← Eesti

2-25-118/58

Obsah (15)§ 331§ 452§ 152§ 159§ 160§ 156§ 151§ 179§ 163§ 174§ 175§ 138§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 12. veebruar 2026, Tallinn 2-25-118 RL Arendus

§ 331

lg 1 alusel hageja taotluse lükata edasi kohtulahendi kuulutamise aeg rahuldamata, sest taotluse rahuldamine kaasa menetluse viibimise. Eelmenetlus lõppes 05.11.2025 (dtl 335, ajamärge 00:35:00) ning mõjuvat põhjust tähtaja andmiseks hüpoteetiliste uute tõendite esitamiseks ei esine. Kohus lõpetas 27.01.2026 istungil asja sisulise arutamise.

§ 452

lg 3 kohaselt kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse.

§ 452

lg 4 alusel võib otsuse hiljem kui 20 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Alust kohtuotsuse teatavakstegemise aja edasilükkamiseks ei esine.

  1. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
  2. Hageja tugineb sellele, et on nõude kostja vastu omandanud 05.08.2024 ja 06.08.2024 nõude loovutamise lepingute (dtl 241-244) alusel. Kostja vaidlustas nõuete loovutamise lepingute ehtsuse, väites, et lepingud ei olnud sõlmitud 05.08.2024 ja 06.08.2025, vaid vahetult enne nende esitamist veebruaris 2025, ning dokumendiekspertiisiga ei olnud võimalik määrata 3 2-25-118 nõude loovutamise lepingute allkirjastamise ega vormistamise aega (dtl 302). Eeltoodu ei muuda nõude loovutust kehtetuks, kuivõrd hiljemalt 13.02.2025 ehk kohtule lepingu esitamise ja 13.02.2025 menetlusdokumendis nõude loovutamisest teatamisega (dtl 238) tuleb VÕS § 170 alusel lugeda nõude loovutus kostja kui võlgniku suhtes toimunuks.
  3. Pooled ei vaidle, et R. L. ja kostja sõlmisid 05.08.2024 laenulepingu (dtl 229-230), mille alusel sai kostja R. L.ilt laenu 5000 eurot, tagastamise tähtajaga 05.10.
  4. Laenulepingu punktis 2.3 kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale laenu kogusummalt 30% intressi kokkulepitud perioodi pealt. 13.
  5. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on kostjal kohustus tagastada saadud 5000 eurot ja hageja põhinõue on põhjendatud. 13.
  6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. 13.
  7. 05.08.2024 laenulepingu punktis 2.3 on pooled intressimääras kokku leppinud. Intressimäär on 30% kogu laenusummalt kokkulepitud perioodi, et 05.08.2024 kuni 05.10.2024 eest. Laenusummast 5000 eurot moodustab 30% 1500 eurot. Seega on lepingu punkti 2.3 kohaselt kokkulepitud intressiks 1500 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga, et intress perioodil 05.08.2024 kuni 05.10.2024 moodustaks 3000 eurot. Seega rahuldab kohus intressinõude laenusummalt 5000 eurot summas 1500 eurot. 13.
  8. Hageja nõuab viivist lepingujärses määras, st 2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg ehk 5000 eurot. Kostja vaidleb viivisenõude vastu, leides, et 2% suurune viivitusintress päeva on ebamõistlikult suur ja kostja palub seda vähendada VÕS § 162 järgi mõistliku suuruseni. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 koostoimes võib kohus kohustatud isiku taotlusel vähendada viivist mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivisemäär 2% päevas võrdub määraga 730% aastas. Tegemist on selgelt liigkasuvõtjaliku määraga. Viivist ei muuda vastuvõetavaks ka asjaolu, et hageja ei nõua viivist põhivõlga ületavas summas, kuivõrd 2% määraga on viivise summa 100 eurot päevas ehk 5000 suuruse kogusummani jõuab viivis 50 päevaga. On ebamõistlik, et põhikohustuse täitmisega viivitamisel 50 päeva tuleks tasuda põhivõlaga võrdset viivist. Kohus on seisukohal, et viivise vähendamine on põhjendatud. 13.
  9. Kohus arvestab, et algses hagis esitas hageja viivisenõude enda hinnangul seadusjärgses määras, eksides üksnes VÕS § 94 sisustamisel, st sisustades seda läbi Euribori, mitte läbi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäära enne iga aasta
  10. jaanuari ja
  11. juulit. Suurusjärguna lähtus hageja siiski intressismäärast ca 12% aastass, st 60 korda väiksemast intressimäärast. Viivisenõude määras 2% päevas esitas hageja pärast seda, kui kostja esitas tõendina laenulepingu. Olukorras, kus hageja ise lepingutingimusi ei mäletanud ning väitis 05.01.2025 hagis, et laenulepingud olid suulised, ega sellises summas viivisenõuet ka ei esitanud, asub kohus seisukohale, 4 2-25-118 et alust lepingujärgses määras viivisenõude rahuldamiseks ei ole. Kohus vähendab VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivisenõuet seadusjärgse määrani. 13.
