← Eesti

2-19-14482/42

Obsah (4)§ 187§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). 1

(3)I. Asjaolude kirjeldus
  1. A A (kostja) esitas 22.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse E B (hageja) vastu. Kohus võttis hagi 09.04.2018 menetlusse. Hageja esitas 28.03.2019 kostja vastu vastuhagi M B xxx testamendi tühistamise nõudes. Kohus keeldus 05.08.2019 määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas 21.08.2019 määruse peale määruskaebuse. Kohus rahuldas 30.09.2019 määrusega määruskaebuse ja eraldas vastuhagi iseseisvasse menetlusse. Kohus jättis 05.12.2019 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 20.12.2019 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võttis hagi 07.01.2020 menetlusse. Kostja vastas hagile 21.01.
  2. Hageja esitas 28.01.2021 taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-
  3. Kohus peatas 31.01.2022 määrusega menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-
  4. Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4415, millega kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati menetlus, jõustus 19.02.
  5. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kohus peatas 31.01.2022 määrusega menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-4415 (dtl 516). Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4415, millega kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati menetlus, jõustus 19.02.2026 (dtl-d 529-532). Eeltoodust tulenevalt on menetluse peatamise alus ära langenud. Kohus uuendab peatatud menetluse. 3.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Harju Maakohus kinnitas 16.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4415 E B ja A A vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissist nähtuvalt sõlmisid pooled kompromissi kõigi M B järelt pärimisega seotud nõuete ja vastuväidete lõplikuks lahendamiseks, seal hulgas tsiviilasjas nr 2-184415 ja tsiviilasjas nr 2-19-14482 esitatud nõuetes (dtl 530, p 1.1). Pooled taotlesid tsiviilasjas nr 218-4415 kohtult kompromissi kinnitamist ja menetluste lõpetamist kompromissi alusel tsiviilasjades nr 2-18-4415 ja 2-19-14482. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et pooled on sõlminud kompromissi menetluse lõpetamiseks nii tsiviilasjas nr 2-18-4415 kui ka tsiviilasjas nr 2-19-14482. Harju Maakohus on selle kompromissi 16.01.2026 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4415 kinnitanud. Kompromiss on jõustunud kohtumäärusega kinnitatud teises kohtuasjas, mistõttu käesolevas kohtuasjas seda eraldi kinnitada ei saa. Seega esineb

§ 428lg 1 p 4 järgi alus menetluse lõpetamiseks otsust tegemata.

Kohus lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 2

(3)5. Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalik

§ 150lg 2 p 1 alusel taotleda poole maakohtus tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.