KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-25-12855 Tsiviilasi K

) § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Kinnistusosakonna toiming on eelmärke kandmine. Iga eelmärke kanne on eraldiseisev toiming.

§ 361

kohaselt märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse. Kinnistusraamatuseaduse § 33 lg 2 järgi tehakse kanne pärast lõivu tasumist. - Riigilõiv eelmärke kinnistusraamatusse kandmisel (korter 5), märge 16 registriosas 52 eurot (tehinguväärtus 7680 eurot). - Riigilõiv eelmärke kinnistusraamatusse kandmisel (korter 3), märge 16 registriosas 80 eurot (tehinguväärtus 14 220 eurot). - Riigilõiv eelmärke kinnistusraamatusse kandmisel (korter 2/4), märge 16 registriosas 144 eurot (tehinguväärtus 5481 eurot). - Riigilõiv eelmärke kinnistusraamatusse kandmisel (korter 1, korter 1/1, korter 1/2, korter 2, korter 14), märge 12 registriosas, 27 eurot (tehinguväärtus 5000 eurot). - Riigilõiv eelmärke kinnistusraamatusse kandmisel (korterid 11 ja 12), märge 15 registriosas 768 eurot (tehinguväärtus 173 700 eurot). Kuna riigilõivu on tasutud 70 eurot 75 senti, siis puuduolev summa on 1001 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldajad esitasid notari Anne Saaberi vahendusel määruskaebuse, milles paluvad teha kinnistamisavalduse nr 48085202550 alusel kanne ilma täiendavat riigilõivu tasumata. Kinnistamisavalduse aluseks on Tallinnas Suur-Patarei tn 18 asuvate korteriomanike kokkulepped korteriomandite eriomandi esemete suuruse ja sellega seoses korteriomandi eriomandi esemega seotud mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning erikasutusõiguste andmiseks. Kokkulepitud õiguste tagamiseks on palutud kanda korteriomandite kohta avatud kinnistusregistriosadesse eelmärked. Eraldiseisvate kokkulepete esemeteks on järgnevad korteriomandid: - korterid 11 ja 12, mille muutmise kokku lepitud hind on 173 700 eurot (lepingu punkt 4), korter 5, mille muutmise kokku lepitud hind on 7680 eurot (lepingu punkt 5), korter 3, mille muutmise kokku lepitud hind on 14 220 eurot (lepingu punkt 6), korter 2/4, mille muutmise kokku lepitud hind on 5481 eurot (lepingu punkt 7 ja 8) ning korterid 1, 1/1, 1/2, 2 ja 14, mille suhtes tehtava muudatuse avaldatud tehinguväärtus on 5000 eurot (lepingu punkt 9). 4 Lepingu punktid 4, 5, 6, 7 ja 8 (koos) ning 9 on iseseisvalt käsitatavad kokkulepped, mille osas on muudatuste aluseks olevad kohustused, tasud ja tähtajad erinevad, sellest tulenevalt on võimalik ja tõenäoline, et nõue kinnistusraamatusse muudatuse sissekandmiseks ning eriomandiosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks või erikasutusõiguste andmiseks esitatakse iga kokkuleppe puhul eraldi ning erinevatel aegadel (lepingu punkt 10). Seetõttu on iga kokkuleppe kohta palutud kinnistusraamatusse kanda iseseisev eelmärge. Korteriomand on omand, mis koosneb eriomandi esemest, mis on vastava korteriomandi omaniku ainuomand, ning kaasomandiosast kinnisasjale, mis on ühises omandis. Taotletavad muudatused puudutavad ühises omandis olevat kinnisasja (maatükki ja ehitise osa, mis ei ole eriomandi esemeks) ning seetõttu on kõik vastavad kanded – nii eriomandi eseme muutmine kui ka kaasomandiosa suuruse muutmine – võimalik ainult ühiselt. Võlaõigusseaduse § 64 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita ainult ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist ainult ühiselt. Käesolevas lepingus ei ole õigustatud isikul võimalik esitada ühtegi ülaltoodud nõuetest teisiti, kui ainult kõigi teiste samal kinnisasjal olevate korteriomandite omanike vastu ühiselt, kuna korteriomandite olemusest tulenevalt saab eriomandi kokkuleppe ja kaasomandiosade suuruste muudatusi teha ainult kõigis sama kinnisasja korteriomanditeks jagamisel moodustatud kinnistusregistriosades korraga. Seega iga viidatud kokkuleppe puhul on tegemist ühisvõlgnikega, kelle kohustuse täitmist eelmärge tagab. Iga antud kokkuleppe juures on üks ühine tehinguväärtus ning üks ühine nõue, mida korteriomandi olemusest tulenevalt tuleb tagada eelmärkega kõigis kohustatud registriosades. Puudub vastavas väärtuses nõue iga korteriomaniku vastu eraldi, vaid vastava väärtusega nõue on korteriomanike vastu ühine. Seega on riigilõivu arvestatud iga kokkuleppe täitmise tagamiseks sissekantava eelmärke eest. Eelmärge tuleb arvestades ülaltoodut kanda kõigisse registriosadesse, mille omanikel tekib vastav kohustus. Samas on tegemist sama eelmärkega, mis kantakse sisse ühise kohustuse täitmise tagamiseks. Seega tegemist on ühe eelmärkega, mis korteriomandi olemusest tulenevalt tuleb kanda kõigisse kohustatud registriosadesse.
2. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
3. Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata kandeavaldus kande tegemise otsustamiseks tagasi maakohtu kinnistusosakonnale. Määruskaebus rahuldatakse. 7.

§ 2

näeb ette, et riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

§ 78

kohaselt tasutakse kinnistusraamatusse märke kandmise eest riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

§ 361

järgi on märke tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et eelmärge tuleb kanda mitmesse registriossa, on praegusel juhul tegemist siiski ühe lõivustatava toiminguga. 5 Eelmärgitut arvestades ei ole maakohtu kinnistusosakonna määruses viidatud puudus kande tegemist takistav puudus. Maakohtu kinnistusosakonnal ei olnud TsMS § 596 lg 2 järgi alust määrata tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on riigilõivu tasutud esitatud asjaoludel ettenähtust 6 eurot 75 senti rohkem. Riigilõivu arvestamisel on korteriomandi nr 2/4 puhul märgitud tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 9 eurot, mis on

lisa 2 järgi täismäär tehinguväärtuselt 4480 eurot 1 sent kuni 5760 eurot, kuid arvestades

§ 78sätestatut peaks see olema 2 eurot 25 senti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu kinnistusosakonna määrus tühistada. Kuna kinnistusraamatusse teeb kandeid Tartu Maakohtu kinnistusosakond, tuleb kandeavaldus saata kande tegemise otsustamiseks tagasi maakohtu kinnistusosakonnale. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldajate kanda (TsMS § 172 lg 2 esimene lause). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajatel on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 172 lg 2 teise lause ja § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kinnistusosakonnale taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 6