  12. Kohus rahuldab nõude 5000 euro ulatuses, alates 06.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.02.2026 on kostja viivituses 495 päeva ja viivis moodustab 737,68 eurot: ajavahemikus 06.10.2024 kuni 31.12.2024 viivisemäär 12,25% ning viivise summa 145,60 eurot, ajavahemikus 01.01.2025 kuni 30.06.2025 on viivisemäär 11,15% ning viivise summa 276,45 eurot, ajavahemikus 01.07.2025 kuni 12.12.2025 on viivisemäär 10,15% ning viivise summa 255,83 eurot ning ajavahemikus 01.01.2026 kuni 12.02.2026 on viivisemäär 10,15% ning viivise summa 59,79 eurot. 13.
  13. Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemisega sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 737,68 eurot ja edasiulatuva viivisenõude alates 13.02.2026 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 5000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  14. Pooled vaidlevad, kas R. L. ja kostja sõlmisid 06.08.2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja R. L.ilt laenu 15 000 eurot tagastamise tähtajaga 06.10.
  15. Kostja eitab 15 000 euro suuruse laenu saamist. Laenulepingu sõlmimise ja laenu andmise tõendamiskoormis lasub hagejal. 14.
  16. Hageja väidete kohaselt andis R. L. kostjale 15 000 eurot sularahas 06.08.2024 õhtul kella 18 ajal XXX kohvikus. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud sõnumivahetuse kostja ja R. L.i vahel (dtl 36jj ) ja R. L.i 07.08.2024 e-kirja, milles viimane kirjutab, et on vastavalt suulisele kokkuleppele andnud 06.08.2024 20 000 eurot (dtl 35). 14.
  17. Sõnumivahetusega on tõendatud, et R. L. küsis „15 eks?“ ja kostja vastas „jah, kuigi see on sinu otsustada, kui tahad võib ka rohkem, tootlus % jääb samaks,“ kuid see ei tõenda, 15 000 euro üleandmist kostjale. Seejärel arutatakse lepingu sisu ja spetsifikatsiooni üle, sh kirjutab kostja „no aga pole mõtet ju laenulepingut saata enne kui ma pole lepingu spetsifikatsiooni osas läbi rääkinud“, samuti arutatakse 06.08.2024 kella 00:20 ajal kohtumisest „homme lõuna ajal“. Seejärel kirjutab R. L. 06.08.2024 kell 15:25 „panen sulle meili mõlemad lepingud ja pane palun digiallkirjad. Eilsele see 5 ja tna 15“, millele kostja vastab „oot eiei, saame kokku, siin vajab üks asi selgitamist, tule sõida mulle koju“. Vestlus jätkub R. L.i sõnumiga „ma tule siis juba koos rahaga ju“ ning kostja vastab „kohtume ja arutame.“ Seega tõendab viidatud kirjavahetus, et pooled pidasid läbirääkimisi 15 000 euro laenamise üle, kuid lepinguni jõudmist ega raha üleandmist vastav tõend ei tõenda. 14.
  18. Hageja on osundanud, et raha üleandmist tõendab 06.08.2024 kell 19:02 kirjutatud sõnum „kõik oli nagu atm andis, ma ise ei lugenud yle“. Kas see sõnum ei tõenda raha üleandmist. 14.
  19. Raha üleandmist ei tõenda ka hageja kontolt välja võetud 14 000 eurot (dtl 34), kuivõrd see tõend kinnitab üksnes sularaha väljavõtmist hageja poolt, mitte selle kostjale üleandmist R. L.i poolt. 14.
  20. Hageja taotles tunnistajana kostja ema ülekuulamist, kes oli hageja kinnitusel 06.08.2024 kohtumise juures. Tunnistaja eitas, et ta oleks 06.08.2024 viibinud XXX kohvikus. 14.
  21. Seega ei ole hageja tõendanud, et R. L. oleks kostjaga sõlminud laenulepingu kostjale 15 000 euro laenamiseks ja kostjale 15 000 eurot üle andnud. Järelikult ei 5 2-25-118 ole hagejal kostja vastu 15 000 euro suurust põhinõuet. Kaasuvalt ei ole hagejal ka intressi ega viivisenõuet. Kohus jätab vastavas ulatuses hagi rahuldamata. Tunnistajatasu väljamaksmine ja Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmine
  22. Tunnistaja L. S. on teatanud, et soovib tunnistajatasu kokku 35,12 eurot, mille moodustavad kaotatud töötasu 31,12 eurot (keskmine kuu töötasu 4183,59 eurot) ja transpordikulud 4 eurot. 16.

§ 152

lg 2 kohaselt tunnistajatasu suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Sama sätte lg 3 kohaselt kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires.

§ 159

lg 1 kohaselt tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud.

