VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-25-16809 Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi 19.02.2026, Narva Heleen Jääger G.P hagi O.Q vastu elatise välja

) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (12.07.2038). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja V.V alaealine laps. Kostja elab hagejast eraldi koos V.V-ga. Kostja täidab ülalpidamiskohustust ebapiisavalt.

1. Kostja hagile ei vastanud.
2. Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 alusel tagaseljaotsusega.
3. Hagimaterjalid on loetud kostjale kättetoimetatuks 10.11.
4. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt 10.12.2025, kuid kostja ei ole vastust seniajani esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Hagis esitatud asjaolud on piisavad, et pidada hagejad nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
5. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101

alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni (12.07.2038). Hageja nõude aluseks on

§ 96lg 1 ja § 97 p 1.

Nendest sätetest tuleneb, et vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. 6. Sünnitõendi järgi on O.Q G.P vanem (dtl 7, vt ka dtl 11). Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja kostjaga koos ning kostja ei anna talle piisavalt ülalpidamist. Kuna kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud, loeb kohus, et kostja on need omaks võtnud. Hageja võib seega ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 2

§ 99lg 1).

Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne

§ 101alusel arvutatud miinimumsumma.

Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma ja vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdselt (vt

§ 101lg 1, § 105 lg 3, § 116; RKTKo 08.01.2014, 3-21-165-13, p-d 15–16).

8.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

1. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust pere ei saa. Praegu ei ole kostja esitanud vastuväidet, et ta annab hagejale vahetut ülalpidamist, kui hageja viibib tema juures. Seega puudub põhjus vähendada elatist kostjaga koos veedetud aja võrra. Hageja on pere ainus laps.
2. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama. Seetõttu loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited hageja ülalpidamise ulatuse kohta omaks võtnud ning kostja kanda jääb miinimumsummale vastav elatis. 11.

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatis alates kuni otsuse tegemiseni, sh 2026.

a veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine: o ajavahemikul

1. a oktoober kuni
2. a veebruar on igakuine elatis 301,74 eurot. Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 08.10.2025 kuni 19.02.2026 eest, sh
3. a veebruarikuu elatis, on kokku 1440,57 eurot (301,74 x 4 + 301,74 :31 x 24 = 1440,57). o alates 01.03.2026 kuni G.P täisealiseks saamiseni (12.07.2038) on elatis 301,74 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja V.V nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V.V pangakonto nr XXX) selgitusega „G.P elatis”. 3