← Eesti

2-25-120104/7

Obsah (8)§ 187§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-120104 Tsiviilasi HOOVI Rental OÜ hagi

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 18.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M OÜ (endise nimega K OÜ) ja M. K. (võlgnik, kostja) vastu 2494,52 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2025 võlgnikele makseettepaneku. M OÜ suhtes koostas kohus 06.11.2025 maksekäsu eraldi määrusena. M. K.ile ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 06.11.2025 määrusega anti võlgniku M. K. suhtes nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 12.11.
  2. Hagi aluseks on hageja ja M OÜ vahel 09.04.2025 sõlmitud krediidilepingust nr XXX ning eelnimetatud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel 09.04.2025 sõlmitud käenduslepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3329,32 eurot, millest põhinõue moodustab 2100 eurot, intress 142,99 eurot, krediidilepingust tulenevad kõrvalnõuded 331,52 eurot ja 08.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 754,81 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendav viivis 0,4 % põhinõude (2100 eurot) tasumata osalt päevas alates 09.11.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 870,68 eurot. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 13.11.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud KÄPO-s 27.11.
  3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud (hiljemalt 11.12.2025).
  4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita 2 menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 14.01.2026. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 4200 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4500 eurot tasuda riigilõiv summas 490 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 490 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja õigusabikulud summas 364 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 140 eurot/tunnis (käibemaksuta, s.o 168 eurot/tunnis koos käibemaksuga) 2 tunni ja 36 minuti ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot ilma käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16, 3-2-1-115-14). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et 2 tundi 36 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamiseks, Harju Maakohtu 06.11.2025, kui ka 13.11.2025 kohtumäärustega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 364 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 854 eurot (riigilõiv 490 eurot + õigusabikulud 364 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 5.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.