← Eesti

4-23-2568/20

4-23-2568 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2568 Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus, millega jäeti U.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.07.
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2302,23,007432 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku U.G (ik XXX) kaitsja Kaisa Lumiste, määruskaebus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  8. U.G-l määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu, s.o valitud esindajale makstud tasu, jätta U.G kanda. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
  10. juuli
  11. a otsusega karistati U.G-d LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kohaldades KarS 63 lg 1 sätestatud LS § 227 lg 2 järgi 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga.
  12. U.G lepinguline kaitsja vandeadvokaat K. Lumiste esitas
  13. augustil
  14. a Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt esitati taotlus rahatrahvi vähendamiseks. Lk 1 / 5 4-23-2568
  15. Harju Maakohus tegi
  16. septembril
  17. a määruse, milles määras, et kohus arutab kaebust kohtuistungil
  18. novembril 2023 algusega kell 15.00 ning et istungile tuleb kutsuda kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus saatis kaebuse esitajale U.G-le kutse, milles oli märgitud, et tema osavõtt istungist on kohustuslik. Ühtlasi märgiti kutses, et kui kaebuse esitanud isik, keda on kohustatud kaebuse arutamisel osalema, ei ilmu kaebuse arutamisele ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, jätab kohus kaebuse VTMS § 126 lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata. Kohtukutse said U.G ja tema kaitsja kätte
  19. septembril 2023 e-toimiku kaudu.
  20. Harju Maakohtu
  21. novembri
  22. a istungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja U.G kaitsja K. Lumiste. U.G istungile ei ilmunud. Kaitsja taotles kaebuse arutamist U.G osavõtuta või lükata kaebuse arutamine ühel korral edasi. Kohtuväline menetleja ei toetanud kaitsja taotlust ja palus jätta selle läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et kaebust ei saa arutada isiku osavõtuta, sest menetlusalune isik peab andma ütlusi, mida kohus soovib kuulda. Kohus määras lükata kaebuse arutamine ühel korral kuni üheks kuuks edasi ja määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks
  23. detsembri 2023 algusega kell 11.
  24. Kohus määras, et istungile tuleb kutsuda ka U.G ja tema ilmumine on kohustuslik. Kohtukutse edastati U.G-le e-toimiku kaudu, kes sai selle kätte
  25. novembril
  27. Harju Maakohtu
  28. detsembri
  29. a istungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja U.G kaitsja K. Lumiste. U.G istungile ei ilmunud. Kaitsja avaldas kohtule, et temale teadaolevalt ei olnud U.G-l kohtuse ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust ja taotles kaebuse arutamist U.G osavõtuta. Kohtuväline kaitsja taotlust ei toetanud ja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus avaldas, et kaebust ei saa arutada isiku osavõtuta, kordas eelmisel kohtuistungil selgitatut ja määras jätta kaebuse läbi vaatamata. Maakohtu määrus
  30. Harju Maakohus jättis
  31. detsembri
  32. a määrusega U.G kaitsja esitatud kaebuse läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et kohtuistung oli määratud 8.11.2023 kell 15.
  33. Istungile ilmus kohtuvälise menetleja esindaja. Kaebuse esitaja istungile ei ilmunud, mitteilmumise mõjuvast põhjusest ei teavitanud. Istungile ilmumine oli kaebuse esitajale kohustuslik. Kutse oli kaebuse esitaja isiklikult kätte saanud. Istungile ilmus kaitsja. Kohus selgitas kaitsjale, et kaebuse esitaja isikliku osavõtu kohustus oli kohtukutses märgitud ning kaebuse esitaja on kohustatud isiklikult kohtuistungist osa võtma. Kaebuse esitaja ilmumata jätmise tõttu lükkas kohus istungi edasi. Järgmine kohtuistung toimus 8.12.