§ 160

lg 1 kohaselt tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel. 17.Vabariigi Valitsuse määrus „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01.01.2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot. Tunnistaja on märkinud töölt puudutud ajaks 1 tund ja 15 minutit. Kohtuistung 27.01.2026 kestis tunnistaja jaoks kell 13-13:13 ehk 13 minutit. Arvestades istungil viibitud aega, võib pidada usutavaks, et töölt on eemalviibitud alla ühe tööpäeva. Seega on antud juhul põhjendatud maksta tunnistajale tunnistajatasu saamata jääva töötasu ulatuses, s.o kokku 31,12 eurot. 18. Tunnistaja taotleb transpordikulude hüvitist 4 eurot ja on kulude tõendamiseks esitanud parkimistasu kviitungi (dtl 355).

§ 156

lg 1 kohaselt tunnistajale hüvitatakse menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses. Tunnistaja parkimistasu kulu on mõistlik ja kuulub hüvitamisele.

  1. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks maksta tunnistaja L. S.ile tunnistajatasu ja kulude hüvitiseks kokku 35,12 eurot.
  2. Kuivõrd taotluse tunnistaja ärakuulamiseks esitas hageja, kohustas kohus hagejat tasuma tunnistajakulude kulude katteks 35,12 eurot 7 päeva jooksul alates vastava kohtumääruse kättesaamisest, kostja ei ole tähtaegselt tunnistajakulude tasu kohtu deposiiti tasunud.

§ 151

lg 3 kohaselt kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. 21.

§ 179

lg 1 alusel mõistab kohus hagejalt riigi kasuks välja tunnistajatasu 35,12 eurot. Menetluskulude tasumata jätmisel võib algatada sundtäitmise. Viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (

§ 179lg 9).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 23. Hagi rahuldamise ulatus on 25%, mistõttu kannab kostja menetluskulud 25% ja hageja 75% ulatuses. 24.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline 6 2-25-118 peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud 25.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 1400 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. 26.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 18 tunni ja 45 minuti ehk 2812,50 euro ulatuses. Esindaja tunnihind on 150 eurot ilma käibemaksuta. Hageja käibemaksu hüvitamist ei taotle. 28.Mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot peab kohus turuolukorrale mittevastavaks. Põhjendatud tunnihinnaks saab juristist esindaja puhul pidada 120 eurot. Ajakulu on ülepaisutatud: 28.
  2. Asjaoludega tutvumisele ja algsele 05.01.2025 hagi koostamisele on esindaja kulutanud 8 tundi. Arvestades dokumendi mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et hageja muutis olulises määras hagi pärast kostja vastust, peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund ja vähendab ajakulu 7 tunni võrra. 28.
  3. Esindaja on 05.11.2025 istungiks valmistumisele ja istungil kliendi esindamisele kulutanud 2,5 tundi. Kohtuistung kestis 45 minutit, ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 1 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega on ajakulu 1 tunni minuti ulatuses põhjendamatu ja kohus vähendab ajakulu. 28.
  4. Esindaja on 27.01.2026 istungiks valmistumisele ja istungil kliendi esindamisele kulutanud 1,5 tundi. Kohtuistung kestis 20 minutit, ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 40 minuti ulatuses. Seega on ajakulu 30 minuti ulatuses põhjendamatu ja kohus vähendab ajakulu. 28.
  5. Esindaja on menetluskulude nimekirja koostamisele kulutanud 0,5 tundi. Arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu on põhjendatud ajakulu 15 minutit.
  6. Seega on ajakulu põhjendamatu 8 tunni ja 45 minuti ulatuses. Hageja põhjendatud kulu õigusabile on seega 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot ehk 1200 eurot.
  7. Hageja menetluskuluks on ka tunnistajatasu summas 35,12 eurot.
  8. Hageja menetluskulud kokku on 2635,15 eurot, millest kostja kanda on 25% ehk 658,78 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 658,78 eurot. Kostja menetluskulud
  9. Kostjale on menetluskulude nimekirja kohaselt kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 13 tunni ja 30 minuti ehk 2511 euro ulatuses. 27.01.2026 istungi ajakulu palub kostja kindlaks määrata sama hinnaga lähtuvalt istungi ajast, milleks on 20 minutit. Esindaja tunnihind on 150 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on füüsiline isik ja taotleb käibemaksu hüvitamist. 7 2-25-118 32.
  10. Advokaadist lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot peab kohus turuolukorrale vastavaks. 32.
  11. Ajakulu on ülepaisutatud 10.02.2025 hagivastuse koostamisele kulutanud 5 tunni osas. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Seega vähendab kohus ajakulu 3,5 tunni võrra.
  12. Hageja põhjendatud kulu õigusabile on seega 10 tunni ja 20 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot ehk 1550 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja põhjendatud kulu õigusabile kokku 1922 eurot.
  13. Toimikust nähtuvalt on kostja kandnud ka ekspertiisikulu summas 380 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
  14. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 2302 eurot, millest hageja kanda on 75% ehk 1726,5 eurot. Tasaarvestus 36.

§ 445

lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

  1. Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 658,78 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. 38.Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1726,5 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
  2. Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded

§ 445lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas ulatuses summas 658,78 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 1067,72 eurot menetluskulude hüvitist. 40. Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

41. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.