Obsah (16)

§ 113§ 1028§ 578§ 30§ 29§ 35§ 421§ 42§ 164§ 170§ 406§ 4034§ 403§ 94§ 411§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 13. veebruar 2026, Tallinn 2-2

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

1. Välja mõista L. V.lt (V.) PlusPlus Capital AS kasuks ESTO AS ja L. V. vahel 11.07.2019 sõlmitud lepingust nr 876156609 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (kogusummas 178,15 eurot) järgmiselt:      15.02.2026 16.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 16.06.2026 35,67 eurot; 35,67 eurot; 35,67 eurot; 35,67 eurot; 35,47 eurot.
2. Jätta hagi rahuldamata PlusPlus Capital AS nõudes mõista L. V.lt välja põhivõlgnevus 367,80 eurot ületavas osas, sissenõudmiskulu summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks ning viivis põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

1. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2. .Jätta menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.
3. Välja mõista L. V.lt (V.) PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuluna 109 eurot ja viivis menetluskulult

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L. V. vastu 3 850,35 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 12.09.2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr
2. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt krediidikonto lepingust Nr. 5660, 11.07.2019, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2 019,93 eurot ja viivist summas 1 492,06 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 3 510,99 eurot (2019,93 + 1491,06). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
3. Hageja palus kostjalt esialgses hagiavalduses välja mõista 12.09.2021 lepingust 24985295 tulenev võlgnevus kompromissisummas 3540,99 eurot (s.h põhinõue 2019,93 eurot, enne 12.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 1491,06 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), viivis põhinõudelt 2019,93 eurot alates 11.11.2021 kuni 11.08.2022 summas 332,08 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2019,93 eurot alates 12.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. 16.09.2025 menetlusdokumendis hageja selgitas, et kostja ja kreeditor sõlmisid 11.07.2019 arvelduskrediidilepingu nr 876156609, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 2 000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,9% aastas või 0,12% päevas. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Hageja selgitab, et ESTO AS-iga sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 876156609, 11.07.2019 järgne krediidi kulukuse määr on 52,71% aastas ja krediidi kogukulu 2040,90 eurot. 2 / 12
2. Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.02.2021 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud krediidisummalt 1525,21 eurot. Kuna lepingus puudub tagasimaksete graafik, siis rikkus kostja intressi tasumise kohustust veebruaris, märtsis ja aprillis 2021 ning leping muutus sissenõutavaks ülesütlemisega 17.05.
4. Juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, esitas hageja ümberarvestused. Juhul, kui kohus eeltoodud alustel nõuet ei saa rahuldada, siis esitab hageja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning palub rahuldada hagi alusetust rikastumisest tulenevalt. Kostjal tuleb krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on krediidi enda käsutusse saanud. Seega on hagejal

§ 1028

lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue ESTO AS-ilt alusetult saadu tagastamiseks. 30.01.2026 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma ümberarvutust. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 1 772,14 eurot , mille hageja arvestab põhivõla katteks. Kostja tasumata võla jääk on 367,86 eurot (2140 - 1772,14), millest 189,71 eurot on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 178,15 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Kostja seisukoht

1. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja ei ole tõendanud võlanõude kujunemist, võlatunnistus/kompromiss on tühine. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. Hageja on esitanud võlatunnistuse/kompromissilepingu alusel kostja vastu nõude mõista kostjalt välja 3540,99 eurot (s.h põhinõue 2019,93 eurot, enne 12.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 1491,06 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), viivised põhinõudelt 2019,93 eurot alates 11.11.2021 kuni 11.08.2022 summas 332,08 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2019,93 eurot alates 12.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas.
4. Võlatunnistuse/kompromissikokkuleppe kohaselt omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt ESTO AS-lt, nõue koosneb põhinõudest 2019,93 eurot ja viivitusintressinõudest 1492,06 eurot. Nõue tuleneb krediidikontost Nr. 5660, 11.07.
5. Käesolevaga sõlmivad pooled punktis 1.1 toodud nõude osas kompromissilepingu

§ 578lg 1 tähenduses.

Seejuures on kompromissi eesmärgiks nii võimalike vaidluste vältimine nõude osas kui ka vastastikuste järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine selles osas, et võlgnik suudaks võetud kohustusi täita. Selleks loobub võlausaldaja lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla kohesest sissenõudmisest, võlgnik aga selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule. Võlgnik käesolevaga tunnustab lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus

§ 30mõttes).