  34. Ka sellele istungile ilmus kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja, kaebuse esitaja jäi istungile ilmumata. Kaitsja selgitas, et kaebuse esitaja oli kaitsjat teavitanud, et ta istungile tulla ei saa. Kaitsjal ei olnud andmeid kaebuse esitaja mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohtuväline menetleja taotles jätta kaebus läbi vaatamata. Maakohus tõi välja, et VTMS § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kaebuse esitaja on istungite toimumisest teadlik, on mõlemad kutsed isiklikult vastu võtnud. Kaebuse esitaja osavõtt istungist oli kohustuslik. Seda selgitati Lk 2 / 5 4-23-2568 täiendavalt kohtu poolt kaitsjale ka esimesel istungil ning kohus andis kaebuse esitajale võimaluse istungist osa võtta. Ka teisele istungile kaebuse esitaja ei ilmunud. Mitteilmumise mõjuvast põhjusest kohut teavitatud ei ole. Kuivõrd kaebuse esitaja kohtuistungile ei ilmunud ja kohtuväline menetleja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus
  35. U.G kaitsja K. Lumiste esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja teha uus kohtumäärus, millega saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei esinenud. Tartu Ringkonnakohus on varem sarnases olukorras leidnud, et see, kui isik loobub oma õigusest kohtuistungist osa võtta, ei tähenda, et isik loobub ka õigusest olla kaitstud enda poolt valitud kaitsja abil, mis on EIÕK art 6 lg 3 punktis c eraldi kaitstud õigus. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole põhjendatud põhjusel, et menetlusalune isik isiklikult istungile ei ilmunud olgugi, et maakohus oli menetlusalusele isikule kohtuistungist osavõtu kohustuslikuks muutnud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine riivab menetlusaluse isiku PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele. Samas kaebuse läbi vaatamine menetlusaluse isiku osavõtuta piirab tema põhiõigusi vähemal määral kui kaebuse läbi vaatamata jätmine. Ringkonnakohus leidis, et maakohus saab jätta kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Teistsuguse tõlgenduse korral võib sattuda kahtluse alla VTMS § 126 lg 2 põhiseaduspärasus. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
  36. detsembri 2023 kohtumäärusest ei tulene põhjendust selle kohta, miks ei ole võimalik kaebust läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus ei ole kohus toonud välja veenvat asjaolu, mis kaebuse läbi vaatamata jätmist õigustaks. Kaitsja on
  37. detsembri
  38. a kohtuistungil taotlenud kaebuse läbi vaatamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 126 lg 21 alusel. Maakohus aga kaitsja taotlust ei rahuldanud ja enese otsustust ei põhjendanud. Seega leiab kaitsja, et maakohus rikkus
  39. detsembri
  40. a määrusega väärteomenetlusõigust oluliselt, kui jättis kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata. Kaitsja palub 17.01.
  41. a taotluses hüvitada U.G-le tema poolt valitud kaitsja töö eest väärteomenetluses makstav tasu, s.o menetluskulu summas 467,12 eurot OÜ Advokaadibüroo Gaver arvelduskontole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  42. Määruskaebuse argumendid ei anna alust Harju Maakohtu 8.12.
  43. a määruse tühistamiseks ja väärteoasja tagasi saatmiseks Harju Maakohule uueks arutamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  44. Määruskaebuses keskendutakse sellele, et Harju Maakohtu
  45. detsembri
  46. a kohtumäärus ei sisalda põhjendust selle kohta, miks ei ole võimalik VTMS § 126 lg 21 alusel kaebust läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.
  47. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu
  48. detsembri
  49. a määruses puuduvad põhjendused. Tõik, et maakohtu põhjendused on napisõnalised, ei Lk 3 / 5 4-23-2568 tähenda, et praegusel juhul on alust rääkida põhistuste puudumisest. Maakohtu seisukoha kujunemine, miks tuleb U.G kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale jätta läbi vaatamata, on määruse lugejale jälgitav. Seetõttu ei ole tegemist VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohtupraktika kohaselt saab VTMS § 150 lg 1 p-s 7 sätestatud rikkumist jaatada vaid olukorras, kus puudub kohtulahendi põhistus kui tervik. Seega juhul, kui kohtulahendi põhjendused on pelgalt ebapiisavad või -veenvad, võib tegemist olla väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  50. juuni
  51. a määrus nr 1-17-11182, p 24).
