← Eesti

2-23-17634/59

Obsah (7)§ 430§ 431§ 150§ 164§ 168§ 163§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17634 Tsiviilasi X.V hagi Y.G vastu ühisvar

) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Poolte abielu sõlmiti XXX ning lahutati XXX.  Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ja poolte varasuhteks oli varaühisuse varasuhe. Pooled ei ole peale abielu lahutamist vallasvara ühisvarana jaganud.

  1. Nii praegu kehtiva kui ka varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Pooled ei vaidle, et abielu kestel omandatud vallasasjad kuuluvad nende ühisvarasse ning selle jagamises pole pooled suutnud kokku leppida.
  2. Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1, kusjuures vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 1¹ järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu lõppemise seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2).
  3. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus ühis-/kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel. Kostja esitas nõudes nimetatud vallasasjade ühisomandi lõpetamise viisina nende jätmise kostja ainuomandisse. Hageja vaidleb sellele vastu, kuna sellist jagamise viisi seadus ei võimalda. Kohus nõustub hagejaga. Ühis- ja/või kaasomandi lõpetamise viisina oleks võimalik anda asi üle ühele omanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele omanikule välja tema osa rahas (PKS § 37 lg 3, AÕS § 77 lg 2). Hüvitist kostjale jäävate esemete eest nõue ei sisalda. Seega ei ole seda võimalik rahuldada.
  4. Kohus ei nõustu väitega, et ühisvara jagamisel kostja ainuomandisse jäävate esemete eest teisele ühisomanikule hüvitise maksmine ei ole vajalik, kuivõrd ülejäänud ühisvaraks olevad vallasvara esemed jääksid hagejale (04.11.2025 istungi protokoll, ajamärge 00:26:54). Sellist nõuet kohtu menetluses ei ole. Ülal p-s 4 märgitud vastuhagi nõude sõnastus ei võimalda järeldada, et selle rahuldamisel kuuluks jagamisele ka nõudes nimetamata vallasvara või et nõudes nimetamata varaesemed jääksid hageja ainuomandisse. Isegi kui kostja käsitlusega nõustuda, on hageja vaielnud vastu ka sellele, et poolte ühisvaraks olev vallasvara jagataks selliselt, et kostja ainuomandisse jääksid nõudes nimetatud esemed ning hagejale muu vallasvara. Hageja on menetluses õigesti viidanud, et ühisvara jagamisel ei saa jätta n-ö sunniviisiliselt poole omandusse eset, mida pool ise enda omandusse ei soovi. Kohus on sellele korduvalt kostja tähelepanu juhtinud. Seega ei oleks nõude rahuldamine igal juhul võimalik.
  5. 08.07.2025 määruses selgitas kohus, et vallasvara jagamise ja valduse saamise nõude puhul tuleb kostjal tõendada eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka, esemete valdus ja väärtus, ning et täiendavate tõendite esitamata jätmisel võib nõue jääda rahuldamata (dtl 512). 04.11.2025 istungil möönis kostja, et ei ole menetluses selliseid tõendeid esitanud. Hageja on võtnud omaks, et tema valduses on nõudes nimetatud esemetest: sõiduk FORD MUSTANG, külmik, mootorratas BMW, 2 tooli, punutud korv, 1 laualamp, prožektor, välibatuut, voodi, 3

(4)2-23-17634 teler, 2 riiulit. Ülejäänud esemete osas on poolte vahel vaidlus, kelle valduses need on ja kas need üldse olemas on (04.11.2025 istungi protokoll, ajamärge 00:14:34). Tõendamata on ka esemete väärtus (ajamärge 00:15:27). Nõustuda tuleb väitega, et poolte arvamused esemete väärtusest kohtueelsete läbirääkimiste käigus ei tõenda nende väärtust. Niisiis pole ka sel põhjusel võimalik vastuhagis esitatud vallasvara jagamise nõuet rahuldada.
  1. Vastuhagi rahuldamise välistaks veel ka see, et nõue on ebaselge ega ole sundkorras täidetav. Kohus ei tohi teha lahendit, mis ei ole selgelt arusaadav ega täidetav (TlnRnKm 12.08.2025, 2-24-15814, p 26). Mõistliku kõrvalseisja ega kohtutäituri jaoks pole nõudes märgitud esemed (nt „õmblustarvikud“, „2 tooli“, „jõuluehted“, „lai voodi“, „voodipesu“, „näorätikud“ jne) üheselt identifitseeritavad, mis välistaks kohtulahendi sundkorras täitmise (vrd RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 11). Ehkki sellele on kostja tähelepanu juhitud, ei ole kostja menetluse käigus esitanud haginõuet kujul, mis vastaks piisava määratletuse nõudele.
  2. Kohus selgitab, et pooltel on

§ 430

lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt võimalik ja mõistlik sõlmida ka vastuhagi osas kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (

§ 431lg 2).

Sellisel juhul on veel võimalik tagastada pool vastuhagilt tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1 ja lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. 24.09.2025 kompromissi kinnitava määrusega on kohus jaotanud põhihagiga seonduvad menetluskulud.

§ 164

lg 1 üldreegli kohaselt tuleb poolte endi kanda jätta ka vastuhagiga seonduvad menetluskulud. Kuna valdav osa vaidlusest (sh vastuhagist) on lahenenud kompromissiga, viiks samale tulemusele

§ 168lg 3 kohaldamine.

Kohus kaalus

§ 163

lg 2 ja (04.11.2025 kohtuistungi osas)

§ 169

kohaldamist, kuid leiab, et vastavad eeldused ei ole praegusel juhul täidetud.

§ 164alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata (vt Tln

RnKo 01.12.2023, 2-22-4148, p 51.1). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.