← Eesti

2-25-18721/16

Obsah (7)§ 429§ 428§ 3§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-18721 Tsiviilasi YY hagi XX vastu elatise väljamõi

) § 428 lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 järgi kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Elatise nõudest loobumise põhjuseks on teises tsiviilasjas ekspertiisiga kindlaks tehtud asjaolu, et kostja ei ole hageja bioloogiline vanem, sellest tulenevalt ei ole tal ka kohustust hagejale ülalpidamist anda ning hagist loobumine ei kahjusta alaealise hageja õigusi ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3 ja 429 lg-st 1, kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas menetluse.

  1. Kohus jätab tähelepanuta kostja menetluskulude nimekirja punktis 1.3 esitatud taotluse mõista hagejalt YY-lt välja kostja XX-i kasuks
  2. novembril 2025 hagejale YY-le tasutud elatis 301,74 eurot. Alusetult makstud elatise tagastamise nõue ei ole küsimus, mida saaks lahendada tsiviilasja menetlust lõpetavas määruses koos menetluskulude jaotuse ja rahaliselt kindlaksmääramisega. Rahaliste nõuete kohtu kaudu maksma panemiseks tuleb hagejal esitada kohtule hagi (

§ 3lg 1 ja § 4 lg 1) ning tasuda riigilõiv.

Kohus etteruttavalt selgitab kostjale, et alaealise lapse ülalpidamiseks makstud elatise lapselt tagasi nõudmiseks üldjuhul õiguslikku alust ei ole. Siin asjas esile toodud asjaoludel ei saa lugeda elatist alusetult makstuks. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt sündis hageja GG ja kostja XX-i abielu ajal, kostja oli (ja on siiani) kantud YY sünniakti tema isana. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-25-18721 Hageja esitas elatise hagi kostja vastu
  1. novembril
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § -st 82 ja § 84 lg 1 p-st 1 tulenevalt oli sellel ajal kostja isadus seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud ning
  3. novembril 2025 elatise maksmise ajal oli kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja esitas hagiavalduse enda isaduse vaidlustamiseks alles
  4. novembril 2025, hagi rahuldati tsiviilasjas nr 2-25-x Pärnu Maakohtu kohtuotsusega
  5. veebruaril 2026, otsus ei ole veel jõustunud. Riigikohus on oma praktikas (RKTKo 19.11.2008 nr 3-2-1-93-08 (p 13); 16.02.2011 nr 3-21-164-10 (p 16)) selgitanud, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne vanemast, kes on isana lapse sünniakti kantud, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Riigikohtu viidatud praktika käsitles küll enne
  6. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse norme, kuid on kohaldatav ka praegu, sest kehtiv perekonnaseadus reguleerib põlvnemise, isaduse vaidlustamise ja ülalpidamiskohustuse seost sarnaselt. Menetluskulude jaotus 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud.

§ 168

lg 4 ei võimalda (erinevalt

§ 164lg-st 1 2) jätta kulusid alaealise hageja seadusliku esindaja kanda.

10. Hagejaks on alaealine laps (x-aastane), kelle mõjusfääri ei kuulu see, kes on isana kantud tema sünniakti, kellel on kohustus anda talle, alaealine ei saa ise otsustada elatise nõude esitamist, mistõttu selliste menetlustega seotud kuluda jätmine alaealise kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Alaealisel puuduvad ka sissetulekud, mille arvelt menetluskulusid tasuda, ning lapselt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmisel tuleks need tasuda hageja seaduslikul esindajal. Muu hulgas on hageja seaduslik esindaja Sotsiaalkindlustusametiga peetud kirjavahetusega tõendanud, et kuigi hageja elab 2025.a oktoobrist ema juures, laekuvad lapsele ettenähtud peretoetused siiani kostjale, kostja keeldub andmast nõusolekut peretoetuste suunamiseks lapse või tema ema kontole. Eeltoodu alusel kohus leiab, et praegusel juhul ei ole õiglane menetluskulude jaotamisel lähtuda

§-s 168 sätestatust. Kohus peab õigeks jaotada kulud hagilises perekonnaasjas menetluskulude jaotust reguleeriva

§ 164

lg 1 alusel, mis näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 11. Põlvnemise tuvastamise menetluses on kindlaks tehtud, et kostja ei ole hageja bioloogiline vanem ning seega ei ole tal edaspidi kohustust hagejale ülalpidamist anda. See tähendab, et hageja seaduslik esindaja peab edaspidi hagejat üleval pidama üksinda (vähemalt seni kuni ülalpidamist hakkab andma hageja tegelik bioloogiline isa). Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et tal on suur elatise võlgnevus kostja ees ajast, mil laps elas kostja juures. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja seadusliku esindaja esitanud kohtule enda maksejõuetusavalduse. Kostja menetluskulude hüvitise hagejalt väljamõistmine raskendab veelgi hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda ning võimekust hagejat üleval pidada. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-25-18721 Kohus võtab lisaks arvesse, et lepingulise esindaja palkamine ei ole kostja õiguste ja huvide kaitseks hädavajalik, sest elatise asjas omavad tähtsust kostja isiklikud elulised asjaolud, mida kostja ise teab kõige paremini - kas ja kui palju ta on lapsele ülalpidamist andnud või oleks suuteline andma. Esindaja palkamisel pidi kostja arvestama, et sõltumata menetluse tulemusest võivad lepingulise esindaja kulud

§ 164lg 1 kohaselt jääda tema enda kanda.

12. Eeltoodu alusel kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.