Aiamööbli komplekt: üks suur laud, metalsete jalgade ja puidust pealsega 6 tooli nendest kolm käetugedega ja 3 ilma käetugedeta, maksumus 300 eurot (digitoim lk 304-319) nr 156 Küttepuud 6 ruumimeetrit maksumus 420 eurot (dtl 320-321) nr 167 Elektritõukeratta varurehv ja pump (liita kokku esemega Nr.177 ja Nr 178 elektriline must tõukeratas ja must rattakiiver maksumus) kokku 449 eurot (dtl 512-515) nr 180 Naiste sinist tooni käiguvahetusega firma Peugeot jalgratas maksumus 125 eurot (dtl 324-326) nr 181 punane kokkupandav jaapani jalgratas maksumus 160 eurot (dtl 327-335) nr 182 ja 172 on nimekirjas märgitud sama esemena. Pooleldi restaureeritud kummut kapp. millel alumine osa ja ülemine osa maksumus 119 eurot (digitoim lk 518-523) nr 183 Kuus tiigipuust nahkkattega tooli maksumus 1000 eurot (digitoim lk 338- 342) nr 184 Kasvuhoone kõrval olevad metalsed taimekastid 6 tk suured ovaalsed pruuni ja halli tooni roostevaba teras ja 2 tk ümarat väikest roostevaba teras halli tooni, maksumus 168.52 eurot (dtl 524- 555) nr 195 Gaudi tumesinised reljeefse mustriga hexagon keraamilised väikesed tassi alused originaal sinistes karpides kokku karpe 4 igas karbis 4 alust maksumus 158 eurot (digitoim lk 556-558) nr 210 Puidust taimekastid kaks identset. Üks rohelist tooni teine naturaalne puit maksumus 56 eurot (dtl 559-568). On kostja poolt tagastamisele kuuluvate esemete nimekirjas ei ole tagastatud nr 226 Kolm suurt rohelist ribalist köögikapi ust maksumus 237 eurot (digitoim lk 570-573)
  2. Eeltoodud esemete soetamismaksumus kokku moodustab 13 634.97 eurot.

§ 1037

lg 3 alusel sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Hagejal ei ole võimalik oma asju vallata alates juunist

  1. Hageja ei tõendanud, milline oli asjade harilik väärtus. Hageja on esemete turuväärtuse kindlaks tegemiseks pöördunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poole, kuid EKEI 11.11.2024 on vastanud, et vastavalt asutuse põhimääruse ja kohtuekspertiisiseadusele EKEI ei tee ekspertiisi ega anna hinnangut hageja päringus kirjeldatud küsimuses (dtl 771, 773). Maakohtu arvates asjade väärtuse määramise võimatus on muu hulgas tekkinud kostjast tingituna, kes valdab hageja asju ja neid anna üle. Sellises olukorras ei ole maakohtu arvates võimalik jätta hagi rahuldamata põhjusel, et asjade väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Maakohus leiab, et ei ole põhjendatud välja mõisa kostjalt küttepuude eest 420 eurot, kuna tegemist on kulumaterjaliga. Kuigi hageja ja ka kostja tunnistaja on kinnitanud, et enamus hageja ostetud asjad olid antiiksed asjad, ei saa eeldada, et nende väärtus ajas ei vähene. Maakohus leiab, et on põhjendatud välja mõsta kostjalt hageja kasuks hüvitis asjade eest vähendades esemete soetamishinnad alates soetamiseks kuni 30.06.2023 30% võrra. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi summas 9 250.48 eurot (13 634.97 – 420 30%). Menetluse osaline lõpetamine
  2. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja on loobunud esemete väljanõudmise hagist (dtl 839). 19

(20)2-23-9790 TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 2 alusel kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
  2. 18.11.2024 esitatud hagitäienduse seletas hageja, et esitas hageja hagi temale kuuluva, kuid kostja valduses oleva 242 eseme tagastamist. Pärast hagi esitamist tagastas kostja osa esemetest, seega on kostja osaliselt hageja nõude rahuldanud. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil on hageja loobunud esemete väljanõudmise hagist (dtl 839). Hageja on loobunud hagist esemete väljanõudmise osas seoses kostja poolt esemete tagastamisest keeldumise ja esemete väljanõudmise hagi rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsiooni täitmise võimatusega. Kostja arvates peab selle nõudega seotud menetluskulud kandma hageja, sest kostja on osaliselt esemeid tagastanud ja kostja ei vastuta hageja esitatud nõude rahuldamise võimatuse. Maakohus jätab ka esialgse hagi menetluskulud kostja kanda tulenevat TsMS § 168 lg 5, sest, esiteks, kostja on hageja nõude asjade tagastamiseks on menetluses osaliselt täitnud ja osa esemeid tagastanud ja, teiseks, hageja alternatiivnõude esitamise põhjuseks oli mitte ainult hageja põhinõude rahuldamise korral otsuse täitmise võimatus, vaid ka kostja poolt asjade tagastamisest keeldumine.
  3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud pooltelt seisukohad menetluskuludele. Menetluse olemust ja seni menetluses toimunu arvestades, peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2025 kohtuotsuse RESOLUTSOON:
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. mai 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-9790 osas, millega maakohus mõistis I. J.ilt välja kahjuhüvitise E. R.i kasuks 6513 eurot 15 senti ületavas osas, samuti menetluskulude jaotamise osas.
  7. Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
  8. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 20
(20)2-23-9790
  1. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 4.1 Lõpetada menetlus E. R.i hagis I. J.i vastu asjade väljanõudmise osas seoses hagist loobumise vastuvõtmisega. 4.2 Rahuldada E. R.i hagi I. J.i vastu kahjuhüvitise saamiseks osaliselt. 4.3 Välja mõista I. J.ilt E. R.i kasuks kahjuhüvitis 6513 eurot 15 senti. 4.4 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Rahuldada I. J.i apellatsioonkaebus osaliselt.
  3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohtu 23.03.2026 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  4. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
  5. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.
  6. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.
  7. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2). 14.05.2025 kohtuotsus 2-23-9790 jõustus osaliselt 23.03.2026 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 21
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.