Kooskõlas

§ 578

lg 2 kinnitavad pooled, et lepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. Lepingu sõlmimisega loevad pooled lõppenuks punktis 1.1 kirjeldatud võlgniku kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 3 510,99 eurot (edaspidi nimetatud ka: "Kompromissisumma"). Võlgnik tasub kompromissisumma perioodiliste igakuiste maksetega lepingu lisas nr 1 toodud maksegraafiku alusel. Kompromissijärgse maksekohustuse kohasel täitmisel ei oma võlausaldaja võlgniku vastu nõudest tulenevalt mistahes muid nõudeid peale lepingu punktis 2.4 sätestatud nõude kompromissisumma tasumiseks (dtl 56-59). 3 / 12

1. Kohtu hinnangul on tegemist tehinguna õiguslikult siduva võlatunnistusega. Seega eeltoodu alusel tuvastab kohus, et viidatud võlatunnistus/kompromissileping on deklaratiivne võlatunnistus. Vastavalt Riigikohtu otsuse nr 2-19-5601 p-s 16.3 antud suunistele oleks käesoleval juhul deklaratiivse võlatunnistuse tagajärg see, et võlgnik oleks loobunud vastuväidetest hageja nõudele seoses hagejal nõude olemasoluga kostja vastu, võla tekkimise asjaoludega ja selle suurusega.
2. Vastavalt Riigikohtu otsuse nr 2-19-5601 p-le 17 jj tuleb juhul, kui on selge, mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb järgmisena hinnata, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv, analüüsides ka tühisuse aluste esinemist, näiteks tüüptingimuste kasutamisel. Lisaks võlatunnistuse kehtivuse hindamisele tüüptingimuste kohta käivate sätete alusel tuleb hinnata, kas võlatunnistus (nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega.
3. Kohus arvestab käesoleval juhul võlatunnistuse tõlgendamisel

§ 29lg 5 p 1 alusel võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh.

seda, et võlatunnistus on ette valmistatud hageja poolt ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping

§ 35tähenduses.

13. Riigikohus on selgitanud, et tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 13). Selline kokkulepe on

§ 421alusel tühine.

Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 14-16) ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17-23). Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa

§ 421

. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka

§ 42lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel.

14.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Vaidlusaluse võlatunnistusega on hageja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis algselt tuleneb tarbijakrediidilepingust. Seega on hageja tüüptingimuste kasutajana soovinud oluliselt ümber kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab oluliselt tarbijast krediidivõtjat ning seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on imperatiivne (

§ 421

). Imperatiivselt kohalduvatest õigusnormidest ei ole võimalik vabaneda allkirjastades selleks dokumendi pealkirjaga konstitutiivne võlatunnistus või deklareerides vastavasisulise dokumendi sõlmimist. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja ei ole algne laenuandja, vaid on nõude (väidetavalt) omandanud. 4 / 12 15. Kuivõrd tarbijakrediidilepingut reguleerivatest sätetest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine

§ 421

alusel, ei saa ka kompromissilepinguga loobuda tarbija imperatiivsetest õigustest ja 12.09.2021 kompromissileping/võlatunnistus on tühine. 16. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. ESTO AS ja kostja sõlmisid 11.07.2019 arvelduskrediidilepingu (dtl 120131), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 2 000 eurot. 17.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. ESTO AS loovutas oma nõude 10.06.2021 hagejale. 12.09.2021 kompromissileping/võlatunnistus nr 24985295 punkt 1.1 sisaldab viidet, et hageja on ESTO AS-ilt omandanud nõude kostja vastu 11.07.2019 sõlmitud krediidilepingust. Seega sai kostja teada uuest võlausaldajast alates kompromissilepingu sõlmimisest s.o 12.09.2021. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 18. Laenuandja ESTO AS ja kostja sõlmisid 11.07.2019 arvelduskrediidilepingu (dtl 120-131), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 2 000 eurot. 11.07.2019 kohaselt on krediidikulukuse määr 52,71% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

19.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas 5 / 12 regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 20. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:     tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, 6 / 12 et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 21. Kohus kohustas hagejat 21.08.2025 kirjaga (dtl 172-174) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. 22. Hageja on 16.09.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