  52. Olukorda, kus kaebuse esitanud isikule on tehtud kaebuse arutamisel osalemine kohustuslikuks ja ta ei ilmu kohtuistungile, kuid kaebuse arutamisele ilmub tema kaitsja, reguleerib VTMS § 126 lg 21, mis sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt käesoleva seadustiku § 125 lõikele 1.“
  53. U.G-le oli
  54. novembri
  55. a kohtuistungi aeg ja istungile ilmumise kohustuslikkus isiklikult teatavaks tehtud. U.G kohtuistungile ei ilmunud, kuid istungil osales tema kaitsja. Alates 15.12.2017 kehtiv VTMS § 126 lg 21 nõuab kohtult asja arutamise edasi lükkamist, kui kohus ei rahulda kaitsja taotlust arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, seadmata edasi lükkamist sõltuvusse poole taotlusest ega mõjuvate põhjuste olemasolust (RT I, 05.12.2017). Eeltoodut kinnitab seletuskiri eelnõu kohta, millega VTMS § 126 lg 2 1 väärteomenetluse seadustikku lisati. Seletuskiri ütleb sõnaselgelt, et kuna kaebuse arutamise edasi lükkamine on kohustuslik, ei ole edasi lükkamiseks nõutav kohtumenetluse poole põhjendatud taotlus ega ka see, kas menetlusalusel isikul oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Sellega antakse menetlusalusele isikule täiendav võimalus ilmuda kohtuistungile, kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel („Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu nr 453 SE seletuskiri, lk 25). Maakohus pidas kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel võimatuks.
  56. novembri
  57. a kohtuistungi helisalvestisest ilmnevalt põhjendas kohus, miks on vajalik kaebuse arutamisest U.G isiklik osavõtt ja selgitas muu hulgas, et vaid menetlusalune isik saab anda ütlusi. Seega, pidades vajalikuks menetlusaluse isiku isiklikku kohalolu istungil ning juhindudes VTMS § 126 lg 21 teisest lausest ja VTMS § 125 lg-st 1, lükkaski maakohus kaebuse arutamise ühel korral edasi üheks kuuks, andes menetlusalusele isikule täiendava võimaluse kohtuistungile ilmumiseks.
  58. U.G-le on ka järgmise, s.o
  59. detsembri
  60. a kohtuistungi aeg ja kohustuslikkus isiklikult teatavaks tehtud. U.G kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil osales taas üksnes U.G kaitsja. Maakohus määras jätta U.G kaebus läbi vaatamata.
  61. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kuigi maakohtu määruse põhjendused on võrdlemisi napid, ei saa praegusel juhul maakohtule siiski ette heita määruse põhistuse kui terviku puudumist. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi ei saa pidada selgelt ebapiisavateks või -veenvateks, et jaatada väärteomenetlusõiguse rikkumist VTMS § 150 lg 2 mõttes. Lk 4 / 5 4-23-2568 Maakohtu määruses kirjapandust on välja loetav, et kohus ei pidanud võimalikuks kaebuse arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaebaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse kogu ulatuses, esitades muu hulgas kaitseversiooni, et talle ei olevat tutvustanud mõõteseadme näitu. Kõnealusel juhul on mõistetav, miks pidas maakohus menetlusaluse isiku kohalolu faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalikuks ning kohus on kohtuistungil ka piisava veenvusega selgitanud, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Määrusest nähtub seegi, et kohus andis VTMS § 126 lg 2 1 sätestatu alusel menetlusalusele isikule täiendava võimaluse ilmuda kohtuistungile
  62. detsembril 2023.a, sest ei pidanud võimalikuks kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel. Alles seejärel, kui kaebuse esitanud isik ei ilmunud ka edasilükatud asja arutamisele (ilma mõjuva põhjuseta) ja kohus ei pidanud endiselt võimalikuks asja arutamist ilma tema osavõtuta, jättis kohus kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Seega ei saa maakohtu määrusele heita ette põhjenduste ebapiisavust ega väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
  63. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  64. detsembri
  65. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  66. Kaitsja on esitanud
  67. jaanuaril
  68. a taotluse osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jääb määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 alusel U.G kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 5 / 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.