ESTO AS tegi päringu Pensioniregistrile ja kostja 4 kuu keskmiseks sissetulekuks moodustub summa 1 825,96 eurot. ESTO AS on võlgniku sissetulekut kontrollinud kõrvutades summat statistiliste andmetega (võlgniku elukoha järgne keskmine sissetulek Statistikaameti andmete alusel) ja korrigeerinud vastavalt sellele sissetuleku suurust. Võlgniku sissetulekuna on ESTO AS arvestanud summa 1 825,96 eurot. Võlgnik on deklareerinud oma laenu- ja liisingumaksete suuruseks kuus 0,00 eurot. Järgmiseks on kontrollitud, kas võlgnik on taotlusel märkinud ka krediitkaardi olemasolu ning selle limiidi. Olemasolevad igakuised finantskohustused ESTO AS ees kokku on summas 0,00 eurot kokku. ESTO AS on kontrollinud võlgniku igakuiste finantskohustuste suurust. Toodud kontrolli tulemusena on ESTO AS tuvastanud statistikaameti andmete alusel, et võlgnikul olid igakuised finantskohustused kokku summas 500,00 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud laenuandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja laenuandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama laenu igakuiste osamaksetega summas 35,47 eurot. Kohustused kokku moodustasid 37,38% kostja igakuisest sissetulekust. 23. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

§ 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja maksevõime kohta. Kohus selgitab, et tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

1. Tänapäevaste automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamise protsesside valguses tähendab see seda, et krediidiandja peab suutma säilitada ja vajadusel kontrolliks esitada inimloetavad andmed päringute kohta, mis teostatakse välistesse andmebaasidesse (nähtav peab olema nii päringu teostamise aeg ehk nn time stamp kui ka päringu tulemus). Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud.
2. Kohtunõude vastuses 16.09.2025 on samuti toodud välja nimekiri erinevatest registritest, mida on kostja suhtes kontrollitud, aga esitatud ei ole ühtegi registrist tulenevat väljavõtet, mis kinnitaks hageja hinnangut. Samuti puudub võimalus hinnata kostja regulaarse sissetuleku suurust, mida oleks võimalik olnud kontrollida pangakonto väljavõttega. Kohtule esitatud on 7 / 12 üksnes krediidiandja analüüs, mille põhjal ei ole võimalik seisukohta võtta, kas hageja on arvesse võtnud kõiki vajaminevaid andmeid.
3. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).
4. Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Kui hindamisel võetakse arvesse ebaregulaarseid sissetulekuid, peab krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja sissetulekute andmete juurde lisama kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav sissetulek arvesse võetud.
5. Kohtu hinnangul tugineb hageja enamuselt võlausaldaja poolt tehtud automatiseeritud pangakonto ja registrite analüüsile, mis ei võimalda anda hinnangut kostja tegeliku sissetuleku osas lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil. puudub võimalus hinnata kostja regulaarse sissetuleku suurust, mida oleks võimalik olnud kontrollida pangakonto väljavõttega. Kohtule esitatud on üksnes hagejapoolne pangakonto analüüs, mille põhjal ei ole võimalik seisukohta võtta, kas hageja on arvesse võtnud kõiki vajaminevaid andmeid.
6. Kohtule ei ole esitatud ka kostja krediiditaotlust, millest kohus saaks näha, milliseid andmeid on kostjalt laenuandmisel küsitud. Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised kulutused on tarbija kohustatud krediiditaotlusel majapidamiskuludena märkima. Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Krediidiandja peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks tehtavad kulutused. Teatud juhtudel võivad tarbija kulutused majapidamisele olla suuremad, kui krediidiandja poolt määratud üldkohaldatav määr. Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks, kas tarbija igakuised sissetulekud võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi, katta igapäevaseid majapidamiskulusid ja tagasi maksta taotletavat krediiti.
7. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.). Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).
8. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. 8 / 12
9. Seega on laenuandja eiranud

§ 403

4 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsusja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud

§-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. 33. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 34.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

35. 30.01.2026 menetlusdokumendis esitas hageja

§ 4034lg 7 järgse ümberarvestuse.

Hageja tõi välja, et kostja on tasunud 05.08.2019 - 12.01.2021 kokku 1 772,14 eurot. Vastavalt lepingu punktis II põhitingimustele oli kostja minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse (kui krediit on kasutusele võetud) (EUR) 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Esimese tagasimakse tasumise päev oli krediidi kasutusele järgneval kalendrikuu 15. kuupäeval. Seega tuli kostjal saadud krediit summas 2 140 eurot tasuda 60 osamaksega ning igakuiseks osamakseks kujuneb 35,67 eurot (2140 / 60). Lähtuvalt eeltoodust saab lugeda kostja tasumised põhiosa tasumisteks alates 15.07.2021 kuni 15.07.2025 ja kostjal on tasumata osaliselt 15.08.2025 osamakse summas 11,36 eurot (35,67 -24,31). Lähtuvalt eeltoodust on kostjal tasumata järgmised osamaksed, kokku summas 189,71 eurot ja alates 15.02.2026 kuni 15.06.2026 muutuvad osamaksed sissenõutavaks summas 178,15 eurot. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

1. 30.01.2026 menetlusdokumendi kohaselt oli selle kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlg summas 189,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlg 178,15 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingukohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja määras tagasimaksed uuesti 30.10.
3. Ümberarvestuses on varasemad maksed algse maksegraafiku järgsed põhiosamaksete summad. Kostjal tuli lepingust tulenevad kohustused täita maksegraafiku alusel. Hagi täpsustuse kohaselt öeldi leping üles 17.05.
4. Hageja tõi välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda lepingut 17.05.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 17.05.2021 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei rikkunud kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud lepingu ülesütlemise eeldus ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Krediidiandjal ei olnud seega alust lepingut 17.05.2021 üles öelda. Kohus kontrollis hageja nõude ümberarvutust ja nõustub sellega täielikult. Arvestades, et kostja on tagasimakseid teinud summas 1 772,14 eurot, mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 189,71 eurot.
5. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust 9 / 12 eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pikka aega lepingu katteks tagasimakseid teinud, leiab kohus, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja edasised maksed, s.o perioodil 15.02.2026-16.06.2026 tasumisele kuuluvad osamaksed kogusummas 178,15 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei vabane kostja viivise tasumise kohustusest. Kuna kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, oleks põhjendatud viivise väljamõistmine

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduses palus hageja võlatunnistuse/ kompromissilepingu alusel kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 2019,93 eurot alates 11.11.2021 kuni 11.08.2022 summas 332,08 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2019,93 eurot alates 12.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Arvestades, et kostja antud perioodil osamaksete tasumisega võlgnevuses ei olnud, ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja perioodil 11.11.2021 kuni 11.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivist. 16.09.2025 ja 30.01.2026 menetlusdokumendis hageja viivise osas selgitusi esitanud ei ole. Kohus ei tee hageja eest ümberarvestusi ning seega ei ole sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Võttes arvesse, et ümberarvestuse kohaselt on käesoleva lahendi tegemise ajal on kostjal hageja ees tekkinud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 189,71 eurot, siis on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest välja viivise põhivõlalt (189,71 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

Tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas ei ole hageja alternatiivse nõude esitamisel viivise osas nõudeid esitanud.

1. Hagi kohaselt on hageja nõudeks tulenevalt sissenõudmiskulu 35 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja pärast lepingu lõppemist kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud.
2. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulu hüvitamist

§ 113

² lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 19.11.2021 kiri; 14.02.2022 kiri; 16.05.2022 kiri. Meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal oli leping kehtiv (lepingut ei öeldud kehtivalt üles) ning

§ 113² lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Hageja alternatiivne nõue sissenõudmiskulu hüvitamist ei hõlma. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata. 42. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt 11.07.2019 sõlmitud lepingust 876156609 tulenevalt välja põhivõla 189,71 eurot ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise põhivõlalt (189,71 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Lisaks mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 178,15 eurot järgmiselt: 15.02.2026 osamakse summas 35,67 eurot, 16.03.2026 osamakse summas 35,67 eurot, 15.04.26 osamakse summas 35,67 eurot, 15.05.2026 osamakse summas 35,67 eurot, 16.06.2026 osamakse summas 35,47 eurot, kokku 178,15 eurot. 43. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 367,80 eurot ületavas osas, sissenõudmiskulu summas 35 eurot sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks ning viivis põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 10 / 12

1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 10 % ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 3 908,07 eurot (kompromissisumma 3540,99 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 332,08 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 367,80 eurot. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 10% kostja kanda ja 90% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja enda kanda.
4. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kostja nimekirja ei esitanud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 490 eurot ning õigusabikulud 2 460 eurot.
7. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.
8. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 2 460 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 20,5 tundi. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 5 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, kostjate vastuväited on sarnased, samuti ei saanud hagejale olla ootamatu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamine ja vajalike ümberarvestuste tegemine. Kui hageja oleks kohe kõiki neid põhimõtteid järginud juba hagiavalduse koostamisel, ei oleks tal tulnud teha täiendavaid toiminguid. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 600 eurot (ilma käibemaksuta). 11 / 12
9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1090 eurot (riigilõiv 490 eurot + õigusabikulu 600 eurot). Kuna kohus jätab 10% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 109 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

55. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 12 / 12